Valmistame nii korralduslikult kui ka sisuliselt hästi ette Eesti eesistumise Euroopa Liidus 2018. aastal. Eesistumise prioriteetidena näeme Euroopa Liidu ühtse turu ja digitaalse turu arendamist, energialiidu loomist ning ühtse välispoliitika ja idapartnerluspoliitika tugevdamist.
Toetame Euroopa Liidu energialiidu loomist ning digitaalse siseturu arendamist, et tagada energiaalane julgeolek ning mõistliku hinnaga energia kättesaadavus Eesti ettevõtete ja tarbijate jaoks.
Seisame Eesti lähedaste liitlassuhete eest kõigi NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidega. Töötame kõigi poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega selle nimel, et Euroopa Liidu ja NATO positsioonid olulistes rahvusvahelistes küsimustes on ühtsed ja põhinevad ühistel demokraatlikel väärtustel.
Eesti välispoliitika eesmärk on Eesti rahvuslike huvide mõjus kaitsmine ja edendamine rahvusvahelisel areenil. Eesti on Euroopa Liidus, NATOs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides tegus ja koostöömeelne liikmesriik. Eesti edendab kahe- ja mitmepoolseid poliitilisi, majandus- ja kultuurisuhteid nii lähemate naabrite kui ka kõigi teiste oluliste partneritega.
Loome kaitseliitlastele võimaluse osaleda tsiviil-militaar koostööüksuste tegevuses.
Riik arendab veteranipoliitikat, et väärtustada Eesti eest võidelnute panust, aidata vigastatud kaitseväelasi ja teisi veterane tavaellu naasmisel ning pakkuda tuge veteranide ja hukkunud kaitseväelaste lähedastele.
Eesti arendab tihedat kaitsekoostööd Põhja- ja Baltimaadega ning toetab lahingugruppide muutmist reaalselt kasutatavaks Euroopa Liidu kiirreageerimisvõimeks.
Eesti kaitseväe üksused osalevad Riigikogu mandaadi alusel NATO, EL-i ja ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
Eesti kaitsevägi arendab siirmisvõimelisi üksusi, mis on valmis ja võimelised osalema koos liitlastega Washingtoni leppe artikli 5 alusel teiste NATO liikmesriikide sõjalisel kaitsmisel.
Eesti osaleb aktiivselt kõigi liitlaste ühisel kaitsmisel ja rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel.
Arendame tihedat kaitsekoostööd Põhja- ja Baltimaadega ning toetame Soome ja Rootsi tihedamat lõimumist NATO kaitselahendiga.
Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu töö- ja väljaõppetingimuste parandamise ning tingimuste loomise eesmärgiks on NATO uue heidutushoiaku käigus Eestisse lähetatud üksuste ühisharjutusteks ja väljaõppeks.
Liitlasvägede kiire siirmisvõime tagamiseks ja heidutushoiaku tugevdamiseks eelpositsioneerime Eestisse liitlaste sõjalist varustust.
Eestis roteeruvad liitlaste üksused peavad eelkõige korvama Eesti võimelünki ja aitama ühise väljaõppe toel tõsta Eesti kaitseväe valmisoleku ja väljaõppe taset.
Liitlaste kohalolek Eestis ja naaberriikides heidutab potentsiaalseid agressoreid ning suudab vajaduse korral kiiresti ja otsustavalt reageerida kõigile sõjalistele ohtudele.
Riigikaitselise taristu arendamisel seame eesmärgiks Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu töö- ja väljaõppetingimuste parandamise ning tingimuste loomise NATO uue heidutushoiaku käigus Eestisse lähetatud üksuste ühisharjutusteks ja väljaõppeks koos Eesti kaitseväega.
Hankeplaane ajakohastades analüüsime vajadust ja võimalusi täita varem kavandatust kiiremini olulisi võimelünki (rannakaitse, keskmaa õhutõrje).
Viime lõpule riigikaitse arengukavas ettenähtud suurvõimearendused (soomusmanööverüksus, kolmanda põlvkonna tankitõrje, iseliikuvad haubitsad).
Sõjaliste võimete arendamisel teeb riik tihedat koostööd Eesti kaitsetööstusega ja soodustab rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtete investeeringuid Eestisse.
Kaitseväe võimearendused lähtuvad vastutustundliku ressursiplaneerimise põhimõttest: kõigi sõjaliste võimearendusprojektide puhul võetakse arvesse ressursivajadusi kogu relvasüsteemi elutsükli jooksul.
Kõik loodavad sõjalised võimed suudavad kiirreageerida ja tegutseda koos liitlaste üksustega.
Kaitsehanked tagavad kõige kõrgemas valmisolekus ja siirmisvõimeliste üksuste täieliku varustatuse.
Kaitsevägi arendab esmajoones neid sõjalisi võimeid, mis on vastavalt ohuhinnangutele vajalikud Eesti riigi esmaseks iseseisvaks kaitseks.
Kõik riigikaitseliste ülesannetega seotud tippametnikud saavad ühtse koolituse abil piisavad teadmised laiapindse riigikaitse olemusest ja juhtimisest.
Kõigi valitsusasutuste riigikaitseline roll ja ülesanded on selgelt kindlaks määratud ning nende täitmist korraldavad ja koordineerivad Riigikantselei ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon.
Kaitseliidu rahastamine tagab Kaitseliidu suutlikkuse valmistada ette Kaitseliidu ülesandeks olevaid sõjalisi võimeid, kaasata uusi Kaitseliidu liitujaid ja täita teisi talle seadusega pandud ülesandeid.
Tasustame reservõppekogunemistel osalemist valitsuse ja tööandjate koostöös ning määras, mis motiveerib kaitsekohustuslasi õppekogunemistel osalema ja võtab arvesse sõjaaja ametikoha vastutust.
Testime reservüksuste valmisolekut ja formeerimisvõimekust regulaarsetel õppekogunemistel.
Kõik ajateenituse läbinud ja reservi arvatud kaitsekohustuslased on määratud sõjaaja ametikohtadele.
us ja ülesehitus tagab tõhusa ja sisuka väljaõppe ning võimaldab ajateenistuse lõppedes reservi arvata kõrge moraaliga ja hästi kokku harjutanud üksused.
Tõhustame merepäästevõimekust kaldaäärses meres ning tagame mereäärsete päästekomandode võimekuse.
Toetame vabatahtlike päästjate ja merepäästjate tegevust. Täiendame varustust ning suurendame riigi osalust kulude katmisel.
Tasustame reservõppekogunemistel osalemist valitsuse ja tööandjate koostöös ning määras, mis motiveerib kaitsekohustuslasi õppekogunemistel osalema.
Pidevalt Eestis viibivad NATO liitlaste maa-, mere- ja õhuväeüksused tagavad usutava heidutushoiaku.
Säilitame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKT-st.
Eesti kaitsevägi arendab välja kiirreageerimisvõimelisi üksusi ja loob vajaliku taristu, et tagada Eesti sõjaline kaitstus välisohtude vastu ning koostegutsemisvõime liitlastega.
Kahekordistame politsei eriüksuse K-komando suurust ja parandame eriüksuste koostööd.
Tõhustame merepäästevõimekust kaldaäärses meres. Tagame mereäärsete päästekomandode merepäästevõimekuse.
Toetame vabatahtlike päästjate ja korrakaitsjate tegevust. Täiendame vabatahtlike päästekomandode varustust ning suurendame riigi osalust kulude katmisel.
Võimaldame eripäästjatele ja demineerijatele võimaluse jääda varasemale pensionile.
Tagame kiire menetluse ja mõjusa karistuse. Tugevdame kriminaalpolitseid, lihtsustame ja kiirendame kriminaalmenetlust. Seame eesmärgiks kahju kiire ja õiglase hüvitamise kannatanule.
Loome politsei, piirivalve ja prokuratuuri neljaks aastaks selge riigieelarvelise investeeringute programmi koos saavutatavate eesmärkidega.
Vähendame dubleerimist politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti ning ministeeriumi osakondade vahel. Poliitikate loomine peab toimuma ministeeriumis, elluviimine ametites.
Kaotame õiguslikud takistused omavalitsuste koostöös ühiste korrakaitseametnike palkamiseks. Loome väljaõppestandardid kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikele.
Ehitame uue Tallinna Vangla Rae vallas ning likvideerime viimased nõukogudeaegsed laagritüüpi vanglad Tallinna kesklinnast ja Harkust.
Seadustame eradetektiiviteenuse pakkumise. Selleks litsentseerime nende tegevuse ning reguleerime eradetektiivide õigused, kohustused, vastutuse ja järelevalve nende üle.
Selleks, et inimestel oleks parem ülevaade oma laenudest ja kohustustest ning võimalus adekvaatselt oma laenuvõimekust hinnata, kaalume positiivse krediidiregistri loomist.
Vähendame oluliselt narkosurmade arvu, eraldades kriminaalpolitseile rahalisi vahendeid raskete sünteetiliste narkootikumide tänavamüügi vastu võitlemiseks.
Kaalume raviprogrammidest keelduvate pedofiilide avaliku registri loomist.
Kriminaliseerime inimkaubandusega seotud teenuste kasutamise. Tagame, et inimkaubanduse ohvrilt seksiteenuste ostmine on kriminaalkorras karistatav ning sätestame piirangud orjastavale tööle.
Pöörame erilist tähelepanu noorte vastu suunatud seksuaalvägivalla, koolikiusamise ja teiste vägivallategude tõkestamisele. Laiendame veebikonstaabli tööd ning noortele suunatud ennetustööd sotsiaalmeedias ja internetis.
Kaitseme Eesti riigi piiri. Ehitame välja kontrolljoone Eesti ja Venemaa vahel ning tagame piirivalve füüsilise ja tehnilise võimekuse. Loome piirikordonitesse kiirreageerimisüksused.
Seadustame vabatahtlike poolt isiklike vahendite kasutamise ja tagame vabatahtliku tegevuse käigus tekkinud isikliku kahju hüvitamise.
Loome pankrotivõlgnike registri, mis annaks avalikkusele, eelkõige lepingupartneritele vajalikku teavet pankrotivõlgniku kohta.
Tagame põhiõiguste vääramatu kaitse ning abivajajatele kvaliteetse õigusabi kättesaadavuse ja taskukohase hinna. Suuname rahalisi vahendeid, arvestades regionaalseid erinevusi, ning tagame venekeelse õigusabi kättesaadavuse Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus. Vaatame üle riigi antava õigusabi alused, et ühiskonna nõrgemad liikmed saaksid vajaduse korral õigusabi.
Võitleme korruptsiooni vastu. Jälgime, et Eesti seadustes järgitakse GRECO soovitusi ja ka erasektoris oleksid sanktsioonid tõhusad.
Seisame internetivabaduse eest ja parandame inimeste turvalisust küberruumis.
Võitleme perevägivalla vastu ning tagame kestliku ja kvaliteetse ohvriabi. Kindlustame kõikidele ohvritele vajaduse korral turvalise varjupaiga ja õigeaegse professionaalse abi. Ratifitseerime rahvusvahelise naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ning rakendame selle põhimõtteid riiklikes poliitikates.
Kehtestame õiglased trahvid: mida suurem sissetulek, seda kõrgem trahv.
Tagame kiire menetlemise ja tõhusa õigusemõistmise. Digitaliseerime politsei, prokuratuuri ja kohtute menetluse.
Suurendame piirkonnakonstaablite arvu, esmatähtsaks peame piiriäärseid tööpiirkondi.
Kehtestame politsei ja piirivalve miinimumpalgaks 1000 eurot ja seome selle tulevikus Eesti keskmise palgaga. Tõstame sisejulgeoleku valdkondade – pääste-, vangla-, maksu- ja tolliametnikud – miinimumpalka vähemalt 12% ning seome selle edasise tõusu keskmise palgaga.
Teeme kolm sammu: esimene − maakondade tugevdamine, teine − kohalike omavalitsuste arvu ja ülesannete muutmine, kolmas − kahetasandiliste omavalitsuste loomine. Maakondlikul tasandil suurendame omavalitsusliitude tähtsust, anname ülesandeid ja rahalisi vahendeid ning kujundame maakondliku omavalitsuse koos valitava maakoguga. Praegusest maavalitsusest kujundame riigi teeninduskeskused. Toetame vabatahtlikku liitumist ja kehtestame pealinnaseaduse.
Osa omavalitsuse tuludest anname otsustamiseks otse elanikele.
Suurendame linnaosade ja osavaldade otsustusõigust.
Suurendame omavalitsuste iseseisvust ja sõltumatust riigi rahakotist. Selleks suurendame kohalike maksude osakaalu omavalitsuste tulubaasis.
Riigireformi käigus töötame välja kohalike omavalitsuste uue rahastamismudeli, mis parandab kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Suurendame tasandusfondi mahtu ja eraldame kohalike teede korrashoiuks lisaraha.
Kaasame ülikoolide regionaalsed kolledžid regionaalse arengu ja kohaliku ettevõtluse arendustöösse. Jätkame regionaalsete kompetentsikeskuste rahastamist.
Tugevdame ettevõtluse tugisüsteeme maakonnakeskustes. Ühendame maavalitsuste, omavalitsusliitude, maakondlike arenduskeskuste, regionaalsete kolledžite, kutsehariduskeskuste ja LEADER-tegevuskeskuste jõupingutused ühtseks tõhusaks süsteemiks.
Suurendame regionaalsete hindamiskriteeriumide mõju ja maakondliku tasandi otsustusõigust EL-i raha jagamisel.
Teeme seaduseelnõude juures kohustuslikuks regionaalpoliitilise mõju analüüsi.
Toetame väljaspool perearstikeskusi tegutsevate perearstipraksiste püsimist. Suurendame perearstide lisarahastamist arvestades nende regionaalset paiknemist.
Toetame kodulähedaste põhikoolide ja elujõuliste maagümnaasiumide püsimist. Arvestame koolide rahastamisel nende regionaalset paiknemist.
Toome riigi töökohti suurtest keskustest välja teistesse maakonnalinnadesse. Suurendame kaugtöö osakaalu ja vähendame tsentraliseerimist riigiasutustes.
Taastame riigi maakondlike investeeringute programmi. Selleks anname kindla osa valdkondlikest investeeringuvahenditest otsustamiseks maakonna tasandile.
Maakonnakeskused on kohaliku arengu tugipunktid. Maakonnakeskus peab pakkuma täispaketti teenuseid, kõrgtasemel haridust ja lisavõimalusi uute ettevõtete ja töökohtade loomiseks.
Arendame Eesti maakondi. Toome teenused ja tasuvad töökohad elukohast poole tunni kaugusele.
Regionaalse rongiliikluse arendamiseks perspektiivsetel suundadel, sh Riisipere-Haapsalu lõigul rongiliikluse taastamiseks, Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimiseks ja Tartu reisirongikiiruse tõstmiseks 160 km/h-ni, analüüsime seni tehtud investeeringute mõju reisirongiliiklusele ja erinevaid finantseerimisvõimalusi.
Lõpetame ooteala kasutamise eest tasude võtmise Koidula ja Luhamaa piiriületuspunktis kõigi sõidukite juhtidelt, kui sõidukile on võetud järjekorrakoht elektroonilise piirijärjekorra broneerimise keskkonnas ja selle eest on tasutud ning kui sõiduki ainsaks teenuseks, mida ooteala haldaja osutab, on sõiduki piiripunkti suunamine ja selleks vältimatult vajalikud toimingud.
Tagame kvaliteetse praami- ja lennuühenduse saartega.
Tagame, et Eesti lennuväljad ja sadamad on heas korras ning loovad tingimused Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Tagame senisest kvaliteetsema regionaalse lennuühenduse Eesti saartega.
Tagame iga maakonnakeskuse ühendatuse nii oma tagamaa kui ka teiste keskustega. Selleks ehitame välja mitmekesise, kvaliteetse ja kiire ühistranspordi.
Teeme liikumise ühistranspordiga võimalikult mugavaks. Käivitame targa transpordi süsteemi, mis sisaldab nii tellimusreise kaugematesse küladesse kui ka integreeritud piletisüsteemi, kus pilet kehtib kõigis transpordiliikides ühest sihtkohast teise.
Tõstame ühistranspordi dotatsioone maakonnasiseste ja mittetasuvate maakonnavaheliste liinide toetuseks.
Panustame teede seisukorra säilitamisse ja parendamisse. Tagame maksimaalse efektiivsuse Euroopa Liidu vahendite kasutamisel, lõpetame raiskamise ja üleprojekteerimise tee-ehituses.
Võimaldame elada maal ja töötada või õppida linnas.
Arvestame ettevõtete regionaalset paiknemist avalike teenuste ja toodete hankimisel. Selleks muudame riigihankeseadust.
Soodustame maapiirkondade ettevõtete liitumist elektrivõrguga. Selleks katame osaliselt liitumistasud ettevõtetele, kes loovad töökohti väljaspool suuremaid keskusi.
Käivitame välismaal töötavatele eestimaalastele ja siinsetele töötajate puuduses ettevõtetele suunatud programmi, et leida võimalusi spetsialistide naasmiseks.
Paneme kohalikele omavalitsustele ülesandeks ettevõtluskeskkonna arendamise. Eraldame selleks vajalikud vahendid sihtotstarbelisena riigieelarvest.
Suurendame ministeeriumideülest koostööd regionaalsete investeeringute planeerimisel ja elluviimisel.
Toetame ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist väljaspool suuremaid keskusi.
elukvaliteedis kaotamata elada eelistatud kodukohas ja parandame tööjõu mobiilsust.
Kehtestame kiirlaenude laenuvõtja laenukulukuse määra ning allutame laenu väljastavad ettevõtted Finantsinspektsiooni kontrollile ning kehtestame litsentsitasu.
Võtame täiendava tähelepanu alla ema- ja tütarettevõtete vahelised tehingud ning kohustame iga kuu deklareerima seotud osapooltele antud ja neilt saadud laenud ning hoiused koos intresside ja tootlustega.
Alates kolmandast kasumlikust aastast ja 30 000 eurot ületava omakapitali puhul maksustatakse ettevõtte iga-aastane kasum 7% maksumääraga, kui viimasel kolmel aastal makstud tulumaks on väiksem kui 7%.
Eesti maksustab ettevõtete tulu koos Leedu ja Ungariga Euroopa Liidus vähim ning maksustab kasumi jaotamisel, mitte selle tekkimisel, ning motiveerib jaotama kasumit Eestis.
Allutame põlevkivi hinna turukonkurentsile, et suurendada maavaralt lisatulu ning soodustada põlevkivist suurema lisandväärtuse loomist.
Jaotame teede kasutamise eest raskeveokitelt võetava tasu õiglasemalt Eesti ja võõramaiste ettevõtete vahel ning kehtestame üldise raskeveokimaksu kõigile riigis sõitvatele veokitele, tühistades registripõhise maksu.
Maksustame füüsilise isiku passiivtulu 26% maksumääraga ning arvestame dividendide puhul maha juriidilise isiku tasutud tulumaksu, mis on 6%. Renditulult lubame maha arvata 60% tulust.
Kehtestame üle 35 000 euro maksvatele sõiduautodele luksusautomaksu, mille puhul iga ületatud euro maksustatakse 40 sendiga, ning loome soodustuse keskkonnasõbralikele sõidukitele.
Kehtestame energiajookidele kui tervist kahjustavatele toodetele aktsiisimaksu.
Seadustame nikotiini sisaldava e-sigareti vedeliku müügi ka mitteravieesmärgil ning maksustame selle aktsiisimaksuga.
Tõstame alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi vähemalt palgatõusuga samas tempos.
Maksustame tervishoiu eesmärgil tervistkahjustavate ainete tarbimist ning viime sisse autode luksusmaksu.
Vähendame käibemaksu osakaalu kogu maksutulust, kuna see põhjustab suurema maksukoormuse väiksema sissetulekuga ja lastega leibkondadele.
Vabastame tööandja kulutused töötaja tervisesse erisoodustusmaksust kuni 600 eurot aastas.
Vähendame sotsiaalmaksu väljaspool Harjumaad 3% võrra, et soodustada palgatõusu ja vähendada sissetulekuerinevusi, tingimusel et töötaja töö- ja elukoht on registreeritud väljaspool Harjumaad.
Kaotame sotsiaalmaksu miinimumnõude väiksema kui täiskoormusega töötamise puhul ning arvestame ravikindlustusmaksu alampalgalt ja pensionikindlustusmaksu tegeliku töömahuga.
Langetame sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa võrra (13% palgast) neil, kelle konkurentsivõime on madalam ning kellel on ravikindlustus tagatud riigi poolt (pensionärid, õppivad noored ja piiratud töövõimega inimesed, omastehooldajad).
Korrigeerime tulumaksumäära vastavalt keskmise palga tõusule ning tõstame tulumaksuvaba määra regulaarset nii palga kui ka pensionide puhul.
Soodustame tööandjapensioni teket.
Vabastame tööandja kulutused töötaja tervisesse erisoodustusmaksust (600 eurot aastas).
Vähendame sotsiaalmaksu väljaspool Harjumaad 3% võrra, et soodustada palgatõusu ja vähendada sissetulekuerinevusi. Soodustuse saamiseks peab töötaja töö- ja elukoht olema registreeritud väljaspool Harjumaad.
Kaotame sotsiaalmaksu miinimumnõude väiksema kui täiskoormusega töötamise puhul. Ravikindlustusmaksu arvestatakse endiselt alampalgalt, et tagada töötajale ravikindlustus, kuid pensionikindlustusmaksu vastavalt töötaja tegelikule töömahule.
Langetame sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa võrra (13% palgast) neil, kelle konkurentsivõime on madalam ning kellel on ravikindlustus tagatud riigi poolt.
Kehtestame progressiivse tulumaksu. Kehtestame täiendava tulumaksumäära (29%) tulule, mis ületab 1600 eurot kuus. Korrigeerime seda vastavalt keskmise palga tõusule. Madalama ja keskmise sissetulekuga töötajate maksukoormuse vähendamiseks peame oluliseks tõsta tulumaksuvaba määra regulaarset nii palga kui ka pensionide puhul.
Põlevkiviressursi maksustamiseks õlitööstuses töötame 2017. aastaks välja naftahinna muutustest sõltuva maksu alused.
Hoidume Virumaa elukeskkonda negatiivselt mõjutava põlevkivi kaevandamismahu paisutamisest võrreldes kehtivate kaevandamislubadega.
Suuname põlevkivisektori arengut väiksema keskkonnamõju poole. Põlevkivi kasutamisel energiaallikana toetame meetmeid, mis kindlustavad põletamisel kõrgeima võimaliku kasuteguri.
Arendame välja taastuvenergia teadus- ja innovatsioonisüsteemi, mis loob aluse teadmistemahukale ekspordile energeetikas.
Toetame bilansienergia süsteemi rakendamist, kus väiketootjatel on võimalus toota võrku taastuvenergiat ja tasaarveldada selle aasta jooksul energiatarbimisega.
Taastuvenergeetika edendamisel tõhustame riigi rolli EL-i taastuvenergia koostöömehhanismide korraldamisel ja avame teiste riikide subsiidiumioksjonid Eesti tootjatele. Seame sihiks, et taastuvenergia osakaal elektrienergia tootmises moodustaks nende projektide realiseerumisel 2030. aastaks poole kogu energiatootmisest.
Toetame säästlikku energiaallikate kasutamist ning eelisarendame elektri- ja soojusenergia koostootmist. Ei taasta taastuvenergiatoetuste maksmist puidupõletamisele Eesti Energia praegustes põlevkivikateldes.
Tõstame avalike hoonete energiatõhusust projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel. Kehtestame riigihanke pakkumismenetlustes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuselevõtmise kriteeriumid.
Vähendame väike- ja mikrotootjatele seatud piiranguid ning võimaldame toetust kogu võrku antud elektrienergia ulatuses.
Loome energiaühistutele pikaajaliseks arenguks vajalikud õiguslikud ja majanduslikud tingimused.
Edendame energiasäästule spetsialiseerunud energiateenusettevõtete tegevust ning loome nende arengut toetavad meetmed.
Regionaalselt tasakaalustatud majandusarengu saavutamiseks võimaldame elektrivõrguga liitumise kulu osalist või täielikku kompenseerimist. Pooldame Eleringi ja Elektrilevi investeeringukavades paindlikkust, mille kohaselt tehakse liituja huvi korral investeering võrku plaanitust varem.
Seisame jõuliselt Euroopa Liidu energiajulgeoleku parandamise ja imporditavatest kütustest sõltuvuse vähendamise eest. Selle saavutame energiasäästumeetmete ja taastuvenergia laialdasema kasutamise kaudu, rakendame EL-i pädevusi konkurentsi-, energia- ja keskkonnapoliitikas. Toetame EL-i ühtset energiaalast välis- ja julgeolekupoliitikat.
Pooldame Eesti elektrisüsteemi lahtisidumist Loode-Venemaa omast ning selleks vajalike ettevalmistuste ja investeeringute tegemist.
Energiavarustuse töökindluse parandamiseks, konkurentsi tõhustamiseks ja elektrivõrgule ligipääsu tagamiseks kaalume Elektrilevi omandilist eraldamist Eesti Energia kontsernist 2020. aastaks.
Aastaks 2030 asendame soojusmajanduses maagaasi ja õlikütused kohalike, peamiselt biokütustega.
Arendame elektrienergia tootmist hajutatuse põhimõttel.
Toetame sundliikumist vähendavat planeerimist, ühistranspordi ja kergliikluse arendamist ning kohalikku majandusse panustavat taastuvressurssidest transpordikütuste tootmist.
Seame sihiks muuta Eesti 2030. aastaks energiakandjaid importivast riigist eksportivaks. Sellega tagame energiajulgeoleku ja soodustame kohalikku tööhõivet.
Seame elektri ja soojatootmises pikaajaliseks eesmärgiks järkjärgulise ülemineku taastuvenergeetikale. Taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises peab 2030. aastaks moodustama poole kogu tarbimisest.
Vabastame tulumaksust PRIA toetused, mida makstakse kaitsekohustuse teatise alusel tehtavate tööde kompenseerimiseks.
Toetame rakendusuuringuid põllumajandusmaastike kaitsealuste liikide säilimiseks.
Järgime geneetiliselt muundatud organismide suhtes (GMO) ettevaatuspõhimõtet.
Suuname ettevõtetele ning tarbijatele mõeldud teavituskampaaniaid, koolitusi ja juhendamisprogramme keskkonnateadlike valikute tegemiseks.
Toetame lairibateenuste kättesaadavuse paranemist kõikjal Eestis.
Tagame ettevõtluse arenguks vajaliku riigimaa eraldamise kohalikule omavalitsusele.
Soodsama hinnaga energialahenduste loomiseks eelistame ja toetame taastuvate ja alternatiivsete energiamajanduses kasutuselevõttu kohalikus energiamajanduses.
Piirkondliku arengu toetamiseks ja töökohtade loomiseks soodustame riigiasutuste paiknemist väljaspool suurlinnu. Avalike teenuste paremaks osutamiseks jätkame teenuskeskuste programmi elluviimist.
Soodustame turismi, eriti maaturismi kui olulise majandusharu arengut.
Toetame kohalikke väikeettevõtete võrgustikke ning olmeteenuste pakkumist maapiirkondades.
Soodustame mitme omavalitsusüksuse koostöös ühisasutuste loomist ning tutvustame investorteeninduse ja ettevõtlusnõustamise abil kohalikke võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks ja töökohtade loomiseks.
Toetame vanade tööstusalade ja kinnistute korrastamist, et luua tingimused uute tootmisrajatiste tekkeks.
Muudame ettevõtluse arendamise seadusest tulenevaks kohustuseks ettevõtluse arendamise seadusest tulenev ettevõtluse arendamise kohustus kohalikele omavalitsustele.
Loome maakondliku omavalitsustasandi, selleks jõustame esimese sammuna maakondliku omavalitsusliidu institutsiooni ja anname omavalitsusliku funktsioonide täitmise maavalitsustelt omavalitsusliidule.
Rajame rahvusvahelise konverentsi- ja messikeskuse.
Toetame riigi osalemist kõrgtehnoloogiahangetes ning innovatsioonikomponendi arvestamist riigihangetel.
Vaatame üle riigihangete seaduse ja ajakohastame riigihangete korraldamist, et võimaldada hankijal arvestada paremini pakkumiste kvaliteeti.
Töötame välja riigiettevõtete omanikupoliitika, mille käigus vaatame üle riigiettevõtete äriplaanid ja senise investeerimistegevuse ning riigiettevõtete juhte. Kaalume, milliste ettevõtete omamine on riigile pikas plaanis julgeolekuliselt või majanduslikult põhjendatud. Riigiettevõtete juhatuse liikmed valitakse konkursiga.
Kujundame Arengufondist riikliku arenguseirekeskuse, mis edendab riigi, ettevõtjate ja teadusasutuste ühistegevust teadmistepõhise majandusmudeli juurutamisel.
Peame oluliseks Eesti hariduse rahvusvahelistumist, toetame vastavat õppekavaarendust ning ettevõtluskogemusega välisteadlaste osalemist õppe- ja teadustöös.
Loome lähiriikidega haridus- ja tehnoloogiasillad, juurutame üliõpilasvahetust ja ühiseid õppeprogramme. Soodustame Eesti infotehnoloogialahenduste ja oskusteabe eksporti välisriikidesse.
Arendame riiklikke tugiteenuseid, sh ekspordigarantiisid. Kasutame ettevõtjate abistamiseks tõhusamalt Eesti välisesinduste võrgustikku.
Parandame suure kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtete jaoks riskikapitali kättesaadavust riigi kaasosalusega fondide kaudu.
Toetame iduettevõtete kiirendiprogramme.
Teenuste kvaliteedi parandamiseks toetame ettevõtluskeskkonna ja tööhõivega tegelevates riigiasutustes kliendipõhist spetsialiseerumist.
Toetame tootlikkuse tõstmiseks IKT-lahenduste juurutamist ja oskusteabe kasutamist kõigis majandusharudes.
Algatame Eesti tööstuspoliitika väljatöötamise.
Kaasame ettevõtjaid riigi teadus- ja arenduspoliitika kujundamisse.
Töötame välja arengut tagava talendipoliitika.
Tunnustame hästi juhitud ja töötajasõbralikke ettevõtteid. Peame oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites.
Soodustame töö- ja pereelu ühitamist, võimaldame vanemapuhkust jagada paindlikumalt pikema aja peale.
Tööpuuduse ja pikaajalise töötuse vähendamiseks käivitame koostöös kutse- ja rakendusõppeasutuste ning ettevõtjatega riikliku stipendiumiga koolitusprogrammid.
Muudame ebaõiglast reeglit, mis välistab ettevõtte juhatuse liikme töötu staatuse, kui ta palgatöö kaotab.
Pikendame koolikohustust täisealiseks jõudmiseni või kutseharidust tõendava dokumendi saamiseni.
Võimaldame ettevõtetel tasuda sotsiaalmaksu töötaja tegeliku tööpanuse järgi, selleks kaotame sotsiaalmaksu minimaalse kuumäära nõude. Selle tulemusena suurendame osakoormusega ja hooajaliste töötajate tööhõivet.
Soodustame täiskasvanute ümberõpet kõrg- ja kutseharidussüsteemis. Toetame riiklikult teise erihariduse töö kõrvalt omandamist ülikoolides tasuta osaajaga õppes.
Toetame aktiivseid tööturumeetmeid ja tööinimeste elukestvat õpet. Loome tööturuteenuse, mis lubab Töökassa ja tööandjate toel ennetada töötuks jäämist regulaarse täienduskoolituse abil.
Toetame õppurite kutsepraktika läbimist välisriikides.
Peame oluliseks ettevõtlikkuse, loovuse ja ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks vajalike kompetentside arendamist igal haridustasemel.
Vabastame erisoodustusmaksust kõik tööandja tasutavad tasemeõppekulud ja tervisekulude hüvitamise kuni 600 eurot aastas.
Pöörame erilist tähelepanu inimeste digitaalsete oskuste arendamisele. Viime ellu mahuka täiendõppeprogrammi “Tark Eesti”.
üüripindu, et võimaldada noortele peredele, madalapalgalistele spetsialistidele ning eakatele taskukohast ja kvaliteetset eluaset.
Majandame keskkonnasäästlikult.
Muudame maaelu ahvatlevaks.
Muudame maksusüsteemi õiglasemaks ja ühtlast arengut toetavaks.
Loome töökohti ja arendame nende loomise eeldusi kõikjal Eestis.
Tõstame ettevõtete konkurentsivõimet.
Väärtustame ja arendame inimvara.
Toetame Peipsi-äärse piirkonna regionaalarengu programmi väljatöötamist ja arendamist, et kaitsta ja säilitada vene vanausuliste kultuurilist omapära.
Toetame Vene muuseumi ja teiste Eesti rahvusvähemuste kultuurikeskuste väljaarendamist.
Võimaldame kõigil Eesti püsielanikel omandada Eestis kinnisvara.
Soodustame välismaalaste kutse- ja kõrgharidusõppes osalemist Eestis ning nende edasist sisenemist Eesti tööturule. Loome välisriikide kõrge kvalifikatsiooniga kodanikele atraktiivsed tingimused Eestis töötamiseks.
Tõstame eri emakeelega Eesti elanike õigusteadlikkust ja ligipääsu õigusaktidele. Vaatame läbi Eesti Vabariigi seaduste tasuta elektroonilise levitamise ning laiendame tasuta juriidilise abi kättesaadavust Eesti eri emakeelega elanikele.
Loome kõikidele ministeeriumidele nii inglis- kui ka venekeelse kodulehekülje.
Tööturul võrdse kohtlemise edendamiseks jätkame eesti keelest erineva emakeelega spetsialistide karjäärivõimaluste edendamist avalikus teenistuses. Käivitame erasektori programmi „Mitmekesine töökoht”.
Tõstame eri emakeelega Eesti elanike õigusteadlikkust ja ligipääsu õigusaktidele. Vaatame läbi Eesti Vabariigi seaduste tasuta elektroonilise levitamise ning laiendame tasuta juriidilise abi kättesaadavust.
Tagame, et kodakondsuseksami ettevalmistamiseks vajalikud eesti keele kursused oleksid tasuta.
Laiendame venekeelsete koolide õpetajate erialase kvalifikatsiooni täiendamise võimalusi, seome need eesti keele täiendusõppega ning toetame eesti ja vene õpetajate erialast koostööd aineseltside, õpetajavahetuse ja mentorluse kaudu.
Toetame Eesti elavate rahvusvähemuste omakultuurilist tegevust ja kogukondade koostööd ning soodustame teabevahetust.
Töötame koos erialainimestega välja arhitektuuri- ja disainivaldkonna instituutsionaalse tuleviku visiooni ning otsustame riigiarhitekti ametkonna vajalikkuse.
Toetame okupatsiooniohvrite mälestiste rajamist.
Tagame kõigile kultuurisfääris riigi osalusega loodud sihtasutustele ja riigi poolt kaasfinantseeritud munitsipaalsetele kultuuriasutustele (muuseumid, teatrid jms) senise riigitoetuse säilimise ja tõusu riiklike kultuuriasutustega samas proportsioonis.
Loome tagasimaksefondi, et soodustada välismaistele filmitootjatele Eesti kui võttepaiga kasutamist.
Toetame tõhusamalt Eesti filmikunsti ning väärtfilmide näitamist Eesti suuremates linnades ja maakonnakeskustes.
Suurendame oluliselt kultuurimälestiste ja muinsuskaitseobjektide säilimiseks ning restaureerimiseks suunatud raha.
Jätkame vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi täiustamist.
Muudame kultuuri toetamise eraettevõtjatele atraktiivsemaks praeguste maksusoodustuste selgitamise ja tutvustamise ning vajaduse korral täiendamisega.
Kindlustame algupärase Eesti kirjanduse loojate ja väärtkirjanduse eesti keelde vahendajate töö väärika tasustamise, kombineerime Põhjamaade eeskujul loodava pikemaajaliste loomestipendiumide süsteemi ja mitmed võimalused valminud teoste honoreerimiseks.
Ajakohastame rahvaraamatukogude seadust ja jätkame rahvaraamatukogude riigipoolset toetamist teavikute soetamisel.
Avame ETV venekeelse kanali ja kindlustame selle jätkusuutliku finantseerimise.
Täiendame autorikaitse seadust selliselt, et see vastaks digikeskkonna arengutele, soodustaks Eesti kultuuri säilimist ja kättesaadavust digitaalsel kujul, kuid samas kaitseks tõhusalt Eesti autorite ja interpreetide õigusi oma teostele ning loometöö eest saadava tulu võimalusi.
Kehtestame rahvakultuuriseaduse ja loome riikliku programmi kultuurikorralduse ja huvitegevuse toetamiseks omavalitsustes.
Väärtustame laulu- ja tantsupeoliikumise olulist mõju ühiskonnas. Tagame laulu- ja tantsupidude programmide stabiilse rahastamise ning ajakohastame pidude toimumise keskkonda.
Riiklike otsuste tegemisel lähtume Riigikogus vastu võetud dokumendist „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020”. Arengustrateegiate väljatöötamisse kaasame loomeliidud ja kultuurivaldkondi ühendavad mittetulundusühingud.
Alandame kultuuriürituste piletite käibemaksu 9%-ni.
Tõstame kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalga võrdseks Eesti keskmise palgaga.
Palgalõhe vähendamiseks anname Tööinspektsioonile volitused järelevalve tegemiseks naistele ja meestele sama töö eest tööandja poolt makstavate palkade ja hüvitiste üle.
Rakendame otsustavaid meetmeid perevägivalla vähendamiseks.
Edendame naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ja poliitilistes tegevustes. Seame eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid vähemalt 40%.
Tagame kiire ja tõhusa töövaidluste lahendamise korra, sealhulgas vajaduse korral töötutele riigipoolse juriidilise abi.
Sõlmime riigitöötajate ametiühinguga palgaleppe, et töötaja põhitasu oleks vähemalt 80% saadavast töötasust.
Sätestame, et ebatraditsioonilise tööajaga ametikohtadel, nagu näiteks perevanematel, oleksid tegelikele vajadustele vastavad töö- ja puhkeaja tingimused.
Toetame kaitstud ja toetatud töö keskuste loomist ning praeguste asutuste töö paremat korraldamist.
pakutakse ka neile, kes vajavad seda ajutiselt, tööjulguse ja -kogemuse ning enesekindluse saamiseks, et hiljem tööturule siseneda.
Ravijärjekordade lühendamiseks toetame tervishoidu riigi muude maksutulude arvelt.
Koostöös ametiühingute ja tööandjatega muudame töölepingu seadust, et suurendada töötajate turvalisust töösuhte lõpetamisel.
Vähendame üldist alkoholitarbimist ning keelustame alkoholireklaami avalikes kohtades ja meedias. Piirame tubakatoodete väljapanekut ja esitlemist müügikohtades.
Kehtestame riigi ja kohalike omavalitsuste osutatavate sotsiaalteenuste loetelu ja miinimumstandardid, mis tagavad teenuste ühetaolise kvaliteedi ja kättesaadavuse üle Eesti.
Toetame täiskasvanu hambaravi 200 euroga kolme aasta kohta; tõstame vanadus- ja töövõimetuspensionäride proteesihüvitise 256 eurolt 350 euroni kolme aasta kohta.
Seame sisse nutika lapsetoetuse, mis tagab igale lapsele 25 eurot kuus huvitgevuseks, tõstab esimese ja teise lapse toetuse 75 euroni ning kindlustab igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 euro suuruse lasterikka pere toetuse.
Asutused, mis täidavad riiklikke ja rahvusteaduslikke ülesandeid, säilitavad riigi teadusasutuste staatuse ja neile tagatakse piisav rahastamine vastavalt evalveerimistulemustele.
Rakendame senisest enam tulemuspõhist lisarahastust neile teadusasutustele, mis teevad tihedat koostööd ettevõtlussektoriga.
Arendame välja süsteemi rakenduslike uuringute riiklikuks tellimiseks ja nende kvaliteedi hindamiseks.
Suurendame teaduse rahastamise stabiilsust, muutes rahastamissüsteemi nii, et teadusasutuste baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste proportsioon oleks 50/50.
Seame eesmärgiks, et doktoranditoetus on 80% keskmisest palgast, mis võimaldab doktorandil keskenduda teadustööle. Toetame doktorikraadiga inimeste laiemat rakendamist tippjuhtide ja tippspetsialistidena riigiasutustes ja riigiettevõtetes.
Aastaks 2020 saavutame era- ja avaliku sektori koostöös teadus- ja arendustegevuse kulutused tasemel 3% SKTst, eraldades selleks igal aastal lisavahendeid riigieelarvest.
Toetame eestikeelse teadusterminoloogia arengut.
Loome riikliku teadusosaku, mille abil kaasame efektiivsemalt erasektorit teadus- ja arendustegevusse. Osakut saavad taotleda konkreetsete teadus- ja arendusprojektidega tegelevad ettevõtted.
Taastame õppelaenu põhiosa hüvitamise lapse sünni korral enne 1. juuli 2009 laenu võtnutele.
Ehitame Eesti Kunstiakadeemia õppehoone, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali ning Tallinna Kaunite Kunstide Kooli.
Toetame riikliku prioriteedina õpetajahariduse ajakohastamist ja haridusuuringute edendamist. Soodustame muude erialade spetsialistide õpetajakutse omandamist teise kõrgharidusena.
Toetame täiskasvanu hambaravi 200 euroga.
Seame sisse nutika lapsetoetuse, mis tagab igale lapsele 25 eurot kuus huvitegevuseks, tõstab esimese ja teise lapse toetuse 75 euroni ning kindlustab igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 euro suuruse lasterikka pere toetuse.
Tõstame miinimumpalga nelja aastaga 800 euroni ja keskmise pensioni 560 euroni.
Noorte, eakate ja puudega inimeste tööhõive on kasvanud, vähenenud on palgavaesus. Paranenud on töötajate õiguste kaitse ja töötajate kaasamine otsuste tegemisse.
Tervislik ja aktiivne eluviis on üldlevinud, arstiabi kättesaadavus on paranenud, tervishoiu rahastamine on muutunud tõhusamaks.
Astume samme, et Eesti inimeste tervena elatud aastate arv kasvaks.
Vähendame hariduslikku kihistumist ja kindlustame kõigis haridusastmetes igaühele ligipääsu tema võimeid arendavale kvaliteetsele haridusele.
Väärtustame õpetajakutset ning parandame oluliselt õpilaste ja õpetajate rahulolu koolikeskkonnaga.
Vähendame otsustavalt vaesuses elavate laste arvu.
Inimeste Eestis ei pea ükski ema ega isa, ka üksikvanem, valima, kas olla hea lapsevanem või oma tööandjale hea töötaja. Inimeste Eestis toetab riik laste sündi ja kasvamist ning võimaldab töö- ja pereelu edukalt ja valusate kompromissideta ühendada. Inimeste Eesti on elamiseks turvaline koht. Siin ei pea iga päev kartma, et vaenlane jälle maale tuleb, et kellegi kuri käsi vara või elu kallale kipub või et sa mõne tervisehäda puhul vajaliku abita jääd. Inimeste Eestis ei ole keegi teisest vähem väärt selle tõttu, kui palju pappi on tema pangakontol, mis keeles ta kodus kõneleb või kellega koos elab. Inimeste Eestis hoolivad inimesed üksteisest ja oma riigist ja riik hoolib oma inimestest. Kõigist eranditeta.
Inimeste Eesti on koht, kus iga töötav inimene teab, et ta saab oma töö eest väärikat tasu ega pea toime tulemiseks taotlema sotsiaalabi. Inimeste Eesti on koht, kus tööandja teab, et targem on investeerida oma inimestesse kui luksusautodesse.
Inimeste Eesti on maa, kus ükski laps ei jää sündimata vanemate hirmu tõttu, et nad ei suuda pakkuda talle õnnelikku lapsepõlve või anda parimat võimetekohast haridust. See on koht, kus iga laps on väärtus ja võimalus, kus igaüks on milleski hea ja andekas ja kus igaüks saab kasutada oma võimeid ja andeid iseenda, oma pere ja kogu ühiskonna hüvanguks.
Y*$-1%8$&%/3009'$=3&9A=@%&;$'30&*%295'=0/5&/
FA23'5'3%8$& /%2$6
,'%=$8$& =%2$-15'3$&
,'%=$8$&%/3009'$=3&;5*
Y*$-1%8$& H%03'$=0015& /50& 9%)%3%23=0//5'$=& 6(20-$9%& *0070/%03'$=0'$&
?$0$&/%03'$9A$&3%'$&6$%)&
_A3/%8$& %/3009'$3&
F>>3%8$& 9A=@%& @%& 9(3%8$& 9%'35& 9A=0'80''0
,'%=$8$& %/3009'$=3& ZYF,& /00**$%7$$*080'@(5151$& @%& ;5*
,=$8$&9%'35&'(@%=0'3$&9(08$/5'3$4&'2&'(@%=0'$&6=%-$$*080'$&9(08$/5'3$&15)=$$*080'$=$&
D$0'%8$&/0-1=%=3&'$==$&$$'34&$3&ZYF,&/50&3*%-'%3=%-30=0-$&'(@%=0-$&=003&@AA/'&$'08$'$/'&
F>>3%8$& 9A=@%& 3(25'%& *$2%)0=03%3'0
I008$& =(65-0& 6
k5$-1%8$& 6AA'3$3$$-0'35'$& 8%'0-%6%*/0& -0-7& 9%)%3%23=0/$& 6AA'3$/
?$3'%-15'$& $=%91%80'$/'& [8$3'%/%'9%35'$& @%& *%0$%/3009'5'$& 2
D.9$-1%8$& *%295'9%2$=0'3& /$'//>1& /(070& PAA-$8$*$& *00/01$7%4& $3&
_A3/%8$&=0--%1$&@%&%=$903$&*$
H%3%8$& ;$'30& @AA38$@%%8%1$& 9(*75'30/57%4& $3& 6%//51%& @AA38$@%%8%& 3$$-5'3& /%&
F>>3%8$& 9A=@%& 3
K20'3*%-'6
H(07$&
Y=7%3%8$& $-$*70%'$/3
C00*%8$& 6(=$9/090& /%$9%-1%80'$& 8%235& !O& 80=@
?$& $0& 9%'35'3%& 01$
Y*$-1%8$& 9A=@%& 3%%'359$-$*70%& 3$%15'E& -0-7& 0--
F%%'359$-$*70%& %*$-15'$'3& 6$%9%1& '%%8%& /%'5& /
PA2$8$& @A*/E@A*75=3& .=$& 3%%'359$-$*7$$30/%=$4& '$%1$'& $=$/3*0E& @%& '
F$$8$&3%*)0@%=$&$-$*70%&'AA'380'$&=023'%8%/'&@%&
H%%'%8$&
F('3%8$& $-$*70%& 3%*)080'$& 9A2$-1%80'$& -0-7& 'AA'3=0/5& /%'53%80'$& $-$*70%6
H>3%8$& 9A=@%& 8$$38$3$& '.'3$$80& /%=%-15'$& 6*%$75'$'3&
I008$&=(65-0&8%%*$V
D55-%8$& =$60-75=0'$& /
H%%*10'3%8$& ;$'30& )0
C$%8$& 3A23'%/'& 8%%0-08$'0& @%& 8%%600*/
T0070=$& 35=5%==0/%& @%& 8%@%-15'@5=7$
Y=%-1%8$& 0-08$'3$& (075'/%03'$& /A33$'%%1%95'$& -0-7& $=5=0'$=3&
H$23$'3%8$&@5*0010=0'3$&0'0/53$&35=51$=$&8%1%=%&8AA*%7%&[!B]&8%/'5&@%&9%)%'3%8$&
F%7%8$&%%'3%*0-7'$&*$0'0E&@%&/%5)%9$
F%%'3%8$&0-9$'3$$*0-751&/
_A3/%8$&0-9$'3$$*0-7501&F%==0--%EF%*35EP52%8%%&-$=@%*$%=0'$&8%%-3$$&*%@%80''$:&
Y03%8$& /%%'%& 3%=$-301$=$& %3*%/3009'$& $=5/$'//
_A3/%8$&*00/=0//$&0-9$'3$$*0-7501&0-V*%'3*5/355*0&[F%==0--%EF%*35EP52%8%%&-$=@%*$%=0-$&
F>%-1@%014&/$'&9(3%9%1&3>>=$&9A2$'$&/
P%0$-1%8$& =%'3$9%-$8%3$4& (665*03$4& 6$-'0
D(=808$& *00703>>3%@%3$& %8$30.20-757%& 6%=7%=$66$& 6(208(33$=4& $3& 3>>3%@%& 6(203%'5&
I008$&20=@$8%=3&"B!":&%%'3%/'&.=$*0070=0'$&%=%86%=7%&J"B&$5*
Y=7%3%8$&-65515'$&9A2$-1%80'$/'&;'08$'$&F>>/
I(08%=1%8$&3>>353$=$&=.20%$7'$3&>35'2.9030'$&@%&3>>3%'5&'%%80'3:&
D$%8$&$$'8A*70/'&900%&NI&@%&I&/53'$%'38$7%&3*$$-$*03$&3>>&3%'5'3%80-$&9%'3%95''$&
F%7%8$& *0070$$=%*9$=0'$1& 3
_A3/%8$& 5@580'(6$35'$& *%2%'3%80'3& $$'8A*707%4& $3& /(0/& !BE%%'3%'$1& 3$*9$1& =%6'$1&
?551%8$& ;$'30& D6
_A3/%8$&2(085*%29%'3$&6*
P%0$-1%8$&;$'30&/5=355*0$'0-15'3$&@%&/5=355*0%3%e$$1$&9(*75'30//5&9A=0'*00/01$':&
H$23$'3%8$&*%29%/5=355*0'$%15'$:&T%29%8%@%&/50&/5=355*0&3570'3*5/355*&
F%7%8$& ;$'30& T%295'*0-72AA=0-75& 55$& 2
_A3/%8$& X;$'30& /$$=$& %*$-1%80'$& '3*%3$$70%d& *%/$-1%80'3& @%& 3A05'3%80'3:& F
Y=%-1%8$&/5=355*0.*035'3$&60=$303$&/A0)$8%/'5&O]E=$:&
P%'3$9%-$8%3$4&2%*015'%'535'3$4&=%'3$/%03'$
P%0$-1%8$& @%& 8551%8$& $V$/3009'$8%/'& #NI0& @%& YNaD0& $--$35'3>>& -0-7& 3$'3080'$& @%&
I%$'5'*0'/0'&
C0/$-1%8$&3%'53%&2%8)%*%90&6A$9%(66$'&
I(3%8$& 9%'35& 6%3'0$-10& '$%15'$4& 80'& /
P(--$35'$E&@%&/53'$2%075'/0-1=5'35'$&["4J]&6%=7%V
P%0$-1%8$& *%90/0-1=5'35'3& 3*%-'6
?551%8$& 35=58%/'5'$%15'3& -004& $3& 3>>%-1@%& 6
F$$-5'3$& /A33$'%%1%95'$& '55*$-1%80'$/'& '55-%8$& 3$*90'2
F%%'3%8$&*00/=0/5&8%35'$3
D55*$-1%8$&$%/%3$=$&8($=151&3$$-5'$014&'2&/
H$23$'3%8$&6%0-1=0/5&6$-'0
Y03%8$& ./'0& =%'3& /%'9%3%9%3& 9%-$8%3& @5*0010=0'$& %)07%& @525=4& /50& 3$0-$& 9%-$8& 2
I(3%8$&9%'35&55$4&"!:&'%@%-10&9%@%15'3$=$&9%'3%9%&=%'3$/%03'$'$%15'$:&
F57$91%8$&=%'3$&/%03'$3&-0-7&'$%8$&$$'8A*70/'4&$3&07%&!BBB&=%6'$&/
DA0=03%8$& 5-09$*'%%='$3$& =%'3$3
F('3%8$&=%'3$%0%(6$3%@%&6%=7%&%=7/
_A3/%8$& Da;& %=7%3%351& *00/=0//5& 6*
F%%'3%8$&*%-03'%3
?%/'%8$&3A0$-1%9%3&JB&$5*
D55*$-1%8$&'$03'8$E&@%&$-%8%=%6'$=0'$&6$*$&9%-$8%&3
C%*%-1%8$&9%$'5'*0'/0'&6$*$1$&3
H0-1=5'3%8$& $$=/(07$& 8%%600*/
D55*$-1%8$& *00/=0//5& /
;$'8A*707%& '55*$-1%1%& 3A0'/%'9%-52%*015'$'&
F>>3%8$& 9A=@%& ;$'30& 3%=$-106
D55*$-1%8$&.20'$=%85/
F%%'3%8$& (66$=%$-51$& 2.903%80'$& /5=355*0E& @%& 2%*015'3>>3%@%3$=$& -0-7& %9%=0/$=$&
I%)%'3%8$&3>>%-1@%&/5=535'$1&3>>3%@%3$&3%'$8$(66$=$&$*0'
H3%8$&9A=@%&.=$E$$'30=0'$&35*9%=0'$&/
H$23$'3%8$&=%'3$%0%4&.=12%*015'/
T%2%'3%8$&
F%7%8$& %=5'2%*015'$& *%2%'3%80'$& *0070$$=%*9$'3^& /
F%%'3%8$&=%'3$%$1%1$&*00/=0/5&3
F%%'3%8$& *%295'E& @%& *%29%'30/5/.'085'3$7%& 3$7$=$9%& 80-0'3*0& %8$30/
T%/$-1%8$&8$$38$01&-%0'3$9%'3%'$&9A709%==%&9A2$-1%80'$/':&
F>E&@%&6$*$$=5&.20=1%80'34&$3&$8%1$=&>=&
D$==$/'4&$3&07%&3>>%-1@%&8%/'%/'&>3%@%3$=$&9(*19AA*'$&3>>&$$'3&
;1$-1%8$& -%0'3$& @%& 8$$'3$& 9(*1(075'=0//5'3& /(070'& 6
D55*$-1%8$&$E*0070&3$$-5'3$&/A33$'%%1%95'3&9((*/$$=3$':&
F$$8$& %9%=0//5'$=$& /A33$'%%1%9%/'& 0-V
P(6$3%8$& %9%=0/5& 3$$-0'35'$& 6
T00709%=03'$80'$&3(25'3%80'$/'&'55-%8$&*0070%'535'0&=
H$23$'3%8$& %=%3$'& "B!J:& %%'3%'3& /
D$%15'3%8$&/.=%E&@%&=0--%
• P'&6(==58%@%-15'$&'%%70/%2@51$&/
• P%-7$3%8$& 6(==58%@%-15'=0/5& 100'$=/.35'$& %/3'00'08%/'58AA*%& ;5*
• P%-7$3%8$& %=%3$'& "B!J:& %%'3%'3& 3
• C$%8$&
P023'5'3%8$&6551$&359%'3%80'$&@%&/
F%7%8$& $*09%@%15'3$7%& 0-08$'3$& (66080'E& @%& 3>>3%80'9(08%=5'$& *%2%'3%80'$& -0-7& 3
• H0-1=5'3%8$& *00706
• F$$8$&;$'30'&8..1%9%3$&*%90803$&@%&855&0-08$'3$&3$*90'$&@%&
• ?551%8$&
• Y'$-1%8$& .=$& SOE%%'3%'3$=$& /
• D$%8$& '020/'4& $3& /(0/& 8033$/
• Y--%8$& /
• N--5'3%8$& 855/$$='$'3& /$'//
• F%7%8$& *0070& 6
• I$-$/$$='$& 7.8-%%'05802%*015'$&
• H$23$'3%8$& %=%3$'&
• D$==$/'4& $3& 9%=080'35=$85'3$& /%%=5/$$=$/'& '%%/'01& 01$$14& 8033$& $*%/
• DA3$'3%8$4& $3& T0070/
• F%7%8$& (075'/0-1=5'$:& ?$& $0& 3>& 3
• ;$'30& *0070& 60/$8%%@%=0'$& %*$-75/%9%& 6(2@%=0/5/'& /%%=580'$/'& @%& /
• F%7%8$& .=$*0070=0'3$=$& /':&
Riigieelarve on tasakaalus.
jätkub Eesti ühinemine NATO struktuuridega.
suureneb professionaalidest sõjaväelaste osa kaitseväes
Eesti võtab Euroopa Liidus aktiivselt osa Liidu tuleviku kujundamisel.
Euroopa Liiduga liitumisel seistakse Eesti rahvuslike huvide, eriti kultuuri ning sõltumatu maksu- ja sotsiaalpoliitika säilimise eest
välissuhetes peetakse prioriteetseks lähenemist Põhjamaade kultuuri- ja majandusruumile.
riik ajab aktiivset kaubanduspoliitikat ja toetab Eesti ettevõtete ekspordivõime arengut
soodustatakse keskkonnasäästlikku tootmist ja tarbimist.
tagatakse tõhusam järelevalve keskkonnanõuete järgimise üle
toetatakse loodushariduskeskuste loomist igasse maakonda
tagatakse puhta looduskeskkonna säilimine
oluliselt elavneb teedeehitus.
maamajandus muutub mitmekülgsemaks
väärtustame elu maal
seadusloomes arvestatakse kodanikualgatusega tegelevate organisatsioonide soovitusi.
õigus heale haldusele muutub iga kodaniku põhiõiguseks
iga kodaniku sõnal on kaal ja seda arvestatakse avalike asjade otsustamisel
riik soodustab vaba ja otsustuskindla kodanikkonna arengut.
riiklust arendatakse kodaniku austamise vaimus – riigile jääb seejuures viisaka teenindaja osa
karm karistus tabab vääramatult igaüht, kes selle on ära teeninud.
arendatakse välja kaasaja tehnilisi vahendeid kasutav ühtne riiklik politseisüsteem, mis on võimeline tegema koostööd kõigi demokraatlike riikide politseistruktuuridega
tööhõive ja isiksuse arendamisega hoitakse ära kuritegevust sigitavat tegevusetust
tõkestatakse narkomaania ja AIDS-i epideemia levik
jätkub sihikindel kuritegevuse ennetussüsteemi loomine
ergutatakse ka edaspidi mitte-eestlasi õppima riigikeelt.
valite ühiskonna, kus eesti kultuuri arengu kõrval on tagatud ka vähemusrahvuste kultuuri edenemine
Eesti lülitub aktiivsemalt rahvusvahelistesse kultuuriprogrammidesse.
toetatakse eesti kultuuri tutvustamist välismaal
tugevdatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist
suurendatakse rahaeraldisi noortespordile.
jätkub aastaringselt kasutatavate piirkondlike tervisespordikeskuste väljaarendamine kõigis maakondades
riik kujundab välja rahvuslike humanitaarteaduste arenguks vajaliku riikliku tellimuse ja selle finantseerimise.
suureneb järjekindlalt teadus- ja arendustegevuse osa sisemajanduse kogutoodangust
seatakse sisse riiklikud stipendiumid võimekatele ja õppida soovivatele üliõpilastele.
jätkatakse meie rahvuslikes huvides tegutsevate õppeasutuste kinnisvara ja infrastruktuuri rajamise projektide riiklikku toetamist
pööratakse erilist tähelepanu õppekavade arendamisele.
saab iga laps ühiskonna kulul kohustusliku põhihariduse, soovi korral ka riikliku gümnaasiumi- või kutsehariduse
eelistatakse meetmeid, mis avardavad aktiivsete inimeste võimalusi tööd leida; toetused suunatakse tegelikele abivajajatele
Arenev majandus ning töökohtade olemasolu – need on peamised abinõud, mis tagavad kodanike toimetuleku. Mõistlik majanduspoliitika on tõhusaim sotsiaalpoliitika. Riik peab hoolima inimestest, kes oma eluga ise toime ei tule. Tuleb hoiduda laustoetamisest printsiibil „kõigile võrdselt – olgugi, et vähe”. Toetused tuleb suunata tegelikele abivajajatele. Raskustes olijaile tuleb pakkuda muid lahendusi. Abirahast enam tuleb pakkuda nõustamist ja koolitust. Pensionisüsteemi peab kaitsma selliste muudatuste eest, mis hävitaksid selle jätkusuutlikkuse ning petaksid maksumaksja põhjendatud ootusi
riik osaleb haiglatele kõrgtehnoloogilise aparatuuri soetamises ja haiglahoonetesse investeerimises
koostatakse hooldus- ja pikaravi arengukava ning määratakse riigi ja omavalitsuste roll selles
tagatakse kvaliteetse arstiabi kättesaadavus
tähtsustatakse enam terveid eluviise ja haiguste ennetamist; pakkuda koolis teadmisi tervislike eluviiside kohta
elatustase tõuseb teenimisvõimaluste avardumise kaudu
toetused suunatakse tegelikele abivajajatele
eelistatakse meetmeid, mis avardavad aktiivsete inimeste võimalusi tööd leida
elatustase tõuseb teenimisvõimaluste avardumise kaudu; eelistatakse meetmeid, mis avardavad aktiivsete inimeste võimalusi tööd leida; toetused suunatakse tegelikele abivajajatele
Maksukoormuse alandamine suurendab ka üksikisikute ja ettevõtete võimalusi neid algatusi rahaliselt toetada
Liigume ühiskonna poole, kus suur osa kodanike ühistegevusest toimub kolmanda sektori kaudu. Lastesõbralikud ettevõtmised, naabrivalve, spordiklubid, heategevus, kultuuriüritused – need on vaid mõned näited algatustest, millele riik peab tuge pakkuma
Kodakondsuse andmine isikutele, kes ei soovi võtta endale kohustusi Eesti riigi ees, ei lahenda nende sotsiaal-majanduslikke probleeme. Need probleemid tuleb lahendada toimiva majanduspoliitika kaudu. Reformierakonna eesmärgiks on eesti keele oskuse nõude kaitsmine kodakondsuse saamise alusena ja kodakondsuseta isikute arvu vähendamine bürokraatlikest takistustest hoidumise kaudu
Kehtivaid seadusi, mis on aluseks riigi kodakondsus- ja keelepoliitikale, ei ole vaja muuta. Samas on vaja oluliselt parandada nende asutuste tööd, kes neid seadusi rakendavad, ja vältida põhjendamatuid bürokraatlikke tõkkeid Eesti kodakondsuse saamisel
kohalike omavalitsuste valitsemisperiood pikeneb seniselt kolmelt aastalt neljale aastale
riigi keskvõim arvestab iga paikkonna põhjendatud huvidega ja kompenseerib nende huvide kahjustamise
osaleme haiglate kõrgtehnoloogilise aparatuuri soetamises ning tervishoiuasutuste investeeringutes
tõstame tervise väärtustamist, ennetame haigusi ning suurendame tervisealaseid võimalusi ja kvaliteeti
korrastatakse kodanike ja riigi suhteid, toetatakse kolmanda sektori algatusi ning piirkondlikku tugivõrgustikku
toetatakse eesti keele oskuse nõude kaitsmist ning kodakondsuseta isikute arvu vähendamist bürokraatlikest takistustest hoidumise kaudu
kehtivaid seadusi, mis on aluseks riigi kodakondsus- ja keelepoliitikale, ei ole vaja muuta, kuid tööd tuleb parandada ning bürokraatia vähendada
Eesti president valitakse edaspidi otsevalimistel
muudame omavalitsused vabade inimeste igapäevaelu korraldajateks ning pikeneb valitsemisperiood neljale aastale
parandame demokraatia ja õiguskultuuri ning suurendame kohalike omavalitsuste õigusi ja kohustusi
riik arendab kodanikuõigusi ja -vabadusi ning soodustab vaba ja otsustuskindla kodanikkonna arengut
kodanikuks saamise eelduseks peab jääma eesti keele ja olude tundmine
vajadus edasiarendada koostööd politsei, prokuratuuri, kohtute ja omavalitsuste vahel, ning suurendada politsei professionaalsust
toetatakse vähemusrahvuste keeleõppimist ning ergutatakse mitte-eestlasi õppima riigikeelt
tugevdame eesti keele ja kultuuri õpetamist ning toetame eesti kultuuri tutvustamist välismaal
jätkub spordihallide, ujulate ja staadionite ehitamine ning noortespordi toetamine
jätkub kultuurikeskuste uuendamine ja tervisekeskuste rajamine, paranevad rahvaraamatukogude võimalused ning motiveeritakse teatreid ja kontserdiasutusi
luuakse ühtne rahvusringhääling ning määratakse seadusega selle ülesanded ja missioon
toetatakse rahvusliku ajalooteaduse, etnograafia, muinsuskaitse ja eesti keele arendamist ning rahvusvahelisi kultuuriprogramme
toetatakse eesti arhitektuuripärandi, eriti aga unikaalse kiriku- ja mõisaarhitektuuri säilitamist ja kasutamist
käivitatakse eesti kirjandus- ja muusikaklassika järjepidev taaskirjastamine
valmistatakse ette riiklik programm rahvusliku mäluvaramu talletamiseks moodsatel infokandjatel
rahvusliku mälu, kogemuse ja kultuuripärandi talletamine ning selle kättesaadavaks tegemine
töötutele tagatakse pigem töö kui abiraha
jätkub tööpuuduse langus ning palkade tõus
tööpuudus on rohkem kui kolmandiku võrra vähenenud, palk tõuseb
riigieelarve on tasakaalus
maksusüsteem jääb stabiilseks, astmeliselt kasvavat tulumaksu ei kehtestata
tulumaksumäär alaneb 20%le, iga töötav inimene saab aastas ligikaudu ühe kuupalga lisaks
säilitame eelised, kaitseme majanduspoliitika paremust ja tagame kaubandus-, investeerimis- ja konkurentsivabaduse
riik töötab välja rahvusteaduste toetamise põhimõtted ning rahvuslike humanitaarteaduste arenguks vajaliku tellimuse ja finantseerimise
suureneb teadus- ja arendustegevuse osa sisemajanduse kogutoodangust
luuakse eeldused erakapitali kaasamiseks ning muudetakse õppelaenusüsteemi ja seatakse sisse stipendiumid
käivitatakse koos omavalitsuste ja erasektori tööandjatega kutsehariduse põhjalik ümberkorraldamine
koolimajad ja õppekavad muudetakse paremini sobivaks ning õpilaste stress väheneb
luuakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline haridussüsteem
soodustatakse korteriühistute tegevust
korraldatakse ehitajate, finantseerijate ja kohalike omavalitsuste koostöö selleks, et luua igale perele oma kodu loomise võimalus mõistliku hinnaga
riik soosib ühiskonna lapsesõbralikkust
paraneb lastehoiusüsteem ja suureneb laste ning noorte huvitegevuse toetamine
riiklik sünnitoetus suureneb 5000 kroonini
riik suurendab lapse sünni korral panust ema kogumispensionisse ühe protsendipunkti võrra
ema senine palk säilib kogu lapse sünnijärgse aasta
RAHVALIIT suurendab rahva osalust rahvaalgatuse ja rahvahääletuse kaudu ning nõuab presidendi otsevalimist.
RAHVALIIT taastab austuse Eesti Vabariigi Põhiseaduse kui ülimusliku õigusakti vastu ning tagab selle kaitse rahvusvaheliselt.
RAHVALIIT on seisukohal, et Eesti ei liitu föderaalse superriigiga ning kaitseb rahvusriigi huve Euroopa Liidus.
RAHVALIIT suurendab rahva osalust otsustamisel, viies põhiseadusse rahvaalgatuse ja rahvahääletuse võimaluse ning nõudes presidendi otsevalimist.
RAHVALIIT võtab riigiametnike ja riiklike ettevõtete juhtide palgad kontrolli alla, arendab ühtse palgaastmestiku ning avalikustab sissetulekud, ning astub vastu ametnikkonna politiseerimisele ja ebaausatele tehingutele.
RAHVALIIT tagab riigivõimu abil maa tasakaalustatud regionaalse arengu, toetades maa-asustuse säilimist ja arendamist ning infrastruktuuri.
RAHVALIIT rakendab selget ja avalikustatud valitsemisviisi, mis taastab inimeste usu riigivõimu rahva teenistuses.
RAHVALIIT suurendab valla- ja linnavalitsuse rolli kohaliku ettevõtluse toetamisel ning eraldab vahendeid EL-i abiraha kasutamiseks ja kaasfinantseerimiseks.
RAHVALIIT suurendab valla- ja linnavalitsuste õigusi ja vastutust elanikkonnale teenuste pakkumisel, ning vallas ja linnas saab inimene kõik asjad korda ajada valla ja riigiga.
RAHVALIIT tagab seaduste menetlemisel kohalike omavalitsuste huvide kaitse - Riigikogu peab kõik maksusoodustused andma riigieelarve tulude arvel, seaduseelnõud peavad saama kohalike omavalitsusliitude kooskõlastuse.
RAHVALIIT nõuab kohalike omavalitsuste ühinemisel rahva tahtel põhineva vabatahtlikkuse põhimõtte tunnustamist ning astub vastu valdade sundliitmisele.
RAHVALIIT viib sisse hariduse koolipõhise rahastamise, kus kaetakse õpilaste arvust sõltumatult koolide püsikulud, sealhulgas õpetajate palgakulud.
RAHVALIIT suurendab oluliselt piirialade, saarte ja teiste eritingimustes asuvate piirkondade arenguks vajalike regionaalsete sihtprogrammide rahastamist.
RAHVALIIT nõuab kütuseaktsiisi laekumistest 30 protsendi suunamist valdade ja linnade eelarvesse kohalike teede ja tänavate remondiks ja korrashoiuks.
RAHVALIIT muudab kohalike omavalitsuste rahastamise ettevõttesõbralikuks, suurendades maksutulude kaudu valdade ja linnade tulusid.
RAHVALIIT jaotab füüsilise isiku tulumaksu kaheks osaks - riigieelarveliseks 11% ja kohalikuks 15%. Tulumaksusoodustused kaetakse riigieelarve arvelt.
RAHVALIIT suurendab kohalike omavalitsuste tulude suuruse vastavusse neile seadustega pandud ülesannetest tuleneva vajadusega, suurendades tulude taset enam kui kahe miljardi krooni võrra aastas.
RAHVALIIT kindlustab Euroopa kohalike omavalitsuste hartast lähtudes Eesti vallad ja linnad nende ülesannete täitmiseks piisavate, stabiilsete ja paindlike tuludega.
RAHVALIIT tagab põhiseadusest lähtuvalt kohalikule omavalitsusele majandusliku ja poliitilise sõltumatuse keskvõimust.
RAHVALIIT taastab Riigikogu kontrolli maksumaksjate raha kasutamise otstarbe määramise ja kasutamise tõhususe üle.
Riik laenab järgneva kümne aasta jooksul 3-4 miljardit krooni aastas rahvuslikeks arenguinvesteeringuteks haridusse, teadusse, tervishoidu, õiguskorda, tehnilisse infrastruktuuri, põllumajandusse jt.
Enam kui 4 miljardit krooni aastas laekub juurde riigieelarvesse, mis võimaldab suurendada pere-, laste- ja koolitoetusi, pensione ning tugevdada korrakaitset.
Riigieelarvesse laekub juurde enam kui 4 miljardit krooni aastas - 4-5% SKP-st.
RAHVALIIT ohjeldab karmimate seaduste, maksupolitsei ning tollisüsteemi tugevdamise abil maksupettusi, maksustab off-shore-tehingud ja kaotab riigist väljaviidava kapitali maksuvabastuse.
RAHVALIIT tagab, et riik saab oma arenguks vajaliku raha kätte.
RAHVALIIT hoolitseb selle eest, et riigiasutuste ja riikliku osalusega ettevõtete tellimused läheksid Eesti ettevõtetele, teadus- ja koolitusasutustele.
RAHVALIIT eelarve- ja maksupoliitika aitab suunata maale ja väikelinnadesse tagasi vähemalt kaks miljardit krooni aastas.
RAHVALIIT kaitseb seadustega ja toetab riigieelarvest väikeettevõtlust, eriti maapiirkondades.
ergia, Eesti Telefon, liikluskindlustusseltside hinnakartell, vee- ja kanalisatsiooniettevõtted jt - omavoli eest.
Rahvaliit suurendab tulude taset enam kui kahe miljardi krooni võrra aastas ning suurendab investeeringuid kohalikes eelarvetes, et tagada areng ja investeeringud.
Rahvaliit tagab kohaliku omavalitsuse majandusliku ja poliitilise sõltumatuse ning kindlustab nende piisavad ja stabiilsed tulud ning investeeringud.
Rahvaliit tagab, et riik saab oma arenguks vajaliku raha kätte ning taastab Riigikogu kontrolli maksumaksjate raha kasutamise otstarbe määramise ja tõhususe üle.
Rahvaliit jätab tähtsad, inimesi ja ettevõtlust teenindavad monopoolsed infrastruktuuriettevõtted - Narva Elektrijaamad ja Tallinna Sadam - Eesti rahva omandiks, et kaitsta ettevõtlust ja inimesi üle jõu käivate hinnatõusude eest.
Rahvaliit suunab põllumajandusse otse- ja investeeringutoetuste ning pikaajaliste hüpoteeklaenudena investeeringute tegemiseks viie aasta jooksul 1-1,5 miljardit krooni aastas.
Rahvaliit kaitseb tarbijat monopolide eest ning toetab riigieelarvest väikeettevõtlust, eriti maapiirkondades.
Rahvaliidu poliitika võimaldab saavutada Eesti majanduse kasvutempoks vähemalt 10 protsenti aastas.
Rahvaliit kaitseb Eesti rahvast uue ülekohtulaine eest, eraldab seaduses ettenähtud vahendid sundüürnikele kahjude kompenseerimiseks ning töötab välja ja rakendab tööhõive suurendamise programmi.
Rahvaliit töötab välja ja rakendab tööhõive suurendamise komplekspoliitikat ning eraldab selleks lähiaastail 0,5% ja pikemas perspektiivis kuni 1% SKP-st.
Rahvaliit tõstab keskmise vanaduspensioni 2008. aastaks 50% keskmise netopalga suhtes ning tõstab keskmise vanaduspensioni 2500 kroonini 2003. aastal ja vähemalt 3000 kroonini kolme aastaga.
Rahvaliit loob riiklike investeeringutega haridusse, teadusse ja arendustegevusse ning regionaalsesse ja sotsiaalsesse arengusse normaalsed elu- ja töötingimused kõikjal Eestis.
Rahvaliit toetab riikliku sotsiaalpoliitikaga - laste-, pere- ja koolitoetused, emade turvatunne kodus ja tööl, hea hariduse ning tööoskuse andmine - rahva arvukuse ja elujõu kasvu, samuti teistest rahvustest eestimaalaste seondumist Eestiga.
Rahvaliit teostab poliitikat, mille kohaselt riigi majandusliku olukorra paranemisest saavad kasu enamik Eesti elanikkonnast ja kõik Eesti osad.
Eesti astumine NATO-sse, et tagada riigi ja rahva julgeolek.
Selle eeldus on eesti keele ja kultuuri, eestikeelse hariduse ja teaduse väärtustamine ning nende arendamiseks vajalike vahendite tagamine.
Meie poliitika on suunatud eesti rahva elujõu taastamisele ja suurendamisele, et tagada Eesti kui rahvusriigi tugevnemine.
Rahvaliit ühendab Eesti ja maailma olusid tundvaid inimesi, kes pakuvad välja toimivad lahendused rahva ja riigi ees seisvatele probleemidele.
Rahvaliit ühendab koduarmastuse kodumaa-armastusega ja peretunde rahvustundega, et saavutada eesti rahva ühine arengueesmärk: eestluse, rahva, ühiskonna ja riigi tugevnemine ning Eestile maailmakaardil kindla ja väärika koha kindlustamine.
Rahvaliidu eesmärk on eestluse elujõu tagamine, ehitades selleks üles inimest austava ja väärtustava Eesti ühiskonna ning riigi. Igas paigas Eestimaal, igas Eesti kodus peavad inimesed tundma elu edenemist ja inimlike väärtuste valitsemist egoismi, ahnitsemise ja ükskõiksuse üle.
kui igal noorel on võimalus ennast mitmekülgselt arendada, leiab ta kindlasti sobivaima
Seadustame rahvaalgatuse andes 25 000 kodanikule õiguse algatada eelnõu Riigikogus hääletamiseks.
Tunnistame, et omandireformi käigus tekkis ebaõiglus oma kodudest välja tõstetud elanike suhtes, kes kaotasid nii kodu ning ei saanud kaotatud elamispinda erastada, nagu enamik Eesti inimesi. Oleme seisukohal, et tekkinud ülekohus tuleb riigi poolt heastada. Selle eelduseks on meie eestvedamisel koostatav omandireformi käigus kannatanud perekondade andmebaas.
Pöörame tähelepanu inimeste põhiõiguste ja privaatsuse kaitsele üha suurema registrite ulatuse ja ristkasutuse tingimustes, samuti turvalisuse kaitsele küberohtude ja automatiseerimise riskide vastu.
Eemaldame vajadusel mittetöötavaid, turvariskidega või ebamõistlikult kalleid teenuseid kasutusest.
Peame oluliseks e-kanalite kvaliteeti ja turvalisust. Arendame e-riiki läbimõeldult ja jätkusuutlikkult teadvustades ka selle kogukulusid ja turvariske. Hoiame avalikkust kursis nii edusammude kui probleemidega.
Arvestame seadusloomes usuliste ühenduste erinevusega teistest juriidilistest isikutest. See ei tähenda eelistatud kohtlemist, vaid mõistmist, et teisi juriidilisi isikuid puudutav terminoloogia ja õigussuhe ei ole alati usulistele ühendustele laiendatav.
Suurendame vaidluste ja kaebuste kohtuvälist lahendamist ning inimeste kaebustele kiiret ja õiglast reageerimist.
Tagame iga Eesti inimese põhiseaduslikud õigused nii kodu- kui välismaal. Oma õiguste kasutamine ja tagamine peab olema inimeste jaoks taskukohane, õigusabist kohtus kohtutäiturite ja tehnilisemate toiminguteni.
Arendame inimeste huvides toimivat, neile hästi kättesaadavat, kaitsvat ja teovõimelist riiki. Ainult selline riik suudab tagada oma kodanike heaolu ja turvalisuse.
Peame vajalikuks suurendada rahvaesinduse õigust iseseisvalt teavet küsida ja kasutada, näiteks võimalust luua senisest tugevamaid uurimiskomisjone.
Toetame Riigikogu võimekuse tõstmist, et ta täidaks hästi oma rolli rahvaesindusena. Riigikogu peab suutma valitsuse tööd sisuliselt kontrollida ja hinnata.
Peame oluliseks inimeste võimalust saada piisavalt mitmekesist ja kvaliteetset teavet poliitiliste eelistuste kujundamiseks. Erakondade, Riigikogu ja valitsuse poolt avalikkusele pakutav teave peab olema kvaliteetne ja tasakaalus.
Toetame kohaliku omavalitsuse tasandile võimalikult suure otsustuspädevuse jätmist ning omavalitsuste rolli ja eelarve suurendamist.
Tagame demokraatlike väärtuste hoidmiseks, edendamiseks ja kaitseks, et rahvas tunneb end riigielu oluliste otsustuste suunajana. Toetame mitmekesist poliitilist kodanikutegevust ning rahvaküsitlusi, rahvahääletusi, osalusveebi, arutlevat hääletamist, planeerimistöötubasid ja kaasavat eelarvet.
Toetame presidendi otsevalimise kehtestamist.
Algatame Globaalse Eesti programmi ülemaailmse Eesti kogukonna aktiveerimiseks ja kaasamiseks.
Tugevdame Eesti esindatust maailmas läbi kultuuridiplomaatia ja hea tahte saadikute võrgustiku, kaasates vabatahtlikke ja aktiivseid Eesti kodanikke.
Toetame välisinvestoritele soodsama keskkonna loomist Eesti turgudel ning Eesti ettevõtete ja start-up’ide eksporti välisturgudele. Toetame majandusnõunike funktsiooni strateegiliselt olulistes piirkondades.
Toetame Eesti esinduste ja saatkondade säilimist strateegiliselt olulistes regioonides. Eesti peab jätkuvalt olema maailmas hästi esindatud ning vajadusel tuleb uute saatkondade avamiseks leida lisaressursse.
Toetame Eesti ettevõtjaid, ametnikke, diplomaate ja teiste valdkondade esindajaid Eesti riigi maine kujundamisel.
Peame oluliseks tugevdada Euroopa Liidu inimkaubandusega võitlevaid institutsioone. Arendame Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlust inimkaubandusega võitlemiseks, keskendudes eelkõige rohujuuretasandil töötavatele organisatsioonidele.
Toetame Euroopa Liidu piiri tugevdamist ja kindlustamist ning võimalike sisserändajate taustakontrolli suurendamist. See loob aluse õiglasele migratsioonipoliitikale kõigi Euroopa Liidu riikide turvalisuse huvides.
Peame oluliseks Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATO-sse. Meie peamiseks välis- ja julgeolekupoliitiliseks eesmärgiks on Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elujärje kindlustamine. Toetame igal võimalusel diplomaatia ja dialoogi eelistamist sõjalistele konfliktidele.
Osaleme aktiivselt Eesti püüdlustes saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020-2021.
Tõstame Eesti esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides.
Toetame riigi kaitsetööstust, sh teadusgrante Eesti kaitsetööstuse arendamiseks. Tõstame Eesti esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides.
Tugevdame Eesti rolli küberdomeeni eestkõnelejana.
Tõstame riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil hübriidohtudega võitlemise võimekust. Tõstame Eesti riigi valmisolekut ja võimekust libauudiste ning muu väärinformatsiooni leviku tõkestamisel.
Arendame kriminaaltulu konfiskeerimise ning raskete majanduskuritegude avastamise ja uurimise võimekust. Vähendame Eesti kasutamist rahapesu transiitriigina ning tõkestame kuritegelikul teel saadud raha suunamist seaduslikku ettevõtlusesse.
Võitleme rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse võimaliku mõjuvõimu kasvu vastu ühiskonnas ning sellega kaasneva korruptsiooni ning võimaliku imbumisega poliitikasse, riigiametitesse ja majandusse.
Ennetame, tõkestame ja avastame korruptsioonijuhtumeid kogu riigis. Erilist tähelepanu pöörame suurtele korruptsioonikuritegudele.
Laiendame oluliselt veebipolitsei võimalusi ja suurendame politsei ressurssi laste seksuaalse ärakasutamise internetis tõkestamiseks.
Arendame politseiasutuste võimekust avastada ja menetleda narkokuritegusid, et vähendada uimastite pakkumist ning nõudlust. Kuulutame narkokuritegudele nulltolerantsi.
Seisame Eesti e-elustiili turvalisuse eest. Pöörame enam tähelepanu küberkuritegevusega seotud ohtude selgitamisele ning nende vastasele võitlusele.
Suurendame koolide võimekust luua turvaline õpikeskkond, sealhulgas koolivägivalla, õnnetuste ja süütegude lahendamisel. Viime regulaarselt läbi tulekahju- ja äkkrünnaku õppusi.
Tagame süütegude ennetamise ja piirkondliku politsei võimekuse. Selleks analüüsime süütegude ja õnnetuste põhjuseid ning nende ennetamiseks vajalike abinõude mõjusust. Reageerime alaealiste õigusrikkumistele ning tõhustame alaealiste kaitsega tegelevate ametkondade ja ühiskondlike organisatsioonide koostööd. Selleks jätkame programmide elluviimist, mis on suunatud riskilaste ja -noorte arenguvõimaluste ning vaba aja tegevuste laiendamisele.
Vähendame süü- ja kuritegusid, mis on seotud laiemate sotsiaalsete probleemidega, alkoholismi ja uimastite kuritarvitamisega.
Seame perevägivalla vastase võitluse prioriteediks. Töötame välja lähisuhtevägivalla vastu võitleva seaduse.
Turvalisuse tagamist toetavad ka vabatahtlikud ning üldhariduskoolid oma õppeprogrammidega.
Siseturvalisuse valdkonnas on oluline kogukonnakeskne lähenemine ning selle elluviimiseks peavad valitsusasutused kaasama võimalikult palju kohaliku omavalitsuse üksusi, ühiskondlikke organisatsioone, kolmanda sektori ettevõtteid ja üksikisikuid.
Siseturvalisus tagatakse suurema ressursi paigutamise abil. Selle tulemusena tõuseb korrakaitseorganite poolt lahendatavate kuritegude hulk ning kasvab suutlikkus avastada ja lahendada keerukamaid ja suuremahulisemaid õigusrikkumisi.
Keskerakonna prioriteetideks on inimene ja see kogukond, kus ta elab. Turvalisuspoliitika elluviimisel on oluline kindlustada siseturvalisuse areng selliselt, et elanikele pakutavate teenuste kvaliteet paraneks. Siseturvalisuse tagamiseks on vaja rakendada kogu riigi potentsiaali, haarates kaasa kõiki ministeeriume, nende allasutusi ja mõttekodasid. Eesti elanikud on sisejulgeoleku põhiline edu alus ja garantii.
Eesti riik on tugev, edumeelne ja euroopalik. Eesti tagab turvatunde ja julgeoleku kõikidele oma elanikele ning riigis viibivatele inimestele. Eestis toimib õigussüsteem, mille aluseks on põhiseadus, mis kaitseb võrdselt inimeste õigusi ja vabadusi. Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus inimesed oskavad turvalisusriske märgata ja nendele reageerida.
Tagame looduskaitsealade ning rahvusparkide kaitsekorralduskavade ja kaitse-eeskirjade kehtestamise ning nende järgimise.
Peame oluliseks riiklike ja kohalike looduskaitseorganisatsioonide ning kogukondade tihedamat koostööd looduse ja loomakaitse valdkonnas.
Edendame fotojahti, vaatlusjahti ja muid eluslooduse väärtustamisega seonduvaid harrastustegevusi, eesmärgiga luua uusi töökohti maapiirkondades ning tagada looduse mitmekesisus ning eetiline suhtumine jahindusse.
Toetame eetilise jahipidamise võtete ja traditsioonide propageerimist ning jahinduseetika teadlikkuse tõstmist ning sellega seonduva pärandkultuuri edendamist.
Loome eeltingimused metsa mittepuiduliste saaduste kasutamise laiendamiseks ning koostöös teadlaste, ettevõtjate ja kogukondadega arendame uusi, innovaatilisi töökohti maapiirkondades.
Toetame puidu väärindamist, vähendades puidu kui tooraine väljavedu ning toetame metsanduse programmi, mis on suunatud väikepuidutööstuste ja puiduühistute arendamisele ning tööhõive suurendamisele maal.
Kaalume metsanduse asekantsleri ametikoha loomist metsamajandamise ja puidu jätkusuutliku ning strateegilise arengu tagamiseks.
Peame oluliseks hoida raiemahtusid ja lageraiete maksimaalselt lubatud pindalasid vastutustundlikul tasemel. Oluline on jälgida pikaajalisi keskmisi reaalseid raiemahte ning toetame metsanduse arengukavade järgimist vähemalt 20 hektari metsamaa omanike poolt.
Toetame laiapõhjalist arutelu ning kodanikuühenduste kaasamist metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 (MAK2030) koostamisel ja vastuvõtmisel Riigikogus. Säilitame ja taastame linnade ning asulate ümbruses rohevööndid ning hoiame metsamajandamise ja keskkonna järelevalveorganite töö sõltumatuna.
Rahastame keskkonnaharidust, õppe- ning koolitusprogramme, mis edendavad jätkusuutlikku arengut toetavat haridust, alates koolieelsetest lasteasutustest kuni ülikoolide ja vabahariduseni. Toetame elukestev keskkonnahoiu alast teavitustööd.
Toetame niinimetatud sinise majanduse uuenduslike lahenduste rakendamise võimaluste uurimist, et tuua kasu ühiskonnale ja majandusele ning vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid.
Peame oluliseks maanteedele müratõkete rajamist müravallide ja müratõkete kombinatsioonidega ning ökoduktide rajamist.
Korrastame siseveekogude ja rannikute kaldad ning tagame, et jõed ei kasvaks kinni.
Suurendame Läänemere naftareostuse kaitseks ja ennetamiseks riiklikku keskkonnaseire- ja järelevalve võimekust ning paigaldame autonoomseid kaugsensorite sadamates ning strateegiliselt tähtsatel veeliiklusteedel.
Toetame merekaitsealade loomist ning oluliseks peame teadvustada riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et meretranspordi ohutuse ning mereelurikkuse kaitse meetmed on teostatavad.
Toetame rahvusvahelise töögrupi loomist atmosfääriõhu kaitseks, mille eesmärk on parandada välisõhu kvaliteeti ning vähendada transpordisaastet, kiirgusohtu ja keskkonna negatiivset mõju. Põhjavee hea seisundi hoidmisel arvestame sotsiaalset väärtust ja puhta joogivee olulisust.
Peame vajalikuks ühistranspordi eelisarendamist, jalgrattainfrastruktuuri parandamist ning nõudepõhise ühistranspordi arendamist autostumise ja õhusaaste vähendamiseks.
Toetame jäätmete kui ressursi laienevat kasutamist ning viime jäätmete põletamise miinimumini. Peame oluliseks plastiktoodete kasutamise piiramist ja koostööd jäätmekäitlejate liiduga innovaatiliste jäätmekäitluspraktikate kasutuselevõtuks.
Peame oluliseks, et iga maavarade kaevandamiseks vajalik raamistik tuleb eelnevalt heaks kiita kõrgtasemeliste strateegiliste keskkonnaalaste hindamiste ja keskkonnaalaste mõjude hindamise poolt, tuginedes kvaliteetsetele lähteandmetele.
Loome keskkonnateadlaste, sotsiaal- ja majandusteadlaste, kohalike kogukondade ning innovatsioonivaldkonna ekspertide nõukoja Eesti loodusvarade kasutamise uuenevate põhimõtete väljatöötamiseks.
Toetume ÜRO säästva arengu eesmärkidele, arvestades Eesti kultuuriliste eripäradega. Seame tehnoloogiliste lahenduste arendamisel oluliseks keskkonnaseisundi parandamise ja taastamise, pidades innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel oluliseks ökoinnovatsiooni põhimõtteid. Tagame looduse ja elurikkuse säilimise kaitsealade ning rahvusparkide kaitsekorralduskavade ja kaitse-eeskirjadega.
Teeme Eesti külapildi korda. Peame õigeks lagunenud ja vanade hoonete korda tegemist või lammutamist, sest need kahjustavad maastikupilti ning võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale.
Toetame regionaalprogrammide kaudu Eestimaa erinevate piirkondade arengut, et hoogustada kohalikku ettevõtlust. Käivitame „Noored maale“ programmi maapiirkondade elavdamiseks ning noorte eneseteostuse võimaluste tõstmiseks maal.
Seisame vastu vee, toidu ja teiste ressursside raiskamisele. Propageerime vastutustundlikku tarbimist.
Edendame keskkonnasõbralikku ning kliimamuutusi leevendavat põllumajandust, mis seab tähelepanu alla kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise ning meie elurikkuse säilimise. Toetame ringmajanduse ja taastuvenergia kasutamise osatähtsuse tõstmist läbi poliitikameetmete.
Edendame Eesti toidu eksporti rahastades tegevusi, mis tutvustavad välisriikides Eesti toitu, aitavad kaasa meie toidusektori positiivse kuvandi loomisele ja tugevdamisele ning uute sihtturgude avamisele.
Langetame energiahindu (gaasiaktsiis ja elektriaktsiis) ettevõtetele, kes kasutavad gaasi/elektrit katmikalade kütmisel.
Toetame kodumaise mesinduse kestlikkust ning mesilasperede toetuse maksmist.
Viime kalapüügi kooskõlla kokku lepitud kvootidega. Tagame võimalused kaladele eduks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise, et vältida ülepüüki ning kindlustada Läänemere kalavarude säästev majandamine.
Toetame erinevate meetmete kaudu kodumaise kalanduse kestlikkust ja töökohtade säilitamist kalandussektoris.
Arendame biomajandust kasutades parimal viisil põllumajandusmaad ja metsa ning teisi olemasolevaid ressursse.
Toetame turunõudlusel põhineva mahepõllumajandussektori arengut ja mahemajanduse terviklikku arendamist, mis võimaldaks muutuda mahesektoril arvestatavaks majandusharuks ning edendaks mahetoodete ja -teenuste eksporti. Keelustame GMO kultuuride kasvatamise Eestis.
Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul. Seisame Euroopa Liidu tasandil ühise põllumajanduspoliitika raames otsetoetuste võrdustamise eest ja maksame põllumeestele üleminekutoetusi maksimaalses lubatud määras.
Suurendame rahvaalgatuse võimalusi demokraatia arendamiseks ning viime läbi rahvahääletusi ja -küsitlusi ühiskonnale olulistes küsimustes.
Toetame bürokraatia ja halduskoormuse igakülgset vähendamist riigijuhtimises ning riigiasutustega suhtlemisel.
Arendame e-riiki nii, et inimeste ja ettevõtjate suhtlemine riigiga kõigis valdkondades oleks kaetud e-teenustega. Rakendame nn ühe ukse lahenduse, kus riik küsib andmeid vaid korra ja võtab need ristkasutusele andmebaasides.
Vaatame läbi ja võimalusel vähendame majandustegevust piiravaid erinõudeid.
Ühendame sama valdkonna asutusi ja ameteid ning suuname enam keskvalitsuse funktsioone kohalikele omavalitsustele.
Rajame koostöös omavalitsustega maakonnakeskustesse valdkondlikud riigimajad, et nii riigiasutuste kui kohalike omavalitsuste teenused oleksid inimestele kättesaadavad ning osutatud parimal moel.
Toetame riigipalgaliste töökohtade tagamist kõigis Eesti piirkondades. Jätkame avaliku sektori töökohtade väljaviimisega pealinnast ja soodustame kaugtöö võimaldamist.
Keskerakond jätkab riigireformiga toetamaks riigi tasakaalustatud arengut ning tõhusat ja avatult valitsemist. Muudatused riigihalduses nii keskvõimu kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil peavad olema suunatud bürokraatia vähendamisele, demokraatia arendamisele ja kaasamise suurendamisele.
Taotleme küla ja külavanema rolli selgemat teadvustamist ühiskonnas ning vajadusel vastava õigusliku regulatsiooni muutmist.
Toetame kohalike omavalitsuste ühistegevuse võimekuse tugevdamist maakonna ulatuses ülesannete ühiseks täitmiseks ja arengu kavandamiseks.
Peame oluliseks riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori tihedat koostööd töökohtade loomisel ning soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Toetame maakondlike arenduskeskuste tugevdamist.
Toetame koduomanikke kaasaegsete vee- ja kanalisatsiooni süsteemide väljaehitamisel, ning energiatõhususe, tuleohutuse ja õhukvaliteedi tõstmisel, et võimaldada inimväärset elu ka maal ja väiksemates omavalitsustes.
Jätkame omavalitsuste veesüsteemide ja reovee puhastusseadmete ning -jaamade renoveerimist ning uute rajamist puhta joogivee ja puhta elukeskkonna säilitamiseks.
Muudame jäätmeseadust selliselt, et kohalik omavalitsus saaks pakkuda oma elanikele soodsaimat ja kvaliteetsemat korraldatud jäätmeveo teenust, mis toetab materjalide ulatuslikku taaskasutust, vähendab raiskamist ja hoiab metsaalused puhtana.
Suuname osa Ida-Virumaa tööstusettevõtetelt riigile laekuvatest keskkonnatasudest Ida-Virumaa programmi finantseerimiseks.
Kaardistame teeäärsed elamuhooned, mis asuvad kruusateede ääres ja seame eesmärgiks muuta need tolmuvabaks esmajärjekorras.
ike teede ja linnatänavate remondiks ja hoolduseks lisaraha eraldamise vajadusega.
Edastame aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimalusi ka muukeelsele elanikkonnale.
Parandame avaliku sektoriga suhtlemiseks loodud e-keskkondade tõlget.
Tõstame venekeelse elanikkonna teadlikkust õiguskeskkonnast ning tagame neile riigi õigusabi vajadusel ka vene keeles.
Arendame koolitussüsteemi, mis tagab erinevatele elukutsetele ja tegevusvaldkondadele vastavad eesti keele kursused.
Tagame kõigile soovijatele kättesaadava ja tasuta eesti keele õppe.
Tagame lapsevanematele võimaluse panna oma laps eestikeelsesse, kakskeelsesse, vene või muu õppekeelega üldhariduskooli.
Tagame lapsevanematele võimaluse panna oma laps eestikeelsesse, kakskeelsesse, vene või muu õppekeelega lasteaeda.
Loome riikliku poliitika paremakujundamiseks rahvusvähemuste konsultatiivnõukogu.
Väärtustame kõiki siinseid rahvuskultuure ning jätkame rahvusvähemuste kultuuriseltside ja pühapäevakoolide toetamist.
Pakume Eesti kodakondsuse taotlejatele tasuta eesti keele kursusi ja tasustatud õppepuhkust keele õppimiseks.
Kaotame kodakondsusseaduse vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.
Lubame mitmikkodakondsust Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikidega.
Võimaldame määratlemata kodakondsusega inimestel, kes on ise elanud, või nende vanemad või vanavanemad elanud Eestis 20.08.1991.a seisuga, taotleda kodakondsust lihtsustatud tingimustel ehk ilma eksamiteta.
Säilitame lihtsustatud kodakondsuse andmise puuetega inimestele.
Tagame kodakondsuse Eestis sündinud lastele, kelle vähemalt üks vanematest on Eesti alaline elanik.
Lõpetame niinimetatud hallide passide väljastamise Eestis sündivatele lastele.
Peame oluliseks noorte suuremat kaasatust riigielu juhtimisse ning toetame noortevolikogude ja noorteühenduste rolli ning rahastust. Tagame igale noorele tasuta huviringi, vabastame õpilasmalevas osalejad sotsiaalmaksust, pakume vähekindlustatud lastele tasuta suvelaagreid, toetame riiklikult tasustatud praktikate pakkumist alates 15. eluaastast, laiendame autokoolide teooriaõppe võimalusi ning toetame puuetega noorte aktiivset osalemist. Seame fookuse noorte vaimse tervise parandamisele ning loome erivajadustega noortele mõeldud noortekeskusi. Tõstame noorsootöötajate palka ning toetame noori oma kodu soetamisel ning eluasemelaenu saamisel riigi käendusel.
Töötame välja Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 ning koostame põhjaliku rakendusplaani.
Toetame liikumispäeva lisamist riiklike tähtpäevade nimistusse, et propageerida sporti ja tervislikke eluviise.
Toetame tulumaksuvabastust spordiklubide maksetelt.
Vaatame üle spordialaliitude rahastamise süsteemi.
Lubame eriloteriide korraldamise kultuurivaldkonna, sh spordi toetamiseks.
Loo riikliku invaspordi toetusprogrammi, mis annaks harrastajatele ja sportlastele suuremad võimalused treeninguteks ning osalemiseks nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.
Rajame koostöös kohalike omavalitsuste ja Eesti Jalgpalli Liiduga üle Eesti jalgpalli sisehallid, mis aitaksid kaasa ala arengule.
Toetame kohalike omavalitsuste kergliiklusteede ja liikumisradade võrgustike loomisel ning multifunktsionaalsete spordiväljakute rajamisel.
Renoveerime ja laiendame koostöös kohalike omavalitsuste ja erasektoriga riigi spordirajatiste võrku.
Tagame toetuse andekatele noortele nende treeninguteks ning treeneritele nende treenimiseks. Säilitame riikliku treeneritoetuse ning kohtunike toetamise.
Loo rahvaspordi ja tippspordi arendamiseks pikaajalised arenguprogrammid, mis sisaldavad reaalselt täidetavaid eesmärke ning arvestavad riigi finantsvõimalustega.
Toetame ujumise algõpetuse laiendamist.
Toetame valikainena spordi pakkumist kooliprogrammi loomuliku osana.
Rõhutame koolide kandvat rolli laste liikumisharjumuse kujundajana.
Tähtsustame kehakultuuri ja sporti tervete eluviiside ja rahva tervise edendamisel.
Seame Eestimaa inimeste, sh noorte vaimse ja füüsilise tervise riiklikuks prioriteediks.
Peame oluliseks jätkusuutlikku rahastust kultuuri arendamisel, sest projektipõhine lähenemine ei paku kultuurielu eestvedajatele vajalikku kindlustunnet.
Tõstame ühiskonna teadlikkust vastutustundlikust hasartmängimisest, et ennetada ja piirata probleemset mängurlust ning vähendada mängurluse negatiivseid mõjusid.
Toetame riikliku talendipoliitika välja töötamist, et võimestada ja arendada kõiki meie inimesi.
Väärtustame ja tunnustame kultuurikandjate ja -säilitajate tööd ning tugevdame nende professionaalse koolitamise süsteemi.
Toetame kogu riigile ja kohalikele kogukondadele tähtsate ajaloomäluga seotud paikade (nt väärtuslik Patarei merekindlus) korrashoidmist ning kasutamist avalikes huvides, kultuuri ja hariduse heaks.
Soodustame ajalooharidust ja -uurimist, mis aitab Eesti lähiminevikku paremini teadvustada ning tuua ühiskonna liikmed ühiste mälestuste ja väärtuste ümber kokku.
Väärtustame rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning loome tingimused nende töö kaasajastamiseks ning tugevama sünergia loomiseks teabelevi ning kultuuri- ja huvitegevuse teiste valdkondadega.
Soodustame ajaloomälestuste paikade, nt Patarei merekindlus, korrashoidmist ning kasutamist avalikes huvides, kultuuri ja hariduse heaks.
Toetame riikliku pühakodade programmi taaskäivitamist kirikuhoonete ja neis leiduvate kultuuriväärtuste säilitamiseks.
Tagame muinsuskaitse tõhusa töö kaitsealuste objektide säilimiseks ning piisava riikliku finantseerimise nende järk-järguliseks taastamiseks või konserveerimiseks koostöös kohalike omavalitsustega.
Väärtustame kirikute ja koguduste panust kohaliku kultuurielu edendamisel.
Seisame vastu igasugusele, sh usupõhisele diskrimineerimisele.
Väärtustame rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning loome tingimused nende töö kaasajastamiseks ning tugevama sünergia loomiseks teabelevi ning kultuuri- ja huvitavadegevuse teiste valdkondadega.
Kaasame rahvuskultuuri õpetamiseks ja tutvustamiseks kaasaegseid IT-vahendeid, anname hoogu Eesti rahva ajaloo digitaliseerimisele.
Tagame kõikidele rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused koos vabadusega integreeruda Eesti rahvuskultuuri.
Toetame Eesti etniliselt omapäraste paikkondade arengut ning seal elavate rahvakildude traditsioonide, keele ja kultuuri säilimist ning arengut.
Toetame igakülgselt 2019. aasta juubelilaulupeo ja tantsupeo läbi viimist, et tähistada väärikalt 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost.
Jätkame riigi poolt toetatud programmidega, et tagada Eesti rahvakultuuri säilimine, sh laulu- ja tantsupidude traditsiooni ning rahvuslike pidustuste jätkumine.
Toetame rahvusvahelise filmitööstuse toomist Eestisse ja selleks vastava taristu loomist, et tõsta kohalike filmitootjate võimekust ning suurendada riigi rahvusvahelist tuntust.
Tagame Eesti rahvakultuuri säilimise, sh laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkusuutlikkuse ning toetame rahvuslike pidustuste korraldamist.
Viime ellu rahvusliku digiprogrammi, et digiteerida kogu Eesti trükitud vaimuvara. Kui noore põlvkonna elu kolib suuresti nutiseadmetesse, siis peab ta sealt leidma ka Eesti trükitud vaimuvara – aegade algusest kuni tänase päevani.
Toetame riigi ja riigiettevõtete poolt kogutud andmete turvalist ja anonüümset kasutamist ka erasektori poolt (avatud andmete põhimõte).
Töötame välja regulatsiooni, mis võimaldab toota lisaväärtust andmetelt, mis kogunevad sensorite ja andmete sisestuse kaudu erinevates riiklikes infosüsteemides ja registrites.
Toetame riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes käsitsi koostatavate andmebaaside, raportite jms tegevuste automatiseerimist, et tõsta seeläbi töötajate efektiivsust.
Loo kaasaegse e-tervise platvormi, kuhu lisanduvad geeniuuringute andmed ja (kasutaja soovi korral) nutiseadmete poolt kogutud andmed (kaal, aktiivsus, südamerütm jms). E-tervise platvormi rõhk peab olema haiguste ennetamisel – kasutaja saab kutseid uuringutele, infot potentsiaalsete terviseprobleemide kohta.
Viime ellu e-residentsus 2.0 programmis kokku lepitud suunad ning arendame Eesti ärikeskkonda e-residentidele atraktiivsemaks. Lahendame koostöös erasektoriga e-residentsuse programmi kitsaskohad, sh pangakonto avamise keerukuse.
Muudame eesti.ee keskkonna proaktiivseks. Näitame igale inimesele talle olulisi asju ühes kohas – kui mõni dokument sai valmis, maksude tähtaeg on saabumas jms.
Peame kõigi e-teenuste arendamisel oluliseks kasutajakeskset lähenemist ja disaini.
Viime e-teenused ja riigi IT-lahendused uuele arengutasemele muutes teenused võimalikult „nähtamatuks“ ja proaktiivseks. Muudame e-riigi mobiilisõbralikuks.
Loo keskse avaliku koodi- ja tarkuserepositooriumi koos seda ümbritseva spetsialistide kommuuniga, kes haldab ja struktureerib infot ning nõustab riigi erinevaid struktuuriüksusi.
Kasutame riiklike infosüsteemide arendamisel kiireid ja paindlikke (agiilseid) arendusmeetodeid ning kaasame riiklike infosüsteemide kasutajaliidese väljatöötamisse rohkem tulevasi kasutajaid muutes seeläbi paremaks nii riiklike infosüsteemide fassaadi kui ka sisu.
Tugevdame e-riigi ja küberturbe poliitika juhtimist ja innovatsioonitegevust ning viime läbi e-riigi rahastuse reformi selle jätkusuutliku rahastuse tagamiseks.
Kaalume IT-ministri ametikoha loomist, et toetada valdkonna kiiremat arengut ning tugevdada Eesti e-riigi mainet rahvusvahelisel tasandil.
Toetame isejuhtivate autode kasutuselevõtuks vajaliku seadusandluse arendamist ning selleks sobiva ohutu liikluskeskkonna loomist.
Võtame tehisintellekti ehk krati aktiivselt kasutusele riigi infosüsteemides ja teenustes. Jätkame selleks vajaliku seadusandluse välja töötamist, et kujundada Eesti andmemajanduse ja krattide atraktiivseks katselavaks.
Peame vajalikuks krüptoraha valdkonna, sh ICO-de põhjalikku analüüsi ja täpsemat reguleerimist.
Toetame sotsiaalmaksu lae kehtestamist, et tuua kõrgepalgalised innovatsiooniga seotud töökohad Eestisse tagasi.
Leiame lahenduse spetsialistipuudusele Eestis muutes Eesti atraktiivseks riigiks erinevate innovaatiliste lahenduste välja töötamisel ja katsetamisel.
Käivitame toetusmeetme alustavatele iduettevõtetele.
Toetame erasektori poolset e-riigi lahenduste loomist ja nende eksporti.
Toetame kiiret ja paindlikku seadusandlust IKT-valdkonna igakülgseks edendamiseks.
Töötame selle nimel, et tõsta nii era- kui avaliku sektori panust teadusarendusse.
Peame oluliseks Eesti tootmisvõimsuste piisaval tasemel hoidmist, et Eesti oleks elektrit eksportiv riik.
Toetame Eestisse regionaalse LNG terminali rajamist.
Toetame biomassi, sh põllumajandusliku biomassi kasutamise suurendamist energia tootmisel.
Seame sihiks saavutada Eesti energiatarbimises 50%-line taastuvenergia osakaal. Selleks tuleb suurendada taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojuse tootmisel ja transpordikütuste tarbimisel ning tagada energiaturul kõikide tootjate, sh mikrotootjate võrdne kohtlemine.
Edendame jalgratta kasutust läbi kergliiklustaristu arendamise. Toetame omavalitsusi jalgrattastrateegiate loomisel ja ellu viimisel.
Suurendame Elroni rongiparki täiendava nõudluse rahuldamiseks Tallinn-Tartu, Tallinn-Viljandi ning Tallinn-Narva suunal.
Jätkame perioodilise Rukkirahu kanali süvendamisega, et tagada parvlaevaühendus Hiiumaaga.
Toetame regionaalsete lennuväljade arengut.
Toetame Haapsalu raudtee taastamist ning alustame raudtee II etapi väljaehitamist. Arendame üle Eesti raudteeühendusi.
Kaasajastame elamufondi väljaspool suurlinnu, et pakkuda mugavaid elutingimusi ka maapiirkondades. Kindlasti peab jätkuma korterelamute renoveerimistoetuste programm, et muuta kogu elamufond energiatõhusamaks.
Soodustame uute töökohtade loomist. Toetame sotsiaalmaksu erandeid, mis aitavad eelkõige töökohti loovaid keskmisi ja väikeettevõtteid.
Vähendame ka edaspidi ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat. Riik peab rakendama andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet.
Tagame energiamahukatele ettevõtetele tootmissisendi, mis tagab konkurentsivõime naaberriikidega.
Väärindame Eesti toorainet kohapeal ning loome kõrge lisandväärtusega töökohti üle Eesti.
Toetame metsanduse ja metsatööstuse arengu strateegilist planeerimist.
Väärtustame Eesti transiidisektorit ning selle konkurentsivõimelisust.
Teeme tööstussektorile kättesaadavaks vajalikud finantsinstrumendid tulemuste saavutamiseks.
Ergutame kõrge lisandväärtusega töökohtade tekkeks tehnikaharidust koolides ning jätkame elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.
Jätkame tööstusparkide arendamist ning toetamist loomaks võimalusi väärtusahela tekkeks ühte piirkonda.
Töötame Eesti majanduskasvu potentsiaali ning avaliku sektori efektiivsuse tõstmise nimel.
Toetame laste ja lapsevanemate teadlikkuse suurendamist interneti ja digitaalsete vahendite kasutamisega seotud riskidest.
Suuname kohalikele omavalitsustele täiendavaid vahendeid, et igas omavalitsuses oleks vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta ning tagame lastekaitsetöötajate pideva enesetäienduse kompetentsi tõstmiseks.
Tõstame lastega töötavate spetsialistide, sh õigus- ja korrakaitseorganite töötajate teadmisi ja oskusi lapsesõbralikust menetlusest.
Tagame väärkoheldud laste abistamise ja toetamise sõltumata elukohast ning menetlusstaadiumist.
Edendame positiivseid, vägivallavabasid ja lapsi kaasavaid kasvatusviise ning vastavat teavitustööd.
Loome perevägivalla ohvritele üle Eesti toetussüsteemi vajadusel uue iseseisva elu alustamiseks.
Võitleme perevägivallaga. Töötame välja lähisuhtevägivalla vastu võitleva seaduse.
Tagame riigipoolse elatisabi süsteemi efektiivse toimimise, mis tagaks alimente mittesaavate üksikvanematele laste elatusraha kindlustamise.
Arendame paari- ja peresuhteid toetavaid teenuseid (nõustamis- ja teraapiateenused), kasutades selleks multifunktsionaalseid päevakeskuseid.
Jätkame üle Eesti munitsipaalelamuehitust ja sotsiaaleluruumide loomist (sh riigimajad ja ühiselamud pärast kooli).
Pakume välismaalt tagasipöördumise nõustamist igale perele ja üksikisikule, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taas harjumist, koolikoha leidmist lastele ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.
Tõstame ühiskonnale eeskujuks ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.
Toetame isapuhkuse pikkuse tõstmist.
Seisame selle eest, et vanem saaks pärast lapsega kodus oldud aega jätkata oma endisel töökohal.
Toetame inimeste põhiõigusi ning vabadust elada koos erinevates peremudelites.
Loome paljulapselistele peredele pereauto soetamise toetusmeetme.
iatoidu ning õppevahendid lasteaiast gümnaasiumi või kutsekooli lõpuni.
Suurendame ja loome täiendavaid toetusi vähekindlustatud peredele, puudega lapsi kasvatavatele peredele ja üksikvanematele ning paljulapselistele peredele. Tõstame esimese ja teise lapse toetuse 100 euroni. Tõstame lasterikka pere toetuse 3-6 lapsega peredele 500 euroni ning 7 ja enama lapsega peredele 600 euroni kuus. Tagame igale lapsele tasuta lasteaiakoha ning toetame inimeste põhiõigusi ning vabadust elada koos erinevates peremudelites. Tagame noortele võimaluse saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta.
Kujundame riigihalduse ministri ametikoha ümber rahvastiku- ja regionaalministriks ning kaasame teadlasi rahvastikukriisi lahenduste väljatöötamiseks.
Toetame vanavanematele riiklike soodustuste pakkumist lapselastega tegelemisel.
Tagame noortele peredele võimaluse saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta.
Jätkame üksi elavate pensionäridele täiendava toetuse maksmist.
Kehtestame „lesepensioni“ võimaldades eakatel abielupaaridel ühe surma puhul saada suuremat pensioni lahkunud abikaasa pensioni arvelt.
Võimaldame pensioniealistel hambaproteesidest kasutamata või ülejäänud raha kasutada hambaraviks. Lisaks eakatele kehtivale 85 euro suurusele hambaravi hüvitisele lubame neil kasutada ka proteeside tegemiseks ette nähtud või sellest ülejäänud raha.
Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksu vabana. Rakendame pensionäridele täiendava 250-eurose tulumaksuvabastuse, tõstes seeläbi vanaduspensionäride maksuvaba tulu kuni 750 euroni kuus.
Tõstame keskmist vanaduspensioni 2020. aastal erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro võrra. Ainult erakorraline pensionide tõstmine tagab aastaks 2023 keskmiseks vanaduspensioniks 700 eurot.
Muudame maakondade üldhaiglate rahastamise eelarveliseks, mis tagab ühtlaselt kogu Eesti arstiabi kättesaadavuse, arvestades piirkondade vajadusi.
Tugevdame riikliku tervishoiusüsteemi juhtimist, kus vastutus juhtimise eest on selgelt määratletud ja on olemas tõhus kontroll. Tervishoiu võrgustik (haiglad ja tervisekeskused) peab olema patsientide vajadusi arvestades planeeritud ja vajaduspõhiselt rahastatud.
Vabastame erisoodustusmaksust tööandja poolt töötajate terviseedendusele kulutatavad vahendid.
Keelustame alaealistele energiajookide müügi.
Tõstame alaealiste uimastisõltlaste ravi ja rehabilitatsiooni mahtu ning uute tõenduspõhiste uimastiennetuse meetodite kasutamist.
Edendame tervislikke liikumis- ja eluviise. Seejuures pöörame erilist tähelepanu laste ülekaalulisuse ning sõltuvustegevuste vähendamisele.
Suurendame teavitustööd laste immuniseerimise, hambaravi ja tervisliku toitumise kohta.
Laiendame abivajajatele koduõenduse teenust, mis vähendab ühtlasi kulu kallimatele tervishoiuteenustele nagu statsionaarne ravi.
Viime ellu Tallinna Haigla projekti, mille kaudu tõstame meditsiiniteenuste kvaliteeti Põhja-Eestis ja lühendame ravijärjekordi.
Toetame Maailma Vähideklaratsiooni allkirjastamist ning vähiennetusprogramme.
Laiendame geeniuuringu programmi. Peame oluliseks tehisintellekti turvalist rakendamist meditsiinis, teaduses ja muudes valdkondades.
Propageerime iga-aastaseid tervisekontrolle ning võimalust neid töö juures läbi viia.
Tagame haigushüvitise maksmise alates esimesest päevast. Täna ei maksta 1.–3. haiguspäeva eest hüvitist. 4.–8. päevani (5 päeva) maksab hüvitist tööandja (70%) ning edasi haigekassa (70%).
Säilitame kodulähedased haiglad. Tagame arstiabi võimaluse inimestele võimalikult kodu lähedal.
Tagame kõigile Eestis elavatele ravikindlustamata inimestele lisaks vältimatule abile ka esmatasandi arstiabi (perearsti teenuse).
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks investeerime e-tervise lahendustesse, tervisetehnoloogiatesse ning jätkame personaalmeditsiini arendamist.
Rakendame üle-eestilise arsti vastuvõtule registreerimise läbi digiregistratuuri selleks, et ei toimuks topelt vastuvõtuaegade registreerimist ning inimesed saaksid kiiremini ning mobiilsemalt arsti juurde.
Muudame vastsündinu koduse külastuse perearsti või pereõe poolt kohustuslikuks.
Seome hambaravihüvitise lahti haigekassa lepingutest.
Loo eakatele suunatud geriaatrilise abi süsteemi ja geriaatria eriala ülikoolis.
Parandame arstiabi kättesaadavust ning vähendame ravijärjekordi poole võrra.
Keskerakond soovib ehitada tugevat, hoolivat ja kasvava rahvaarvuga Eesti riiki. Õiglast riiki, kes hoiab kõiki oma inimesi, mitte ei vastanda siinseid kogukondi. Riiki, kes seisab igaühe heaolu ja võrdsete võimaluste eest. Riiki, kes ei jäta kedagi maha. Sellist riiki on võimalik ehitada ainult üheskoos pingutades ning üksteisele toetudes.
Toetame Eesti supelrandade puhtuse ja ohutusnõuete rahvusvaheliste standardite vastavusse viimist ning tagame, et enamus Eesti supelrandadest vastaksid rahvusvahelisele Sinilipp märgisele.
Koostame pikaajalise säästva liikumise arenguprogrammi, mis hõlmab riigi ja kohalikku taristut, linnatänavate kaasajastamist ning liiklusohutust. Kavandame jalgrattateede võrgustiku ning arendame energiatõhusaid liikluslahendusi ning soodustame alternatiivseid liiklusvahendeid.
Toetame Tallinna püüdlusi Euroopa Rohelise Pealinna tiitli saamiseks aastal 2018.
Oleme tehnoloogiliselt geenmuundatud organismide (GMO) tootmise ja kasutamise vastu ning peame vajalikuks GMO toodete märgistamist ning eraldamist teistest toodetest.
Taasloome metsaseaduse kooskõlla põhiseadusega, et kohalik omavalitsus saaks kaasa rääkida metsaraie osas oma haldusterritooriumil. Samuti taastame metsavahtide ametikohad ning suurendame metsanduse järelevalvet.
Muudame seadusi mererannale ja avalikele siseveekogudele juurdepääsu tagamiseks ning tingimuste loomiseks supluse, loodusõppe ja matkamise jaoks.
Koostame koostöös eraomanike, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektoriga programmi maade loodus- ja inimsõbralikuks kasutusele võtuks.
Loome kemikaaliohutuse andmebaasi, mis sisaldab ohtlike kemikaalide andmeid ning muudab kemikaalide kasutamise ja ohutuse jälgimise lihtsamaks.
Mitmekordistame reostustõrje võimekust ja loome reostustõrje fondi, kuhu kogutakse raha nafta transiidi pealt ning millest hüvitatakse reostustõrje investeeringute, koolituste ja õnnetuste kulud.
Viime seadustesse senisest karmimalt põhimõtte – saastaja maksab loodusele tekitatud kahju eest.
Kinnitame pikalt eelnõude faasis seisnud kaitsealade kaitse-eeskirjad, kaitsekorralduskavad ning liigikaitse tegevuskavad. Tagame kaitsekorraldus- ja liigikaitse tegevuskavades ette nähtud vajalike looduskaitseliste tööde püsiva rahastamise.
Toetame ja soodustame keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamist kõigis eluvaldkondades. Peame oluliseks biokütuse kasutamist ning taastuvate ja taaskasutatavate materjalide osakaalu suurendamist.
Eesti Keskerakonna keskkonnapoliitika eesmärk on tagada inimeste tervis, garanteerida keskkonnaohutus ja loodusvarade tasakaalustatud kasutamine. Toetame säästva arengu põhimõtteid ning looduse bioloogilise mitmekesisuse printsiipi. Toetame teadus- ja innovatsioonitegevuse tugevdamist ning arendame biomajandust ja rohelist mõttelaadi. Koostame programmi Rohelisem Eesti.
Laiendame riiklikku toetust tervisespordile.
Rajame koostöös omavalitsustega riiklikult toetatud spordikoolid.
Kehtestame ja viime ellu süsteemi, mis tagab treeneritele ning edukatele sportlastele stabiilse riigipoolse toetuse.
Loome kaasaegse riikliku spordi finantseerimise süsteemi, mis haaraks süsteemselt nii pearahasid, treenerite palkasid koos sotsiaalsete garantiidega ning spordibaaside kasutamise toetamist.
Loome riikliku programmi kohalike spordirajatiste ehitamiseks ja renoveerimiseks.
Toetame kultuuri ja sporti, sealhulgas eraldame kultuurile ja spordile vähemalt 3 protsenti riigieelarve kogumahust. Langetame teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletite käibemaksu 5-le protsendile. Võimaldame üld- ja kutsehariduskoolide õpilastele ning õpetajatele tasuta muuseumikülastusi. Kahekordistame programmi „Teater maale“ rahastust ning tõstame selle vähemalt 250 000 euroni. Töötame välja paindliku tegutsemise vormi loovisikutele ning alustame Rahvusooper Estoniale uue maja ehitust. Viime Rahvakultuuri Keskuse Viljandisse, tagame kõigile tasuta sissepääsu laulu- ja tantsupidudele ning toetame kollektiivide ringijuhtidele lisatasu. Suurendame Eesti Keele Instituudi eelarvet ning loome riiklikud investeeringu- ja tegevustoetuse programmid kultuurikeskuste ja rahvamajade jaoks. Hakkame loomeliitudele maksma tegevustoetust ning loome Eesti Filmi Fondi. Toetame rahvusliku identiteedi säilitamist ning arendamist, sh arheoloogilisi uurimistöid ja ehitusmälestiste korrastamist. Renoveerime kirikuid ning loome kirikutesse uusi orelid. Säilitame looduslike pühapaikade ja mõisakoolide programmi ning tagame rahvusgruppidele kultuurilise lõimimise võimalused. Tagame meediaruumi mitmekesisuse ning puuetega inimeste ligipääsu kultuurile. Ehitame uusi hooneid kunstikoolidele ning muusikakoolidele.
Ühtlustame diskrimineerimise vastast seadusandlust ning rakendame voliniku institutsiooni reaalselt tööle kõigi diskrimineerimise juhtumite lahendamiseks koos riigipoolsete rahaliste vahenditega.
Arutame kõik plaanitavad seaduseelnõud läbi asjassepuutuvate huvigruppide, kodanikeühenduste ja -liikumistega.
Tutvustame valitsuses olles kõiki uusi strateegilisi seadusandluse muutmise ideid kõigepealt rahvale. Enne seaduse väljatöötamist tutvustab vastava valdkonna minister seaduse ideed massimeedia abil ning osaleb avalikus arutelus. Me ei kehtesta seadusi, millel puudub avalikkuse toetus, ning ei loo seadusi salaja ministeeriumi koridorides.
Riigikogu nimetab Euroopa voliniku kandidaadi ning kandidaadi poolt peab hääletama 2/3 Riigikogu liikmetest. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu juhtiv institutsioon, seega on voliniku nimetamisel oluline erakondade laiapõhjaline konsensus ning opositsioonierakondade nõusolek.
Toetame presidendi otsevalimist. President on põhiseaduse garant, institutsioon, mis peab rahvale tagama, et parlament ei ületaks oma põhiseaduslikke volitusi. Seepärast on oluline, et president saaks mandaadi otse rahvalt.
Asendame valimiskautsjoni allkirjadega. Riigikogu ja Euroopa parlamendi valimistel võib kandideeriv nimekiri kautsjoni asemel esitada hääleõiguslike kodanike toetusallkirjade nimistu. Nimekiri peab koguma vähemalt 2% hääleõiguslike kodanike toetusallkirjad igast ringkonnast, kus plaanitakse kandideerida.
Loome Sotsiaalpartnerluse nõukoja, mis ühendab kõiki Eesti majandustoimijaid ning hõlbustab nende omavahelist suhtlemist. Nõukogul on õigus teha majandusvaldkonnas Riigikogule seadusandlikke ettepanekuid ning Riigikogu on kohustatud need ettepanekud arutlusele võtma.
Tagame kõigile mittekodanikele tasuta eesti keele- ja kultuuriõppe. Kursuse edukas läbimine võib pikas perspektiivis asendada tsentraliseeritud keeleeksamit.
Peame oluliseks kaitse- ja julgeolekupoliitika järjepidevat uuendamist ning sellekohase erakondadevahelise kokkuleppe sõlmimist vastavalt reaalsetele ohtudele Eesti vastu ning kaitse- ja julgeoleku strateegia koostamist.
Tutvustame valitsuses olles kõiki uusi strateegilisi seadusandluse muutmise ideid ning tutvustame rahvale kaitse- ja julgeolekupoliitika strateegiat. Lubame, et enne seaduse väljatöötamist tutvustab vastava valdkonna minister seaduse ideed massimeedia abil ning osaleb järgnevas avalikus arutelus.
Tutvustame valitsuses olles kõiki uusi strateegilisi seadusandluse muutmise ideid kõigepealt rahvale. Lubame, et enne seaduse väljatöötamist tutvustab vastava valdkonna minister seaduse ideed massimeedia abil ning osaleb järgnevas avalikus arutelus. Me ei kehtesta seadusi, millel puudub avalikkuse toetus, ning arutame kõik plaanitavad seaduseelnõud läbi asjassepuutuvate huvigruppidega.
Loome noortele, kes tervislikel või olulistel põhjustel ei saa ajateenistust läbida, mõistliku asendusteenistuse, mis valmistab neid ette kriisi- ja sõjaolukorras tugiteenuste osutamiseks ning elutähtsate teenuste kaitseks. Igal kodanikul on vääriline koht meie ühise riigi kaitsel.
Tagame piisavad vahendid laiapõhjalise riigikaitse ellurakendamiseks ning suurema tähelepanu elanikkonnakaitsele ning elutähtsate teenuste toimepidevusele kriisiolukordades. Tõhus riigikaitse saab toimida siseturvalisuse ja kaitseväe koostöös, tagades Kaitseväe ja Kaitseliidu ressursside ristkasutuse hädaolukordades. Väeosad peavad saama kaasaegset õppetaristut.
Arendame ajateenistust eesmärgipäraselt ja ühildame selle kutseharidusega. Anname ajateenistuse lõpus vastava kutseeksami sooritanutele mõne tsiviilelus kasuliku kutsetunnistuse (autojuht, masinaoperaator, sidetehnik, arvutivõrkude hooldaja, sanitar-parameedik, logistik vms). Lisaks peab paranema ajateenistuses antava väljaõppe kvaliteet, mis tagaks igale reservväelasele parima valmisoleku ning veenmise, et ajateenistus ei ole olnud raisatud. Soovime, et ajateenistuse läbinud noored oleksid tööturul hinnatud.
Toetame Eesti kaitsevõime alusena senist ajateenistusel põhinevat reservväe ja vajalike elukutseliste üksuste kontseptsiooni. Samuti peame oluliseks Kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide professionaalset arendamist ning paremat lõimimist riigi kaitsekontseptsiooni. Me ei toeta ajateenistuse kaotamist ja üleminekut palgaarmeele.
Peame vajalikuks üles ehitada usutav ja heidutav iseseisev kaitsevõime, kaitsmaks agressiooni korral riiki iga hinna eest, sõltumata sellest kui kiiresti saabub liitlastoetus. Oluline on seejuures vastuvõtva riigi toetusvõimekuste arendamine ja tagamine. Agressorile allaandmine ei ole võimalus.
Sellele täienduseks toetame Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamist ning ühtse kriisihaldusmehhanismi rakendamist hättasattunud liikmesriikide kiireks abistamiseks. Kaitsepoliitikas rõhutame ühise tegevuskava olulisust, tagamaks sõjaliste ja tsiviilkriiside ohjamine ning tõhus relvastuskontroll.
Loome hästitoimiva riikliku rehabilitatsiooni- ja kriisiabikeskuste võrgustiku.
Tagame riigi poolt hädaolukorra seadusest tulenevate elutähtsate teenuste, nagu elekter, side, puhas vesi, toiduohutus, meditsiiniabi, sularaha jms kättesaadavuse kogu Eestis. Aitame kohalikel omavalitsustel koostada häda- ja kriisiolukorra plaane ning ettevalmistusi, kaasame kõik vajalikud organisatsioonid jaasutused elanikkonna kaitse tagamiseks. Inimesed on riigi suurim väärtus.
Tõstame sisekaitseteenistujate Ida-Virumaa regioonitasu, kehtestame Lõuna-Eesti, saarte jt keerulisemalt mehitatavate piirkondade regioonitasu ning tugevdame sisekaitsetöötajate sotsiaalseid garantiisid, tagades sh varasema pensioni ja suurendades teenistuskohustuste täitmisel vigastatud või hukkunud sisekaitsetöötajate pereliikmete sotsiaalseid tagatisi.
Toetame riigikaitseõpetuse ja sisejulgeoleku alase eelkutseõppe ning vastavate valikainete suurendamist üldhariduskoolides. Lisame elementaarse riigikaitse-, sisejulgeoleku- ja päästeõppe kohustuslikku kodanikuõppekavasse. Iga laps peab teadma, kuidas anda esmast esmaabi, käituda tulekahju ja muude hädajuhtumite korral (nt koolitulistamised jms). Sisejulgeoleku ekspertiisi ja juhtimiskvaliteedi tõstmiseks tugevdame magistriprogramme Sisekaitseakadeemias, sh arendame kaasaegse taristuga siseturvalisuse ning õiguskaitse õppe-, innovatsiooni-, teadus- ja arenduskeskuse Läänemere regioonis.
Viime koolides sisse tasuta ohutu liikluskäitumise, esmaabi ning ujumaõpetamise tunnid. Töötame välja programmi Turvaline kool.
Eraldame vajalikud vahendid merepääste parandamiseks, sh tõhusa mere- ja piiripatrulli ning pääste-, otsingu- ja meditsiinialase kiire koptervõimekuse tagamiseks kogu Eesti territooriumil.
Tugevdame Eesti piirivalvet piiri kaitse tagamiseks ja vajadusel relvastatud esmareageerimiseks koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu jt tugevdusüksustega. Riigi julgeoleku paremaks tagamiseks korrastame ja tugevdame piirivalvet ning tõstame piirivalveametnike töötasusid. Taastame Piirivalveameti.
Ehitame Schengeni standardite kohaselt Eesti piiri täielikult välja. Lisaks tagame vajalikud vahendid piiri kaasaegseks seadmestamiseks ja arendamiseks.
Seame eesmärgiks kontrollida alkoholi- ja tubakatoodete turustamise eeskirjade järgimist.
Keelame alkoholi- ja tubakatoodete (sh e-sigarettide) reklaami.
Keelustame alkohoolse joogi tarbimise avalikus ruumis.
Eraldame 2% alkoholiaktsiisist sõltuvushaiguste (alkohol, uimastid jne) ennetamiseks ja vabatahtlikuks raviks. Loome üleriigilise võrgustiku alkoholismi ja narkomaania raviks ja nõustamiseks.
Uimastid peavad olema rangelt keelatud (ka kanep).
Tõhustame koolides ennetustööd sõltuvusainete (alkohol, uimastid jne) tarbimise vähendamiseks.
Töötame välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi, mis lähtub iga tööandja tegevuse reaalsest riskiastmest ja motiveerib neid riske vähendama.
Maksustame kõrge suhkrusisaldusega joogid.
Kindlustame kõik ravikindlustamata Eestis elavad inimesed esmatasandi arstiabiga.
Tagame, et kõigis maakondades oleks oma haigla. Kiirabi peab olema võrdselt kättesaadav kõikjal. Rahastame täiendavalt saarte elanike arstiabi arvestades erisust.
Seame sisse koduvisiidid haigestunud väikelapse juurde.
Tagame professionaalse abi laste tervisehäirete varajaseks märkamiseks.
Taastame riikliku rahastamise tervist edendavate tegevuste toetamiseks.
Vabastame tööandja töötaja tervise heaks tehtavad kulutused erisoodusmaksust, soodustades seeläbi investeeringuid töötajate tervisesse.
Suurendame eriarstiabi rahastamist ravijärjekordade lühendamiseks.
Suurendame kasuperedes kasvavate laste toetust lastekodudes kasvavate laste toetamise määrani.
Loome elatisrahafondi. Töötame välja süsteemi, kus riik maksab üksikvanemale elatisraha toetust ja nõuab maksmisest kõrvalehoidvalt vanemalt sisse kohtu poolt välja mõistetud elatisraha.
Loome omavalitsustele suunatud programmi kodulähedaste hooldekodude renoveerimiseks ja ehitamiseks. Tagame riigi abi abivajajate hooldamisel.
Taastame riikliku 200-euro suuruse matusetoetuse.
Suurendame toimetulekutoetust 130 euroni, iga järgmise pereliikme puhul 104 euroni. Kehtestame korra, kus toimetulekutoetuse maksmisel ei arvestata inimese tulude hulka riiklikke peretoetusi, represseeritutele makstavaid toetusi ja avaliku töö tegemise eest saadud tulu.
Pikendame puuetega laste vanematele võimaldatavat riigi poolt rahastatavat lisapuhkust vähemalt 14 päevani aastas.
Soodustame täiskasvanud puuetega inimestele hariduse omandamist. Rakendame selleks vajalikke tugiteenuseid.
Toetame tööandjaid, kes võtavad tööle puudega inimese. Töötame tööandjatele välja täiendava motivatsiooni ja soodustuste paketi.
Suurendame rehabilitatsiooniteenuste ja taastusravi mahtu vähemalt kaks korda.
Kehtestame omastehoolduse kaasaegse süsteemi. Loome puuetega inimestele päevase hooldamise ja tugiteenused ning võimaldame omastehooldajatel naasta tööturule.
Peatame ummikusse jooksnud töövõimereformi. Loome omavalitsustele ühtsed tugiteenuste standardid (invatransport, isiklik abistaja, abivahendid jt sotsiaalteenused), et puuetega inimesed kodust välja tuua ja võimaldada neil naasta tööturule.
Tõstame puudega inimeste sotsiaaltoetusi.
Ratifitseerime Euroopa vanurite sotsiaalse kaitse konventsiooni, mis loob eelduse elamisväärse vanaduspõlve tagamiseks Eesti pensionäridele.
Lubame pensioniealistel proteesidest kasutamata või ülejäänud raha kasutada hambaraviks.
Arendama päevase hooldamise keskusi.
Seadustame „lesepensioni“ võimaldades eakatel abielupaaridel ühe surma puhul saada suuremat pensioni lahkunud abikaasa pensioni arvel.
Taastame pensioni tasuta kojukande.
Oleme vastu pensioniea tõstmisele, kuna tervena elatud aastad ja keskmine eluiga Eestis on Euroopa Liidu kõige madalamate seas.
Võtame eesmärgiks, et pension peab katma eaka hooldekodu kulutused.
Ühildame ühe tööaasta ühe pensioniaastaga. Tõstame miinimum- kuni keskmist palka saavate inimeste pensioni kindlustusosaku aastakoefitsiendi 1,0-ni.
Tõstame erakorraliselt pensione. Taastame pensionite ostujõu. Vabastame keskmise vanaduspensioni tulumaksust.
Avame uued läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel eesmärgiga tasakaalustada turvalise paindlikkuse skeemi tööturul ja sätestada reaalsed sanktsioonid seaduse rikkujatele.
Juurutame peamiselt riiklikult rahastatava täiend- ja ümberõppesüsteemi, mis tagab igale töötajale vähemalt ühe nädalase kursuse kord viie aasta jooksul.
Toetame eriala omandavatele noortele praktika läbimise võimalust pakkuvaid ettevõtteid.
Anname stardiabi ja vajadusel elamispinna nõutud eriala spetsialistidena väljaspool Tallinna ja Tartut töökarjääri alustavatele noortele.
Suurendame toetust ja pakume maksusoodustusi väikestele ja keskmistele ettevõtetele ning FIEdele uute töökohtade loomise soodustamiseks noortele ja puuetega inimestele, seda eelkõige maal.
Võitleme jõudsamalt diskrimineerimisega tööturul: tagame soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse reaalse täitmise.
Pöörame erilist tähelepanu noorte garantiidele, st riigi kohustusele tagada kuni 25-aastastele noortele töökoht 4 kuu jooksul peale haridusasutuse lõpetamist.
Tõstame alampalga 1000 euroni. Igal aastal peame suutma vähendada sissetulekute mahajäämust Põhjala riikidest.
Võitleme tõhusalt perevägivallaga. Loome mehhanismi, et vägivalla eest ei pea põgenema, vaid lahkub vägivallatseja. Võimaldame perevägivalla ohvritele professionaalse abi ja nõustamise. Teeme koostööd politsei jt institutsioonidega vägivallajuhtumite ennetamiseks ja tõkestamiseks.
Taastame tasustatud isapuhkuse. Tänu tasustatud isapuhkusele saavad mõlemad vanemad pühenduda lapsele ja kohaneda uue rolliga.
Loome elatisrahafondi. Tänases Eestis on üksikvanemaga pered ühed suurimas vaesusriskis elavad pered. Töötame välja süsteemi, kus riik maksab üksikvanemale elatisraha toetust ja nõuab maksmisest kõrvalehoidvalt vanemalt sisse kohtu poolt välja mõistetud elatisraha.
Suurendame toimetulekutoetuseid ja võimaldame selle saamist lihtsamatel tingimustel. Arvestame sissetulekute hulgast välja peretoetused ja vaatame üle leibkonda kuulumise.
Parandame vaesusriskis perede toimetulekut. Ükski laps ei tohi elada vaesuses. Rahastame probleemiga tegelevate organisatsioonide tööd antud valdkonnas.
Tagame tasuta koolitoidu ja õppevahendid lasteaiast gümnaasiumi või kutsekooli lõpuni. Tasuta koolitoit põhikooli õpilastele on ennast õigustanud ning see on hästi vastu võetud.
Seadustame suure perena juba kolmelapselise perekonna ning tõstame suure pere toetusi. Uuringud näitavad, et kolmas laps jääb Eestis enamasti sündimata majanduslikel põhjustel.
Vabastame erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused oma töötajate terviseedendusse ja tasemeõppesse. Koos elanikkonna vananemisega muutub töötervise edendamine üha tähtsamaks.
Taastame kütuseaktsiisist laekuvatest summadest kindla osa teedeehitusse ning suuname sellest 20% kohalike teede ehitusse ja korrashoidu.
Alandame elektriaktsiisi Euroopa Liidu miinimumi tasemele, kuna meie kliimavöötmes pole tegemist luksuskaubaga. Praegu ületab elektriaktsiis Eestis Euroopa Liidu miinimummäära 4,5 korda.
Suuname vähemalt 2% alkoholi- ja tubakaaktsiisist terviseedendusse.
Peame oluliseks, et tervist kahjustavate toodete aktsiisid tagaksid oma eesmärgi ehk pärsiksid nende toodete tarbimist.
Tagame eesmärgipärase aktsiisipoliitika.
Meie tööhõivepoliitika strateegiliseks eesmärgiks on luua selline elukeskkond, kus iga Eestis alaliselt elav inimene leiab endale võimetekohase töö. Muudame Töötukassa toimivaks tööle saamise struktuuriks ning koordineerime haridus- ja tööhõivepoliitikat. Tõstame alampalga 1000 euroni ning pöörame erilist tähelepanu noorte garantiidele. Võitleme diskrimineerimisega ning toetame väikeseid ja keskmisi ettevõtteid ning FIEsid. Anname stardiabi ning toetame noorte praktika võimalusi. Juurutame riikliku täiend- ja ümberõppesüsteemi ning avame läbirääkimisi tööturu paindlikkuse parandamiseks.
Maksumängude asemel vajab Eesti terviklikku maksureformi. Maksud peavad tagama piisava laekumise riigieelarvesse ning motiveerima töötamist, soodustama ettevõtlust ning kindlustama omavalitsustele piisava tulubaasi. Kehtestame astmelise tulumaksu ning tõstame tulumaksuvaba miinimumi. Taastame klassikalise ettevõtte tulumaksu ning alandame maksumäära 12%-ni. Soodustame uute töökohtade loomist ning vähendame kaudseid makse, näiteks käibemaksu ning aktsiise. Tagame tervist kahjustavate toodete aktsiiside eesmärgi ning suuname osa aktsiisidest terviseedendusse. Vabastame erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused terviseedendusse ning tasemeõppesse. Tagame omavalitsustele reaalse rahalise katte ning kehtestame pankade teenustasude ülempiiri.
Eduka riigi alus on tugev majandus. Ainult hästi toimiva majanduse puhul on võimalik maksta inimestele väärikat palka, luua toekas sotsiaalsüsteem ja garanteerida sise- ja välisjulgeolekut. Reformierakonna ja IRLi loodud Eesti majanduse arengumudel on ammendanud oma potentsiaali. Kasvutempod on madalad, varanduslik kihistumine süveneb, elatustase püsib jätkuvalt madalana, inimesed siirduvad massiliselt välismaale ning maksumaksjaid jääb vähemaks. Vajame riiklikku sekkumist majandusse, et tagada kõrge tööviljakusega töökohad ning tõsta sissetulekuid. Eesti majandust peab tõusule vedama innovaatika ja hariduse seotus. Loome vähemalt 60 000 uut töökohta! Toetame eksporti uute turgude avamise kaudu ning tagame Eesti pensionifondide raha jäämise Eestisse. Toetame põllumajandust ning toiduainetetööstust, arendame tehnoloogiaid ning suurendame eksporti. Muudame Eesti innovaatiliseks riigiks ning toetame väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringuid. Loome tingimused hoiulaenuühistute ning ühistuliste pankade tekkeks. Tõstame turistide arvu ning arendame kaasaegset taristut. Suurendame teede ehitust ning korrashoidu, kehtestame sisenevale välismaisele kommertstranspordile teemaksu ning toetame lennu- ja laevategevust. Ühendame Eesti raudteed Euroopa võrgustikuga ning arendame regionaalseid lennujaamu. Kavandame energiasüsteemi tugevamat ühendamist Euroopaga ning alandame elektri- ja võrgutasusid. Ei erasta strateegilisi riigiettevõtteid ning toetame munitsipaalmajade ehitust ning energiasäästlikku renoveerimist.
Me tahame sinu hääle toel täita ühe unistuse. See on unistus riigist, kus kõigil on hea elada: töötajal ja ettevõtjal, õpetajal ja tuletõrjujal, noorel ja vanal. See on unistus riigist, kus iga laps saab ennast teostada just seal, kus ta on sündinud ja kus nõrgemale ulatatakse käsi. See on unistus Eesti elu pidevast edenemisest, rikkusest ja rahust.
algatada õlitööstuse edasiarendamiseks tarviliku rafineerimistehase tasuvusuuring ja
kaasame elektritarbijaid ak[ivsemalt turule tarbimisnõudlust ja hinnasignaale
analüüsime nõude kehtestamist, et sarnaselt elektri- ja gaasi põhivõrkudele ei tohi ka
vähendame subsiidiume ja riiklikku sekkumist, asendades taastuvenergia toetused
koostab kava Ees[ arvestatava kasutusega kruusateede muutmiseks tolmuvabaks
investeerib kolme- ja neljarealistesse teedesse Tartu, Pärnu ja Narva suunal
valmistab e`e taristuinvesteeringute projek[d selleks, et oleks võimalik neid
vaatame üle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse.
tagab looduskaitseliste piirangutega maade väljaostmise mõistliku aja jooksul.
langetab otsused suure keskkonnamõjuga investeeringute võimalikkuse üle pärast
hoiab kalade populatsioonid maksimaalse saagikuse tasemel ja tagab kalavarude
uuendab jahinduse arengukava ja suurkiskjate ohjamiskava, lähtudes ühiskonna
toetab Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise tagajärgede kõrvaldamist.
jälgib ressursside kasutusel ringmajanduse põhimõtet ja kasvatab jäätmetekitaja
loob ja viib ellu programme kodude, avalike hoonete, tehnoraja[ste ning transpordi
jätkab loodusvarade uurimist ja tagab Ees[ geoloogilise baaskaardistamise järgneva
usub, et Ees[s on võimalik ja vajalik leida koht puidu keemilisele väärindamisele, sest
Oleme innovatsiooni ja teadmiste kasvu poolt ja rumaluse vastu.
Oleme uuringutel põhineva tasakaalustatud metsapolii[ka poolt ja vaid
toetab iga[ liitlaste alalist sõjalist kohalolekut Ees[s, sh jätkab infrastruktuuri
jätkab täielikult mehitatud, väljaõpetatud, relvastatud, varustatud ja varudega
loob koostöös Kaitseliidu ja kohaliku kogukonnaga maakondadesse noorte
tagab Kaitseliidule riigikaitse arengukavas pandud ülesannete täitmiseks vajalikud
planeerib Ees[ sõjaliste võimete loomist keskmaa õhutõrjeks ja mereväe
suurendab kaitsekulutusi 2,5%-ni SKP-st tagamaks Ees[ kaitsevõime säilimine ja
seisab Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve läbirääkimistel Ees[ põllumeeste
tegeleb intensiivselt Euroopa Liidu digituru süvendamise ja e-valitsemise lahenduste
rakendab Euroopa Liidus kokku lepitud seadusandlust mõistuspäraselt ja Ees[
otsib võimalusi ja partnereid, et reformida Euroopa Liidu polii[kaid vastavalt Ees[
osaleb ak[ivselt Euroopa piiride kaitse pikaajalise plaani väljatöötamises ja
Tõhus õigusabi inimestele! Toetame õigusabi ja õiguskaitsevõimaluste parandamist
EesK riigi suhtes vaenulik mõjutustegevus tuleb tõkestada! Töötame välja
Noorte õigusrikkumised kontrolli alla! Toetame noorte õigusrikkumiste ennetamiseks
Korruptsioon tuleb tõkestada! Tagame julgeolekuasutustele piisavad vahendid ja
Kuritegelik vara tuleb ära võVa! Kuritegevus ei tohi ennast tasuda, selleks peavad
Säästame inimelusid! Seame vigastussurmade vähendamise korrakaitsepolii[ka
Toetame vabatahtlikke turvalisuse hoidjaid! Tunnustame vääriliselt vabatahtlikke
Vähem koormavaid seadusi ja euroreegleid! Vähendame bürokraatlikku koormust
Õigust mõistku sõltumatud kohtud! Toetame kutselist ja sõltumatut õigusemõistmist,
Piir peab pidama! Kiirelt tuleb idapiirile välja ehitada esmane tõke, et kontrollida
toetab majanduse digitaliseerimist. Näeme tööviljakuse ja efek[ivsuse tõstmise ühe
tagab eesK keele kasutuse digiruumis. Toetame ees[ keele masintõlke
edendab e-residentsust. Soovime arendada e-residentsust kui võimalust luua ja
tõstab avalikkuse teadlikkust küberturvalisusesest. Selleks rakendame programme
jätkab küberrünnete vastu võitlemisel rahvusvahelist koostööd
tagab isikuandmete kaitse. Tagame avalikule sektorile (sh tervishoiusüsteemile)
laiendab e-arvete kasutamist. Selleks läheme üle e-arvetele avaliku ja erasektori
vähendab riigile andmete esitamisel koormust. Selleks järgime e-teenuste
toetab riigile loodud IT-lahenduste eksporK. Selleks loome Ees[ IT-e`evõtetele
taastab usalduse. Kontrollime suurprojek[de avalikele huvidele vastavust, kaasates
suurendab läbipaistvust. Parandame teabevahetust ja -kä`esaadavust dokumendi- ja
vaatab riigieelarve kulud perioodiliselt üle. Aja jooksul koguneb riigieelarvesse
tagab EesK riigiga suhtluse eesK keeles. Riigi ja omavalitsuse pakutavad teenused
hoiab avaliku teenistuse apoliiKlisena. Peame ametnike valikul esmatähtsaks nende
tagab riigi ja riigiasutuste kohaloleku üle EesK ja vähendab Tallinnas paiknevate
parandab interneK käVesaadavust. Jätkame riiklikke programme iga majapidamise
jätkab e-teenuste arendamist. Tagame riigi e-teenuste kä`esaadavuse ja turvalisuse,
piirab Euroopa bürokraaKat. Seisame Euroopa Liidus ülereguleerimise vastu ja
piirab ülereguleerimist. Kõike ei pea reguleerima. Me seisame selle eest, et riiklikud
vähendab halduskoormust. Selleks vaatame süsteemselt üle olemasolevad
vähendab avaliku sektori mahtu. Me hoiame avaliku sektori kulude osakaalu SKP-st
kasvatab Riigikogu ja kodanike rolli poliiKkate kujundamisel ja valitsuse tegevuse
anname võimalusel riigi teenuste pakkumise üle era- ja kolmandale sektorile.
erastame riigile kuuluvaid e`evõ`eid või nende osalusi,
viime läbi struktuurseid reforme,
vähendame bürokraa[at, ülereguleerimist ja halduskoormust,
tagame, et riigiasutustes töötavate ja riigilt palka saavate inimeste arv ei kasva,
parandame riigi strateegilist juh[mist,
toetab riigi ja vabakonna koostöövormide arendamist. Selleks:
toetab sotsiaalset ettevõtlust. Selleks korrastame õigusruumi ning laiendame
soodustab sponsorlust ja eraannetusi. Selleks kahekordistame
lähedaste hooldajatele tööturule naasmise ja hooldamisvaba puhkeaja võimaldamine.
jätkab kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel
tagab kooliaja lõppedes kõigile mi`eiseseisvatele puudega noortele koha, kuhu edasi
tagab, et puudega ja abivajadusega lapsed saavad põhilise spetsialis[de toe lasteaias
rakendab pilootprojek[na isikliku sotsiaalteenuste eelarve süsteemi, kus inimene
tagab puudega inimesele või tema perekonnale rahalise abi hooldamise ja abistamise
töötab välja Ees[le sobiva vabatahtlike koostöömudeli hoolekandes
käivitab innovaa[lisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks. Toetab
jätkab tugiteenustega üürimajade ja sotsiaaleluruumide rajamise toetamist, kus eakad
jätkab koostöös omavalitsustega intellek[häirega inimestele elukeskkonna
kaasajastab sotsiaalvadkonna infosüsteemi, et tagatud oleks info ja teenuste paindlik
parandab elukeskkonna ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt ja töötab välja
puudega laste perede toetuse parem korraldamine.
kogukondliku ja vabatahtliku panuse toetamine,
kohalike omavalitsuste teenuskvaliteedi tõstmine,
minimaalse bürokraa[aga, inimese vajadusele vastavate teenuste ja toetuste
iseseisva toimetuleku toetamine,
kogumispensioni süsteemi muutmine vabatahtlikuks,
pensionitõusu toetav majanduskasv,
Ühtlasi käivitame esmatasandi tugevdamise kavade raames ühtse infotehnoloogilise
viib ellu põhimõ`e, et igal täisealisel inimesel on oma perears[ga kokku lepitud
me saaksime õigeaegselt asjakohaseid soovitusi haiguste ärahoidmiseks, nende
oleks võimalik eriars[le saadud aega sobitada tööandja võimalustega,
ei peaks vähegi tõsisema mure puhul korjandust korraldama, vaid haigekassa
vajaliku ars[abini jõudmise protsess ei oleks masendavalt pikk ja alandav,
meie palgarahalt kasutatava ressursi kasutamine oleks läbipaistev,
oodatav eluiga ja tervena elatavad aastad järjekindlat kasvaksid,
Olulised spordiobjekKd. Peame vajalikuks 50 m ujula ja Aidu Veespordikeskuse
Head treenerid. Peame vajalikuks tõsta treenerite staatust ja võrdsustada see amet
Head Kngimused ja tõhusad tugiteenused noortele ja Kppsportlastele. Peame õigeks
Töötajate terviseedendus. Võimaldame tööandjatel teha kulutusi töötajate tervise,
Liikumine on tähKs. Propageerime spor[ ja liikumist kui kõige suuremat alterna[ivi
Sport koolis kohustuslikuks valikaineks kooliprogrammi lahutamatu osana. Iga
Ausad mängureeglid. Seisame selle eest, et spordis järgitaks ausa mängu reegleid.
koostab uue lõimumiskava.
tagab eesKkeelse avaliku meedia sisu käVesaadavuse interneK kaudu üle maailma
tagab EesK rahvusringhäälingule tema ülesannete täitmiseks vajaliku rahastamise
toetab mitmekülgse kultuuri ja huvitegevuse käVesaadavust kõikjal EesKs. Selleks
edendab eesK kultuuriajaloo uurimist. Okupatsioonideaegne vaimne genotsiid –
soovib kujundada head füüsilist ja vaimset eluruumi. Parima ruumikvaliteedi
toetab kultuuriobjekKde renoveerimist. Peame vajalikuks valdkondlikult tähtsat
peab oluliseks metseenlust ja moKveerib sponsorlust ning erakapitali suuremat
vähendab loomingulise tegevuse toetamisel nõutavat bürokraaKat. Selleks otsime
parandab erivajadustega inimeste ligipääsu kultuuriinsKtutsioonidele ja loomingule.
kasvatab kunsK käVesaadavust. Selleks käivitame galeriiprogrammi, mis loob
toetab eesK filmikunsK ja audiovisuaaltööstust. Peame oluliseks vaatajasõbralike
avardab loomemajanduse eVevõtete võimalusi. Selleks avame EASi tootearendust,
töötame välja loovisikute ja ühiskonna huve arvestava lahenduse nn tühja kasse[ tasu
toetab loovisikuid pikaajaliste tulemussKpendiumide ja -lepingute kaudu. Selleks
laiendab loovisikute võimalusi saada ravikindlustus. Selleks võimaldame tasutud
seisab mälesKste ja nende omanike eest. Selleks viime eraomandis olevate mäles[ste
kannab hoolt laulupidude ja tantsupidude eVevalmistamise ja korraldamise eest,
tagab talletatud kultuuripärandi käVesaadavuse. Selleks näeme e`e vahendid, et
kaasab välismaal elavaid eestlasi haridussüsteemi kaudu. Selleks:
koostab uued ees[ keelehoiu põhialused, kus määratakse, kuidas ja mis viisil
toetab eesK majandusele lisaväärtust loovat teadus- ja arendustegevust. Selleks
kasvatab ees[ keele õppe ja kasutamise võimalusi interne[s ja nu[seadmetes
vaatab üle bürokraatlikud regulatsioonid, mille tõ`u on tekkinud probleem, kus osale
tagab head õpetajad üle EesK. Kasvatame omavalitsuste võimalusi maksta
populariseerib õpetaja kutset. Selleks:
vähendab koolikiusamist. Selleks toetame programme, mis on suunatud koolide
toetab suurema otsustusõiguse andmist koolidele. Selleks vähendame õppekavade
kehtestab haridusrahu. Me oleme seisukohal, et haridusmaas[kul läbiviidavad
toetab Dublini põhimõ`e säilimist, et esmasel vastuvõtjariigil lasub kohustus tegeleda
säilitab riigikogu kontrolli pagulaste ümberasustamise ja ümberpaigutamise üle. Ees[
peab tarvilikuks, et Euroopa Liit panustab konflik[de lahendamisse Vahemere-
on seisukohal, et Ees[ peab tagama reaalse piirikontrolli võimekuse oma Euroopa
peab tarvilikuks säilitada liikmesriikide iseotsustamisõigus immigratsioonipolii[ka üle.
on seisukohal, et Euroopa Liit peab viivitamatult kehtestama tõhusa kontrolli
säilitab kontrolli migratsioonipolii[ka üle ja ei suurenda keh[vat migratsioonikvoo[,
on võõrtööjõu suhtes konserva[ivsel positsioonil. Võõrtööjõule eelistame toetada
on vastu mitmikkodakondsuse laiendamisele eeskä` julgeolekuga seotud
on seisukohal, et ei tohi muuta kodakondsuspolii[ka põhialuseid, mis lähtuvad Ees[
jälgib keelenõuete täitmist.
kasvatab eesK keele õppe ja kasutamise võimalusi interneKs ja nuKseadmetes
tagab õiguse eesKkeelsele õppele igal haridusastmel. Selleks alustame
lihtsustab ja soodustab omavalitsuste ja erae`evõtete (sh tööandjaruumides pakutav
laiendame investeerimiskonto kasutamise võimalusi, et inimestel oleks võimalik
kaotame dividendide topeltmaksustamise, mis keh[b praegu alla 10% osaluste puhul
jagame sotsiaalmaksu tasumise tööandja ja töötaja vahel nii, et palk ei vähene ja
võimaldame tööandjatel teha kulutusi töötajate tervise, kvalifikatsiooni ja
vähendame sotsiaalmaksukoormust osaajaga töötajate ning prak[kan[de ja õpipoiste
tulumaksumäär on Ees[s ala[ olnud praegu keh[vast 20% määrast kõrgem ning
kapitali kogumise periood on Ees[s olnud liialt lühike. Automaks paneks
Ees[ e`evõtete tulumaksusüsteem soodustab majanduskasvu, võimaldades kogu
ISAMAA ARENDAB TURISMI
ISAMAA KAASAJASTAB TÖÖTURU REGULATSIOONID JA TAGAB PAINDLIKUD
ISAMAA TURUNDAB EESTIT JA EESTI TOOTEID PUHTA LOODUSKESKKONNA
ISAMAA KASVATAB KONKURENTSI PANGANDUSTURUL
ISAMAA KASVATAB KAPITALITURGU
ISAMAA LANGETAB VALIKUD PRIORITEETIDE OSAS
ISAMAA JÄLGIB MAJANDUSKASVU TOETAVAT EELARVEPOLIITIKAT
ISAMAA TAGAB RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD HEA
Kolmandaks kasutame alates 2021. aastast algava finantsperioodi euroraha toetuste
Teiseks, me ei kasuta riigi äriühingute osaluse müügist saadud raha ära riigi
Esiteks anname erainvestoritele võimaluse investeerida praegu riigile kuuluvatesse
uuringutel põhineva tasakaalustatud metsapolii[ka poolt ja ainuüksi emotsioonidel
jätkab korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuste programme ning eVevõtete ressursitõhususe investeeringute toetamist
peab soovitavaks kodumaise biometaani, teiste gaasiliste kütuste ja elektri ulatuslikumat kasutamist transpordis, et vähendada tervist kahjustavate heitmete hulka linnades
pakkuda põlevkivisektorile õlitootmisse investeerimiseks tarvilikku kindlust põlevkivi kaevandamise, kaevandusõiguse tasu, keskkonnatasude ja maksude e`eaimatava reguleerimise abil
analüüsime täiendavalt, kuidas on vanade põlevkiviplokkide töö lõpetamise järel tagatud Ees[ elektrivarustuskindlus
viime lõpuni Bal[cConnectori rajamise koos ühtse Bal[-Soome gaasituru loomisega aastaks 2020. Selleks, et kindlustada madalamad gaasihinnad tarbijatele ja vähendada Ees[ gaasisõltuvust Venemaast, on tarvilik ka regionaalse gaasiterminali rajamine
liidame Ees[ elektrisüsteemi Euroopa Liidu riikide elektrisüsteemiga 2026. aastaks. Venemaa elektrisüsteemist eraldumisega tuleb lõpetada ka Euroopa Liidu keskkonnanõudeid järgimata Venemaal toodetud elektri turulepääs, sest tegu on ebaausa konkurentsiga
ISAMAA on energiapolii[kas energiajulgeoleku kindlustamise ja kodumaise energiatootmise arendamise poolt ning energiaimpordist sõltuvuse suurendamise vastu. Ees[ peab edasi arendama nii taastuv- kui ka põlevkivienergee[kat. Suures[ tänu põlevkivist vedelkütuse tootmisele on Ees[ kõige väiksema energiasõltuvusega Euroopa Liidu liikmesriik
jätkab kiire interne[ühenduse rajamist üle Ees[
jätkab kergteede rajamise toetamist
rakendab mandri ja saarte vahelise laevaühenduse puhul saarte püsielanike pile[hinnale maanteepikenduse põhimõ`e
koostab Väinamere, Soome lahe ja Peipsi järve väikesadamate arendamise programmi
otsib koostöös Lä[ga võimalusi avada kiire rongiühendus liinil Tallinn-Tartu-Riia
arendab mugavaid ja kiireid (eesmärk 240 km/h) rongiühendusi ja seob need paremini teiste liikumisviisidega
arendab Euroopa-suunalist raudteed koos siseriikliku raudteevõrgu väljaarendamisega Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi ja Haapsalu suunal
viib teede investeeringute ja hoolduse eelarve tasemele, mis vastab 75%-le kütuseaktsiisi laekumisest. Sealhulgas eraldatakse 15% ulatuses vahendid kohalikele omavalitsustele, et kiirendada kruusateede tolmuvabaks muutmist ning parandada maakonnalinnade teede olukorda
Ühendused saartega peavad tagama saarte majandusliku potentsiaali kasvu ja head liikumisvõimalused nii saarte elanikele kui ka turis[dele. Sadamavõrk peab tagama võimalused nii meremajanduse kui mereturismi arenguks
Ees[ majanduse ja turismi arendamiseks on tarvilikud head lennuühendused Euroopa äri- ja finantskeskustega ning peamiste lennusõlmedega
Suuremates keskustes ja nende vahel näeme olulise liikluskoormuse vähendajana ühistranspor[ (bussid, trammid, rongid jm), mis toimib ühtse süsteemina, ühendades erinevad transpordiliigid inimeste huvides toimivaks tervikuks
Seetõ`u peab transpordiinvesteeringute prioriteet olema teede kvaliteet, kuhu tuleb suunata ka valdav osa investeeringuid
Et saavutada piiratud vahendite juures Ees[ elanikele maksimaalselt head liikumisvõimalused, tuleb kalleid ja pikaajalise mõjuga taristuinvesteeringuid teha eri transpordiliike ja taristuobjekte võrreldes
ISAMAA eesmärk on head ühendused nii Ees[s kui ka oluliste keskustega väljaspool Ees[t. See ei tähenda tänapäeval ainult inimeste ja kauba transpor[, vaid ka andmeliiklust. Kiired interne[ühendused, mis võimaldavad teha tööd ja tarbida kvaliteetset meelelahutust, peavad olema kä`esaadavad kõikjal Ees[s
kasutab kalandussektori investeerimisvõimekuse tagamiseks selle spetsiafikat arvestavaid finantsinstrumente (käendus, laen, omakapitaliinvesteeringud)
jätkab kalandussektori toetussõltuvuse vähendamist, kasutades tagastamatut abi eelkõige tegevustele, mis on eelduseks suurte struktuursete muudatuste elluviimisele, nagu näiteks innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, laiapõhjalise ühistulise koostöö arendamine jms
peab tarvilikuks kalalaevas[ku uuendamist ja moderniseerimist, säilitades samas tasakaalu püügivõimsuste ja -ressursi vahel
aitab kaasa Ees konkurentsivõimelise vesiviljeluse potentsiaali kasutuselevõtmisele
aavutanud arvestatava konkurentsivõime maailmaturul. See on hea baas arenemaks edasi kõrgema lisandväärtusega kalatoodete tootmiseks
Kaitsemaa ja selle sihtotstarbeline kasutamine peab olema kaitse alla võetud maa omanikele õiglase hüvitisena.
Edendab ühistulist koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja lisaväärtusega toodete turustamisel.
Toetab uusi tehnoloogiaid, kõrgemat lisaväärtust ja ekspordile orienteeritud tootearendusi ning väärindatud toodete ekspordi kasvu.
Tagab krediidivõimalused. Oluline on edendada põllumajanduse`evõtete riskijuhtimist ja võimaldada neile arenguks vajaliku krediidi käeshoidavust. Kuivõrd kommertspankade pakutavad laenuvõimalused on piiratud, tuleb kaaluda alternatiivsete krediteerimisvõimaluste loomist.
Toetame talupidajate asendusteenistuse arendamist.
Toetame noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ja ka järgnevaid meetmeid, et edendada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris.
Toetame talude kui Ees[ traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut. Maaelu arengukava investeeringutoetusi tuleb senisest tõhusamalt suunata väikeste ja keskmise suurusega põllumajanduse`evõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Samas peame oluliseks efektiivse ja ekspordile suunatud põllumajandustootmise edendamist. Välja tuleb arendada maakondlik nõuandekeskuste võrgus[k, mis pakub nõuandeteenuseid, lähtudes talupidajate reaalsetest vajadustest. Nõuanne peab hõlmama ka mentorlust noorpõllumeestele.
toetab põllumajanduse toetussõltuvuse vähendamist pikemas perspekKivis. Samas tuleb pikemas perspek[ivis otsetoetuste osakaalu Euroopa Liidus vähendada ning maaelu arengukava, investeeringu- ning teadus- ja arendustegevuse toetuste osakaalu suurendada. Pikemas perspek[ivis peame vähendama põllumajandustootmise toetussõltuvust, mis tähendab tagastamatu abi järkjärgulist asendamist tagastatava abiga (finantsinstrumendid, nagu sooduslaenud, garan[id, omakapitali investeeringud jne).
toetab võrdseid konkurentsiKngimusi EesK põllumeestele. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspolii[ka (ÜPP) peab jääma ühiseks ja ühiseelarvest rahastatavaks, et välistada ülemäärane ja konkurentsi moonutav riigiabi. Peame vajalikuks ÜPP otsetoetuste kiiret võrdsustamist Euroopa Liidus, et tagada Ees[ põllumeestele võrdsed konkurentsi[ngimused. Toetame Ees[ riigieelarvest ak[ivsetele põllumajandustootjatele siseriiklike üleminekutoetuste maksmist vastavalt Euroopa Liidu reeglitele maksimaalses lubatud mahus.
annab omavalitsustele üle e`evõtluse edendamiseks vajalikud maad; annab kohalikele omavalitsustele suurema otsustusvabaduse ja ülesanded, mida nad efek[ivsemalt täita suudavad, ja kasvatab vastavalt ka tulubaasi.
suurendab omavalitsuste eelarvelist iseseisvust ja vähendab selleks riiklike sihtotstarbeliste vahendite osakaalu omavalitsuste eelarves.
seob tasandusfondi omavalitsuse potentsiaaliga tulusid teenida ja vähendab tulude automaatset võrdsustamist.
seob omavalitsuse tulubaasi tema territooriumil toimuva majandustegevusega;
Tagab kaitse alla võetud maade omanikele õiglase hüvi[se.
Laiendab puhta joogivee kä`esaadavust tagavaid programme ka madalama reostuskoormusega aladele.
Usun, et Ees[ on võimalik ja vajalik leida koht puidu keemilisele väärindamisele, sest see loob puidule kõrge lisaväärtuse; maksusüsteem peab metsamaa müümise asemel mo[veerima väikemetsaomanikke oma metsi majandama; jätkame loodusvarade uurimist ja geoloogilise baaskaardistamise ning kaitse alla võetud maade hüvitamisega.
Toetab taasmetsastamist, erametsade uuendamist ja metsataimede e`ekasvatamist.
Uuendab metsanduse arengukava, lähtudes valdkonna teadlaste metsandusprobleemide lahendustest ning raiemahtude kehtestamisest koostöös erinevate osapooltega.
Kujundab Ees[ majanduse sajandi keskpaigaks kliimapoli[ka põhialustest lähtuvalt konkurentsivõimeliseks vähese süsinikuheitega majanduseks.
Vähendab elektritootmise sõltuvust põlevkivist ja lähtub põlevkivi kasutuses rahvusvahelistest lepetest ja kehtestatud keskkonnanormidest.
Oleme Ees[ avatuse ja loodushoidu arvestava majandusarengu poolt ja keskkonda pöördumatult kahjustavate otsuste vastu.
Toetab Ees[ Mäluins[tuudi koondamist endise Patarei vangla territooriumile ja Ees[ Sõjamuuseumi koondamist ajaloolise Patarei kooslusse, luues sellega Patareis ja külgnevas Lennusadamas uue vaimse sünergia.
Kaasajastame veteranipolii[ka, määratledes veteranidena ka Ees[ vabadusvõitluse ja riigikaitse taastamise veteranid.
Toetab Ees[ kaitsetööstuse uurimis- ja arendustegevust ja ekspordivõime kasvu.
Osaleb aktiivselt Euroopa Liidu süvenevas kaitsekoostöös, eesmärgiga toetada NATO tegevust, sh liitlasvägede piiriülese liikumise hõlbustamist.
Toetab NATO õhuturbemissiooni muutmist õhukaitsemissiooniks ja teeb nii poliitilisi kui praktilisi jõupingutusi selle arendamiseks; panustab Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskuse arengusse ja küberväejuhatuse arendamisse.
Tõstab Kaitseväe kiirreageerimisvalmidust ja jätkab tööd mobilisatsioonisüsteemi tõhustamisega.
Lisaks koostööle liitlastega rahvusvahelistes organisatsioonides peame oluliseks kahepoolsete suhete arendamist olulisemate liitlastega. Võtmetähtsusega on sõjaline koostöö Ameerika Ühendriikide, maailma kõige võimsama sõjalise jõuga.
Ees[ kaitseväe areng põhineb hoolikalt väljatöötatud ja realistlikel plaanidel, milleks peavad olema piisavad eelarvelised vahendid.
Ees[ sõjaline riigikaitse tugineb kahele sambale: iseseisev esmane kaitsevõime ja koostöö liitlastega NATO kollek[ivkaitse kaudu. Ees[ hindab kõrgelt liitlasvägede kohalolekut Ees[s.
NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus ning sellest tulenevad partnerlus- ja liitlassuhted on Ees[ julgeoleku ja heaolu olulisimaks garan[iks.
Ees[ välis- ja julgeolekupoliitika on järjepidev ning rajaneb laiapõhjalisel poliitilisel konsensusel.
Ees[ on juba 100-aastane riik. Me peame olema oma julgeoleku kaitsel järjepidevad, stabiilsed ja usaldusväärsed. Venemaa agressiivne tegevus ja relva jõul riigipiiride muutmine on pikaajaline kampaania ning on selge, et selline hoiak Lääne suunal jätkub. See oht võib väljenduda konflikti, kus tehakse katse kasutada sõjalist jõudu, või laiemas sõjalises kriisis meie regioonis. Koos teiste Balti riikide ja Poolaga on Ees[ NATO piiririigina võimaliku Lääne ja vene sõjalise vastasseisu korral kriisi keskmes.
toetab Euroopa Liidu liikmesuse perspek[ivi andmist idapartnerluse riikidele, kes on selle suuna valinud.
meeste konkurentsivõime tõstmise eest;
panustame NATO küberkaitse keskuse ja küberväejuhatuse arendamisse;
toetame NATO õhuturbemissiooni muutmist õhukaitsemissiooniks ning teeme poliitilisi ja praktilisi jõupingutusi selle arendamiseks;
tõstame Kaitseväe kiirreageerimisvalmidust ning jätkame mobilisatsioonisüsteemi tõhustamist;
jätkame täielikult mehitatud, väljaõpetatud, relvastatud ja varustatud väe arendamist vastavalt plaanidele;
luuakse koostöös Kaitseliidu ja kohaliku kogukonnaga maakondadesse noorte kaitsetahte keskused, kus tegeletakse küberkaitse koolituste ning kaitsetahte ja oskuste arendamisega noorte hulgas;
tagame Kaitseliidule riigikaitse arengukavas määratud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid;
planeerime keskmaa õhutõrje ja mereväe olukorrateadlikkuse arendamise ning varustuse täiustamise;
suurendame kaitsekulutusi 2,5%-ni SKP-st, et tagada kaitsevõime säilimine ja areng pikemas perspektiivis;
toetame infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutuselevõttu kogu majanduses ning sellekohast koolitust ja teabe pakkumist haridussüsteemis;
toetame eesti keele masintõlke arendusi ning loome programmi, mis toetab eesti keele kasutamist nutiseadmetes ja tehnoloogilistes lahendustes;
arendada e-residentsust kui võimalust luua ja pakkuda uusi erasektori teenuseid teiste riikide kodanikele ning e-ettevõtjatele, kes soovivad kasutada e-teenuseid rahvusvahelise e-ettevõtluse taristuna;
tõstame avalikkuse teadlikkust küberturvalisusest ning rakendame programme kodanike, e-ettevõtjate ja ametnike teadlikkuse tõstmiseks, et vähendada küberkuritegevuse riske ja kahjusid;
tagame delikaatsete isikuandmete kaitse ning võimaluse kontrollida nende kasutamist avalikus sektoris, sh tervishoiusüsteemis;
laiendame e-arvete kasutamist avalikus ja erasektoris, et toetada nende laiemat kasutuselevõttu ning vähendada raamatupidamisega seotud aja- ja rahakulu;
toetame riigile loodud IT-lahenduste ekspordi, et võimaldada Eesti IT-ettevõtetel müüa digitaalseid lahendusi teistesse riikidesse;
annab riigi kogutud andmed võimalusel vabakasutusse, et luua uusi tehnoloogilisi ja ärilahendusi avaliku ja erasektori efektiivsuse tõstmiseks, eelkõige julgeolekukriisid mitte sisaldavate ja julgeolekukriisid mitte sisaldavate andmete puhul;
annab ministeeriumidele ülesande vaadata läbi riigireformi e-vahendid ja nende rakendamise võimalused;
kontrollime suurprojekte ning kaasame sõltumatuid eksperte ja kodanikuühiskonna esindajaid, et suurendada avaliku usalduse taset;
parandame teabevahetust ja -kä`esaadavust, lihtsustame dokumentide ja andmehalduse protsesse ning korraldame uuringute tulemuste retsenseerimise ja avalikustamise enne otsuste vastuvõtmist;
riigieelarve kulusid tuleb perioodiliselt üle vaadata ning hinnata nende vajalikkust, et kogunenud kulud ei takistaks inimeste elu parandamist;
riigi ja omavalitsuse teenused ning laiatarbeprogrammid peavad olema kõikjal eesti keeles, sealhulgas avalikus sektoris;
peame ametnike valikul esmatähtsaks nende erialast kompetentsust ning ei luba avaliku teenistuse poliitiseerimist;
tagame Tallinna keskvalitsuse töökohtade osakaalu vähendamise, seades maksimaalse piiri Harjumaal paiknevate töökohtade osakaalule ning jälgides, et riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel eelistataks maakonnakeskusi ja väikelinnasid. Samuti luuakse võimalusi töötada osa ajast kodumaakonnas ja laiendatakse kaugtöö võimalusi;
jätkame riiklike programmidega iga majapidamise varustamiseks lairiba ja internetiga. Kiire internet peab jõudma iga Eesti koduni, et inimesed saaksid mugavalt tarbida teenuseid kodust lahkumata;
tagame riigi e-teenuste kättesaadavuse ja turvalisuse, kasutades Riigipilve võimalusi. Jätkame isikutuvastuse tulevikumeetodite väljatöötamist ning võtame kasutusele teletõestuse, mis võimaldab interneti kaudu teostada notariaalseid toiminguid ja kasutada pangateenuseid;
seisame Euroopa Liidus ülereguleerimise vastu ja bürokraatia vähendamise eest. Jälgime, et Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtt lisanduks võimalikult minimaalselt;
piirata ülereguleerimist, tagades, et riiklikud regulatsioonid ja nende kontrollimiseks loodud ametkonnad aitavad kaasa ausale konkurentsile ning ei tegele ettevõtjate aja ja raha raiskamisega. Vajame vähem ja lühemaid, selgemaid seadusi ja määrusi ning regulatsioonide mõju hindamist tähtajaliselt;
vähendada halduskoormust, vaadates süsteemselt üle olemasolevad regulatsioonid ja rakendades põhimõtet, et riigile tuleb samad andmed esitada vaid ühe korra. Samuti vähendada e-teenustelt küsitavate andmete mahtu, asendades andmekorje infotehnoloogiliste lahendustega;
avaliku sektori kulude osakaalu SKP-st alla 40% ja vähendame riigilt palka saavate töötajate osakaalu tööjõuturul. Selleks koondame kokku ja avalikustame riigilt palka saavate ametnike arvud ja palgad asutuste ja tööperede kaupa ning teeme riigikontrollile ülesandeks kaardistada ja analüüsida, millistest asutustest ja millises proportsioonis on võimalik ametnikke vähendada;
tagab suure koormusega lähedaste hooldajatele regulaarse hooldamisvaba puhkeaja koos võimalusega kasutada sel ajal intervallhoidu või muud hooldusteenust.
kehtestab üleriigilised põhimõ`ed hooldajatoetuse maksmiseks.
jätkab hooldust vajavatele keerulisematele sihtgruppidele (nt dementsed, au[s[d) pakutavate teenuste ja hooldekodukohtade arendamist ja kaasajastamist. Sarnaselt loodud dementsuse kompetentsuskeskusele koondab au[smialase kompetentsi riikliku rahastusega üle-ees[lisse au[smikeskusesse. Arendab keerulisemate sihtgruppidega töötavate spetsialis[de erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist.
paneb rõhku pikaajalise hoolduse valdkonnas töötavate spetsialis[de väljaõppele ja täiendharidusele. Nõustab ja toetab omastehooldajaid, andes prak[lisi oskusi ja tagades nõustamise nii hoolduse, teenuste kui ka eneseabi kohta.
toetab nõustades ja järelevalve kaudu kohalikke omavalitsusi ja teenusepakkujaid teenuste kujundamisel ja kvaliteedi tagamisel.
suurendab kodus pakutavate sotsiaal- ja hooldusteenuste mahtu ja valikut ning jälgib, et pakutavad teenused oleksid kvaliteetsed, asjakohased ja tõhusad.
hooldust vajavate inimeste elukvaliteedi tõus, pikaajalise hoolduse jätkusuutlikkuse tagamine, lähedaste hooldajatele hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule naasmise ja hooldamisvaba puhkeaja võimaldamine.
kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse; loob arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel ning toetab tugeval kodanikuühiskonnal rajaneva õiguste, väärika elu ja huvikaitse arendamist ning koostööd vastavate organisatsioonidega.
muudab kogumispensioni kasutamise vabatahtlikuks, andes igaühele õiguse valida, kas hoida oma raha pensionifondis või investeerida sääste ise investeerimiskonto kaudu. Säästetu kasutamise üle otsustab inimene ise, mi`e riik.
kasvatab majandust ja tõstab pensione koos majanduskasvuga ning seob pensioni senisest tugevamalt laste arvuga.
peame oluliseks tervishoiutöötajate läbipõlemise ja ületöötamise väl[miseks tagada asjakohased töö[ngimused ning konkurentsivõimeline palk.
omaosaluse koormuse vähendamiseks ja õiglasemaks jaotumiseks vaatame üle, milliste ars[abiteenuste kulu peab kandma kogu ühiskond solidaarselt ning kust algab patsiendi isiklik vastutus, ja rakendame omast taskust tehtavate tervishoiukuludele tulumaksuvabastuse.
korrastame järel- ja taastusravi süsteemi, et tagada patsien[de tüsistusteta paranemine ja oleks tagatud nende pikaajaline jälgimine.
käivitame esmatasandi tugevdamise kavade raames ühtse infotehnoloogilise süsteemi väljatöötamise selleks, et perears[de tööd tõhustada ja infovahetust parandada nii ars[abi osutajate kui ka patsien[de vahel selleks, et patsient jõuaks õigeaegselt temale vajalike terviseteenuste kä`esaamiseni.
me soovime terviseteenuste osutajate suuremat iseseisvat otsustusõigust ja –pädevust ning toetame eraalgatust ja erapraksiseid meditsiiniteenuste pakkumisel ning tagame patsiendi vaba liikumise ars[abi osutajate vahel.
arvame, et ars[abi vajavatele inimestele tõhusa ja õigeaegse eriars[abi kä`esaadavuse kiirendamiseks on esmatäh[s ülesanne harmoniseerida perears[ ja eriars[ toimimise põhimõ`eid. Selleks ühtlustab ISAMAA pere- ja eriars[de – ehk kogu ars[abi – toimimise põhimõ`ed nii, et tervishoiusüsteemi osapoolte tervise-eesmärgid ja ka majandushuvid suunavad neid maksimaalselt arvestama patsiendi huve.
toetab suitsetamisest loobumist ja vaatab üle e-sigareqde vedelike aktsiisi otsused.
loob vajalikud süsteemid inimeste vaimse tervise alaseks harimiseks, kogunevate probleemide ennetamiseks ja raviprotsessi õigeaegseks käivitamiseks, sest muutunud oludes on just see valdkond kujunenud üha tähtsamaks.
näeb esmatähtsana pahaloomuliste ja teiste eluiga lühendavate haiguste puhul inimeste eluiga ja elukvalitee[ tõstvaid samme ning uudsete ravimeetodite rakendamist. Selleks tunnustame iga[ eraalgatuslike fondide tegutsemist ja oleme valmis nende tegevust riiklikult kaasrahastama.
töötab välja kompleksse kava meeste suremuskordaja vähendamiseks ja meeste oodatava eluea tõstmiseks vähemalt 4 aasta võrra.
koostab arusaadava ja reaalselt teostatava kava inimeste ülekaalulise vähendamiseks inimeste elukaare kõikides vanusegruppides.
pöörab erilist tähelepanu laste ja noorte tervise hoidmisele ning loob vajalikud juhised nende tervise kompleksseks seireks ning haiguste varajaseks ennetamiseks ja teabe oper[ivseks liikumiseks lapse, tema vanemate ning tervishoiutöötajate vahel.
liigub selles suunas, et patsient on asjakohaselt e`e valmistatud (vajalikud eeluuringud teostatud) kas perears[ või eriars[ vastuvõtuks, et tervisetöötajad saaksid maksimaalselt keskenduda haiguste opera[ivsele diagnoosimisele ja raviplaanide koostamisele.
käivitab personaalse terviseplatvormi väljatöötamise, mis aitab inimesel koguda ja analüüsida oma terviseandmeid ning op[meerida isiklikku tervisekäitumist ning võimaldab vajadusel pöörduda abi saamiseks spetsialis[ poole.
iga Ees[ elaniku tervise säilitamine ja parandamine ning abivajajatele tõhusa ja õigeaegse ars[abi osutamine.
kaasame välismaal elavaid eestlasi haridussüsteemi kaudu. Selleks toetame väliseestlastele eesti keele õppe programme, otsime võimalusi, et kõik võõrsil kooliteed alustanud lapsed saaksid vähemalt ühe õppeaasta õppida Eestis, tagame, et Eestisse tagasi pöörduvate perede lapsed saavad sobivat abi Eesti koolitee jätkamiseks ning kaasame õpilasvahetuste YFU ja Erasmus raames väliseestlasi
koostab uued eesti keele hoiu põhialused, kus määratakse, kuidas ja mis viisil tagatakse eesti keele areng
toetab rahvusteadusi. Selleks näeb eVe spetsiaalse erirahastuse jätkumise
toetame teaduse ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1%-ni SKP-st. Selleks kasvatame teaduse ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1%-ni SKP-st ning kaasrahastame erasektori panust teadus- ja arendustegevusse, eraldame osa vahenditest kaasrahastuseks ning toetame teadusasutusi ja turulähedast tehnoloogiaarendust
toetab eesti keele õppe ja kasutamise võimalusi internetis ja nutiseadmetes
kasvatab teisi keeli rääkivate inimeste oskust ja konkurentsivõimet tööturul. Selleks peame vajalikuks eesti keele majade projekti jätkumist ja eesti keele õppe võimaluste laiendamist osana tööturukoolitusest, samuti eesti keele õppe ja kasutamise võimalusi internetis ja nutiseadmetes
loob koolides programmi IT-õppe parandamiseks ning integreerib IT õppe riiklikku õppekavasse ja õpetajate õppeprogrammidesse: e-riik algab koolist
tagab koolivõrgu mitmekesisuse. Selleks tagame riigi-, munitsipaal- ja erakoolidele ühetaolised rahalised võimalused hariduse pakkumiseks
toetame kõrghariduse regionaalset kättesaadavust
kaalume analoogiliselt VÕTA-le põhikoolis ja gümnaasiumis sellise süsteemi rakendamist, mis annab õpilastele võimaluse asendada teatud ained vabatahtliku töö või mõne teise koolivälise tegevusega. Seeläbi on võimalik vähendada õppekavade mahtu
tagame kutseõppeasutuste lõpetajaile gümnaasiumi lõpetajatega võrdsed võimalused jätkata õpinguid kõrgkoolis ja loome selleks vajaliku süsteemi. See muudab kutseõppe atraktiivsemaks ja kasvatab kõrgkoolilõpetajate konkurentsivõimet tööturul
lõimime üld- ja kutsehariduse nii, et ühisõppekavad annavad lisavõimalusi nii gümnaasiumide kui kutseõppeasutuste õpilastele. Tulevik on seostes toimivate hariduskeskuste päralt
kasvatab valikuvabadust haridussüsteemis. Selleks kaotame barjäärid ja nn tupikteed noore liikumisel haridussüsteemis. Õpilane õpib tulevikus rohkem enda jaoks koostatud õppekaval kui ainult ühes konkreetses koolis
toetab hariduse saamist välismaal. Peame õigeks meie noorte välismaal õppimise toetamist, kuid lähtudes meie evõtete kasvuvajadustest, tuleb ka siin seada selgemad prioriteedid ja võimalusel siduda välismaal õppimise riigipoolne rahastamine ka evõtete panusega
tagab tööturul konkurentsivõimelise hariduse ja kutseoskused. Selleks, et meie inimesed saaksid hariduse, mis vastab tööturu vajadustele, kaasame tööandjad koostöösse kutse- ja kõrgharidusvõrgus, jätkame ja laiendame õpipoisikoolitust ja teisi tööprak[ka vorme ning katame evõtetele osaliselt tööandja juures toimuva prak[kaga seotud kulud. Kasvatame ka täiend- ja ümberõppevõimalusi töötajatele ja tööotsijatele
ei saa õpetajana töötada. Probleem on tekkinud seoses muutustega kõrgharidussüsteemis, kuid kes on õpetajaks õppinud, peab õpetajana töötama saama
tagame, et Ees[sse tagasi pöörduvate perede lapsed saavad sobivat abi Ees[s koolitee jätkamiseks.
otsime võimalusi, et kõik võõrsil kooliteed alustanud lapsed saaksid vähemalt ühe õppeaasta õppida Ees[s.
toetame ees[ keele õppe programme väliseestlastele.
hoolime kõikidest eestlastest maailmas, peame vajalikuks häid kontakte eestlastega välismaal, samu[ oluline on hoida eestlasi üle maailma ühises info- ja kultuuriruumis. Soovime, et võõrsil sündinud Ees[ lastel oleks võimalik tulla Ees[se kooli ja nende vanematel võimalus tulla Ees[sse tagasi. Ulgueestlasi ootame ala[ tagasi koju. Vajaduse korral tuleb riigil tagada tagasitulnutele vahetult naasmise järel elementaarsed olme[ngimused.
tagab eesK keele õppe ja kasutamise võimalused interneKs ja nuKseadmetes.
tagab, et eesK keelt kasutatakse siinses ühiskonnas kõigil tasanditel ja funktsioonides. EesK keele kasutamise võimalused ei ahene.
tagab isamaalise kasvatuse kehKva õppekava raames.
kaasajastab lasterikaste perede Kredexi kodutoetuse kriteeriume ja summasid. Riigipoolne tugi tuleb suunata sinna, kust king tegelikult pigistab, sest lasterikkadpered vajavad eluruumide küsimuses rohkem tuge.
kaalub võimalusi, et riigipolne tugi peredele väheneks laste täisikka jõudmisel järk-järgult. Seda põhjusel, et Ees[ peretoetuste polii[ka on sünnikeskne, kuid me peaksime tagama perede kindlustunde ka lapse hilisemas vanuses. Juhul kui kolmelapselise pere laps saab täisealiseks, väheneb riigipoolne tugi märgatavalt. Kuid just sel hetkel tekivad perele lisakulud, sest vanim lastest läheb näiteks ülikooli.
lihtsustame ja soodustame omavalitsuste ja erae`evõtete (sh tööandjaruumides pakutav lastehoid) mitmekesist lastehoiuteenuste pakkumist ka väljaspool tavalist tööaega, sest inimeste tööajagraafikud on erinevad.
jätkab ela[sabi süsteemi arendamist.
kaasajastame puudega laste toetuste suurused ning teenuste korralduse. Tagame, et puudega ja abivajadusega lapsed saavad põhilise toe seal, kus nad viibivad suurema osa ajast, st lasteaias ja koolis.
arendab teenuseid laste murede varajaseks märkamiseks, et ennetada murede kasvamist tõsisteks probleemideks.
rakendab ellu maailma paindlikema vanemapuhkuste- ja hüvi[ste süsteemi.
tagab kasuperedele vanemlust toetavad teenused.
suurendab vanemlust toetavate programmide mahtu ja tagab nende (nt „Imelised aastad“ ja riskinoorte pereteraapia) riigieelarvelise rahastuse.
tagab lastetoetuste kasvu vastavuse elukallidusele.
toetab kooseluseaduse tühistamist.
teeb eVepaneku täiendada põhiseadust säVega, mis määratleb abielu mehe ja naise vahelise liiduna.
laiendame maamaksuvabastust koduomanikele, kelle kodud asuvad ühisomandis oleval ja liitsihtotstarbega maal, et kohelda koduomanikke võrdselt.
langetame alkoholiaktsiisi, et lõpetada massiline ning majanduslikult kahjulik alkoholi piirikaubandus Lä[ ja Ees[ vahel.
laiendame e`evõtete ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärasid.
Kaalume võimalusi, et riigipoolne tugi peredele väheneks laste täisikka jõudmisel järk-järgult, säilitades toetused perede elukvaliteedi ja rahulolu tagamiseks.
Lihtsustame ja soodustame omavalitsuste ja erae`evõtete mitmekesist lastehoiuteenuste pakkumist ka väljaspool tavalist tööaega, et toetada töö- ja pereelu sobitamist.
Kaasajastame puudega laste toetuste suurused ning teenuste korralduse, tagades, et puudega ja abivajadusega lapsed saavad põhilise toe seal, kus nad viibivad suurema osa ajast, st lasteaias ja koolis.
Arendame teenuseid laste murede varajaseks märkamiseks, et ennetada murede kasvamist tõsisteks probleemideks.
Suurendame vanemlust toetavate programmide mahtu ning tagame nende riigieelarvelise rahastuse, toetame kasuperes kasvavaid lapsi ja vanemluse toetavaid teenuseid.
Prioriteediks on sündivuse suurenemine, laste ja perede tulevikukindluse kasv ning vanemluse toetamine.
Tõstab täiendava maksuvaba tulu lastelt 600 euroni 3 lapsega pere kohta ning rakendab maksuvaba tulu juba esimesest lapsest.
Tagame peredele majandusliku kindlustunde, võimalused ja toe lapse arenguks täiskasvanuks saamiseni.
Me soovime Eestit, kus kõigil on võimalused eneseteostuseks ning toetame inimese vaimset ja füüsilist tervist läbi kõikide eluvaldkondade.
Esmatähtis on kollektiivkaitse arendamine. NATO kiirreageerimiseesmärgid tuleb
Eesti piir kaitstuks. Eesti piirikaitse võime peab paranema. Piir peab olema korralikult
Sõjalise võime kasv. Kaitseväel peavad olema tegelikud võimed. Kaitseväe sõjalised
Tugev reservvägi. Seame eesmärgiks suurendada kiirreageerimisstruktuuri 21 000
Eesti on EL-i liikmesusest tohutult võitnud. Vähemalt 16 esimest liikmesuseaastat
IRL tegi Mart Laari juhtimisel Eestist e-riigi – E-Estonia. Nüüd on aeg teha EL-ist E-
Energialiit on Euroopa Liidu lähiaastate suurim ülesanne. See tähendab sõltuvuse
Geopoliitika naasmine on toonud tagasi ka lääne ühtsuse küsimuse. Euroopa ei tohi
Euroopa Liidu roll maailmas on Ukraina kriisi mõjul kasvanud. Oma nõrkusest tuleb
Eesti suuruse ja asukohaga riik saab EL-i 500 miljoni jõuka tarbijaga turust vaid võita.
Eesti peab otsima ja leidma liitlasi, et reformida Euroopa Liidu poliitikaid selliselt, et
Eesti peab olema valmis Euroopa Liidu riikide kaudu leviva illegaalse immigratsiooni
Näeme Euroopa Liitu ka edaspidi riikide liidu, mitte liitriigina. Euroopa lõimumisel
Toetame rahvuskaaslaste poliitika uuendamise kaudu väljaspool Eestit asuvaid
Avalik-õiguslik meedia peab saama riigilt piisavat toetust korrespondendipunktide
Tagame välisteenistuse võimekuse suurendamise, mis omakorda eeldab
Seisame selle eest, et Eesti kodanikel oleksid viisavabaduse osas kolmandate
Tegutseme aktiivselt kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning
Töötame selle nimel, et aidata Venemaal vabaneda oma ajaloolistest
Hoolitseme selle eest, et Eesti kaitseb maailmas aktiivselt demokraatlikke väärtusi,
Tagame, et Eesti pööraks arengukoostöös erilist tähelepanu demokraatia ja
Peame oluliseks, et Eesti avardaks välispoliitilist ja diplomaatilist võimekust
Toetame koostöö tugevdamist kõigis valdkondades Balti riikide ja Põhjamaade
Eesti jätkusuutliku tuleviku ja rahvusvahelise konkurentsivõime kindlustamiseks
Peame oluliseks heade suhete edasist süvendamist Ameerika Ühendriikidega. Eesti
Eesti rahvuslikes huvides on Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt toimiv ning
Lähtume välispoliitika kujundamisel ning elluviimisel Eesti rahvuslikest huvidest.
loome avalike teenuste arendamiseks ja laiendamiseks asjakohased toetusmehhanismid
parandame avalike teenuste delegeerimisel riigihangete korraldust nii, et peale hinna
soodustame avaliku sektori koostööd professionaalsete ja elusjõuliste vabaühendustega
teenuse pakkuja võimekusest teenust professionaalselt pakkuda ja ise avaliku sektori
teenuse tellija oskustest teenuseid delegeerida (sh seada sihtrühma vajadustest lähtuvaid
väärtustame vabatahtlikku tegevust. Korraldame ühendustele vabatahtlike värbamise ja
toetame sotsiaalset ettevõtlust tutvustavaid õppeprogramme koolides ja ülikoolides
Hea eestikeelse hariduse pakkumine Ida-Virumaal on märgilise tähtsusega. Toetame
Töötame välja kompensatsioonimehhanismi maaomanikele, kelle vara väärtust
Lähtume Ida-Virumaalt laekuvate keskkonnatasude kasutamisel vajadusest viia Ida-
IRL töötab välja ning toetab põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamise ja kasutamise
rakendame Ida-Viru programmi
rakendame väikesaarte programmi
hoiame saartega ühendust pidavate laevade piletite hinnad õiglasel ja mõistlikul
jätkame Setomaa ja Peipsiveere programme
Suurendame uute omavalitsuste vabadust oma eelarve planeerimisel. Selleks
Korraldame uute omavalitsuste tulubaasi ümber nii, et omavalitsuste motivatsioon
Toetame külavanemate tegevust.
Toetame riiklike vahenditega sotsiaalset ja kultuurilist ühistegevust ning külaliikumist.
Tagame küladele ja linnaosadele uutes omavalitsustes piisava sõnaõiguse ja
käsitleme regionaalpoliitiliselt erilistena linnaregioonide omavalitsusi. Kuna nende
riigiasutuste töökohtade hajutamine üle Eesti – jälgime reeglit, et riigiasutuste ja nende
jätkame regionaalprogramme, mis toetavad uute töökohtade loomist väljaspool Tartut ja
suuname uued Euroopa Liidu regionaalpoliitika vahendid erasektori töökohtade loomise
jätkame riiklikke programme iga majapidamise varustamiseks lairiba kaabelside ja
koos haldusreformiga teeme ka omavalitsuste rahastamisreformi, mille peamine
vähendame Riigikogu liikmete arvu 71-ni, suurendades samas Riigikogu komisjonide ja
avalike vahenditega valimistulemuse mõjutamise takistamiseks keelame kohalikel
riigi tugevat korruptsiooniuurimise võimekust – IRL-i ettepanekul anti 2007. aastal
ühtse korruptsioonivastase strateegia uuendamist – jätkame järgmise nelja aasta jooksul
suurendame vangide tööhõivet.
toetame vangide taasühiskonnastamisele suunatud nn tugiisikusüsteemi loomist, mis
jätkame Eesti vanglate ümberehitamist kambertüüpi vanglateks
me ei kärbi politsei ja prokuratuuri menetluslikke õigusi. Eesti kriminaalmenetluse
rakendame üha enam kuritegeliku vara konfiskeerimist, eelkõige organiseeritud ja
kriminaalpoliitika eesmärk ei saa olla vangide arvu vähendamine. Kui vangide arv
nii nagu see oli kümmekond aastat tagasi – kurjategijatele mugavusriigiks, kus nende
karistuspoliitika peab olema õiglane ja mõjus. Me ei nõustu raskete kuritegude eest
ehitame Sisekaitseakadeemia uue õppekompleksi Ida-Virumaale.
kaasame ja koolitame rohkem abipolitseinikke, eelkõige iseseisva pädevusega
algatame Eesti idapiiril senise nn rohelise piiri ehk märgistamata riigipiiri
kindlustame julgeolekuasutustele piisavalt vahendeid, et tõkestada Eesti riigi
tagame korrakaitseüksuste suurema nähtavuse ja kiirreageerimise võimekuse
soodustame uute e-teenuste ja rakenduste loomist.
analüüsime ja korrastame seadusandlust, et välistada pahatahtlik menetlusaja
peame oluliseks liiklusohutuse jätkuvat suurendamist ja tugevat liiklusjärelevalvet.
põlevkivi kasutamise puhul tuleb administratiivse aasta kaevandusmahu asemel hinnata
Jätkame erametsaomanikke koondavate metsaühistute riigipoolset toetamist, andes
Muudame seadusi nõnda, et maaomanikud hakkavad oma maal asuvate tehnorajatiste
Vaatame üle riigi seatavate looduskaitseliste piirangute kehtestamise tingimused ja
Toetame liikumise Kodukant tegevusi.
Toetame Leader tegevusgruppide tööd ja nende iseotsustamisõigust kohalike eelistuste
Toetame maaelu mitmekesistamise meetme kaudu sellise maaettevõtluse edendamist,
Maa on põllumajanduses peamine tootmisvahend. Viljaka põllumajandusmaa
Lähiaastatel tuleb põhitähelepanu suunata Eesti põllumajandustoodete väärindamisele ja
Riik peab loodusressursside kasutamisel lähtuma rohemajanduse põhimõtetest ehk
Eestile ainuomast ja põlist tõugu koduloomad tuleb võtta eritoetuste ja -hoole alla.
Laulu- ja tantsupeol osalemine peab olema kõikidele lastele tasuta.
Eestikeelse teaduskeele arendamiseks algatame eristipendiumi doktoritöödele, mis on
Pöörame tähelepanu riigiasutuste ilusa ja kantseliidivaba emakeele kasutamisele.
Senisest suurem tähelepanu eesti keele arengukavale ja selle uuendamisele.
Koostöös rahvusringhäälingu ja ülikoolidega anname välja tänapäevased eesti keele
Kättesaadav peab olema tugispetsialisti teenus lastele, kellel on raskusi eesti keele
Töötame välja eesti keele õppeks ja alahoidmiseks mõeldud tasuta kättesaadavate
Eestikeelne kultuuriruum peab laienema. Toetame eesti keele tehnoloogiliste
Toetame rahvusteaduste programmi Eesti ülikoolides, pöörates tähelepanu ka uute
Võib juhtuda, et elu pillutab lapse vanemaid eri riikidesse. Eesti kultuuriruumis
Meie ettepanek on luua ka uus traditsioon: 24. veebruari pöördumine Eesti Vabariigi
Asutame regulaarselt koguneva maailma eestlaste esinduskogu, mis tuleb kokku
Korraldame Riigikogus regulaarselt riiklikult tähtsa küsimuse arutelu eesti rahva
Koostame uue eestluse toetamise programmi maailmas, mis hõlmab tagasipöördumise
tõhustame noorsportlaste ja harrastussportlaste tervisekontrolli. Korrastame
seisame selle eest, et spordis järgitaks ausa mängu reegleid. Selgus ja põhimõttekindlus
soosime liikumisharrastuse levikut kõigis vanuserühmades, iseäranis tuleb aga hoolt
seame spordialaliitude riigieelarvest rahastamisele selged ja üldsuse jaoks arusaadavad
toetame kodumaise tippkultuuri (muusika, teatri, filmi, animatsiooni, kaasaegse kunsti
toetame venekeelse telekanali loomisel tihedat koostööd teiste huvitatud riikide ja
juurutame ERR-i rahastamise pikaajalise kava, mis on iga-aastase eelarve raamistuseks
Näeme rahvakultuuril ja pärimusel tuginevat loomet ühe olulise ekspordipotentsiaaliga
Toetame laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkumist ning arengut.
Toetame valdkondlikke tugistruktuure ja olulisemate rahvakultuurisündmuste
Toetame vaimse kultuuripärandi kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist riigi
Toetame koolide ja raamatukogude tegevust kodumaise kirjanduse tutvustamisel.
Toetame raamatukogude valiku mitmekesistamist elukestvat õpet toetava uuema eesti-
Toetame raamatukogude kujunemist paindlikeks ja mitmefunktsioonilisteks keskusteks,
Teeme vajalikud ettevalmistused Faro konventsiooniga (muinsuskaitse
Kasvatame mälestiste avariirestaureerimise eelarve vähemalt kahekordseks (võrreldes
Väikerahva püsimisele ja identiteedile on kultuuripärand määrava tähtsusega. Pärandi
Eesti kultuuripärandi paremaks kaitsmiseks ja laiemaks teadvustamiseks toetame
loome kriitikustipendiumi.
toetame lisaks SA Kultuurileht väljaannetele ka eraalgatuslikku kultuurimeediat
Suurendame kultuuriministeeriumi toetusi kunstielu põhitegevuste finantseerimiseks,
Renoveerime koostöös kunstnike liidu ja Tallinna Kunstihoone fondiga kunstihoone
Toetame galeriide kui peamiste Eesti kunstiturgu ja eksporti toetavate institutsioonide
toetame teatri- ja muusikaakadeemia saali rajamist.
toetame muusikakoolides loovust ja vaba musitseerimist arendavat jazz- ja
rakendame põhimõtte, et riik tasub kõigilt riiklikelt stipendiumidelt (sh kultuurkapitali
tagame vabakutselistele loovisikutele tervisekindlustuse ja rahvapensioni sõltumata
võtame eesmärgiks, et õpitud erialal töötavad kõrgharidusega kultuuritöötajad peavad
Toome lapse ja last kasvatava(d) vanema(d) perekonnaõiguses esmajärjekorras
tuleb erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenuseid paremini korraldada: vajalik on
Taastame vanemapensioni.
Kui lapsele elatise maksmiseks kohustatud vanem elatist õigeaegselt ei maksa, teeb seda
Suurendame IRL-i algatatud lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust ja
Alates kolmandast lapsest defineerime perekonna lasterikkaks ja tõstame
tõstame esile ja tunnustame peresõbralikke ettevõtteid.
muudame haige lapse hooldamise hüvitamise selgemini kättesaadavaks ka
toome töötute vanemate paremaks abistamiseks kuni 8-aastase lapse vanemateni samad
kindlustame kohalikele omavalitsustele antava riigipoolse investeeringutoega
lubame kombineerida soovi korral lapsehoolduspuhkust ja vanemahüvitist.
täpsustame töötervishoiu ja tööohutuse seaduses imetamiseks vajalikke olusid
võimaldame kasutada vanemahüvitist kuni lapse nelja-aastaseks saamiseni
lubame vanemahüvitisega katta lapse hooldamiseks kuluvat aega ka siis, kui vanem
reserveerime vanemahüvitisest kaks kuud kasutamiseks vaid ühele vanemale
viime põhikooli õppekavasse sisse suhtlemisõpetuse, mis aitab tõsta ühiskondlikku
tulemusrahastamise ja järelevalvega tagame koolijuhtide suurema vastutuse koolide
tuginedes tööjõukulude osakaalu suurenemisele hariduskuludes, jätkame õpetajate
muudame Eesti koolid kiusamisvabaks – tagame riikliku rahastuse tõenduspõhiste
laiendame eesti keele õpet lasteaedades ja tagame venekeelsetes põhikoolides kõigi
seisame tasuta üldhariduse eest ja oleme vastu hiiliva õppemaksu kehtestamisele
vähendame õppekavade üldmahtu ja suurendame valikuvõimalusi gümnaasiumi
tugevdame riigi järelevalvet ja tagame koostöös kohalike omavalitsustega põhihariduse
kindlustame riigipoolse investeeringutoega kohalikele omavalitsustele lasteaiakoha
lähendame lastehoiu ja koolieelsete lasteasutuste korraldust ning tagame alushariduse
muudame üldist rõhuasetust ressursside jaotuses, suurendades eelkõige kulutusi kõigi
vaatame üle teaduse rahastamismudeli, suurendades võrdselt motivatsiooni teaduse
muudame „Huvitava kooli” algatuse järk-järgult laiapõhjaliseks ja kõikehõlmavaks
käivitame viivitamatult „Elukestva õppe strateegias 2020” ette nähtud
analüüsime koostöös transpordi- ja logistikaettevõtetega maksudega seotud ja muid
kaalume Eesti kui mereriigi laevandussektori arendamiseks ning teise laevaregistri
arendame edasi teenuseid, mis on suunatud e-residentidele, suurendades potentsiaalsete
toome esimesena Euroopas oma teedele isesõitvad autod, valmistades selleks ette
peame riigina kujundama selge õigusliku seisukoha krüptoraha kohta, et Eesti
autoriõigus tuleb nii Eestis kui ka Euroopa Liidu tasandil moodsa tehnoloogia ning
tööturul olijate ümber- ja täiendõppevõimaluste loomine, et alustada või jätkata tööd
pakutava hariduse tööjõuturu vajadustega parem sidumine kõigil haridustasemetel
kuidas tuua rohkem noori tehnoloogiavaldkonna erialadele õppima
soodustada seda, et Eesti pensionifondid investeeriksid tänasest suuremas mahus Eesti
suurendada erinevate finantsinstrumentide pakkumist Eesti väärtpaberiturul (sh
toetame kõrghariduse riigipoolses rahastamises rohkem selliseid erialasid, mille järele
suurendame kutseõppe osakaalu
toetame ettevõtete ja kõrgkoolide ning kutseõppeasutuste vahelisi koostööleppeid, mille
Eesti on Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksi
Eesti on Maailma Majandusfoorumi (WEF) riikide konkurentsivõime edetabelis
Eesti on Maailmapanga äritegemise lihtsuse edetabelis 22. kohal. Jõukohane, aga
Eesti on majandusvabaduse indeksi (Heritage Foundation) edetabelis 11. kohal.
Riik toetab aktiivselt avalikus sektoris kasutusele võetud nüüdisaegseid teenuseid,
Soodustada riigi äriühingute aktiivseid ettevõtmisi väljaspool Eestit, juhul kui need
Eelistada Eesti loodusvaradel tuginevat ettevõtlust, toetades erinevate, sh seadusandlike
Leppida kokku rahvusliku majanduse jaoks olulistes ja rahvusvaheliselt
Kujundada kvalifitseeritud tööjõu pakkumist läbi kutse- ja kõrghariduse
Otsida aktiivselt välisinvestoreid Eesti majandusarengu jaoks olulistes valdkondades,
Muuta välisteenistuse üheks peamiseks ülesandeks Eesti ettevõtete ekspordi toetamine
Soodustada rahvusliku kapitali kontsentratsiooni eelkõige rahvusvahelise
Käivitada koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega valdkondlikke riiklikke programme,
Maksumuudatuste ettevalmistamise ja rakendamise ajaks tuleb keskkonnatasud
Tuleb läbi kaaluda ja ette valmistada põlevkivisektori ettevõtteid puudutavate
Rakendame justiitsministeeriumi juures tegutsenud FIE-de õigusliku reeglistiku
Lisame käibemaksuseadusesse sätted, mis lihtsustavad väikeettevõtja maksuarvestust ja
Kaalume Eesti-sisese lähetuse päevaraha maksmise võimaluse taastamist, sest ka Eesti-
Selleks et hoida rohkem töökohti Eestis, suurendada siseriiklikku tööhõivet ja tööturu
Seoses tööjõu liikuvusega anname tööandjatele võimaluse maksuvabalt hüvitada nende
Vaatame üle maksusüsteemi elemendid, mis vähendavad Eesti ettevõtete
Kaotame dividendide topeltmaksustamise alla 10% osaluse korral, kuna see muudab
see tõstab inimeste motivatsiooni töötada ning aitab vähendada töötust. IRL-i ettepanek
see suurendab vähe teenivate töötajate sissetulekut ja parandab nende perekondade
Oleme vastu automaksu kehtestamisele. Säilitame koduomanike maamaksuvabastuse
Vähendame makse sissetulekutelt ja suurendame makse tarbimiselt, raiskamiselt ning
Pensioni- ja ravikindlustussüsteemi ülalpidamisel osalevad ühiskonnaliikmed kuni
Eesti peab olema maksude maksmiseks soodsam paik kui meie peamised
Võtame sihiks, et kavandatavate muudatuste tulemusena Eesti maksukoormus tervikuna
Seame eesmärgiks kollektiivkaitse arendamine. NATO kiirreageerimiseesmärgid tuleb viivituseta rakendada. Oluline on kahepoolne tihe koostöö meie suuremate sõjaliste liitlastega, eriti USA-ga. Peame tähtsaks kaitsekoostööd Balti riikide ja Poolaga, eriti hübriidsõja ohtude tõrjumise vallas. Eesti peab toetama ülesehitavat Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat, eriti vajab toetust Ukraina.
Seame eesmärgiks liitlaste alalise brigaadi lahinggrupi suuruse üksuse paiknemise Balti-Poola regioonis. Töötame selle nimel, et USA üksusi paigutataks Euroopas ümber meie regiooni. Saavutame Ämarile NATO alalise õhuturbe rotatsioonibaasi staatuse. Taotleme NATO varustuse eelpositsioneerimist Eestis, sh Ämari lennubaasis. Tagame Eesti aktiivse osaluse Suurbritannia juhitud 7 riigi kiirreageerimisjõu väljaõppes, planeerimisprotsessides ja juhtimises. Peame oluliseks Eesti aktiivset kaasamist välismissioonidele ning panustamist NATO tuleviku kujundamisse. Seame eesmärgiks korraldada NATO tippkohtumine Eestis.
Kaitseliidu areng peab olema Eesti riigikaitsesüsteemi lahutamatu ja integreeritud osa. Iga kaitseliitlane peab tajuma oma rolli riigikaitses. Seoses RKAK rakendumisega on Kaitseliidu vastutusel kaitseringkondade arendamine ja juhtimine. Nende ülesannete täitmine peab olema rahaliselt tagatud. Viime lõpule Kaitseliidu ja vabatahtlike integreerimise sõjaaegsesse juhtimisse. Tagame Kaitseliidu stabiilse ja tasakaalustatud arengu, tõstes Kaitseliidu rahastuse osakaalu kaitsekulutuste üldsummast – proportsionaalselt tema uute ülesannete, olulisuse ning liikmeskonna arvukuse ja koormatusega. Tagame igale kaitseliitlasele isikuvarustuse. Detsentraliseeritud vastupanu on Eesti totaalkaitse vundament. Senisest rohkem tuleb panustada kaitseliitlastele ja reservväelastele, tagades ja usaldades iseseisvate võitlusgruppide tegevuseks vajaliku varustuse, relvade ja laskemoona ühtlase jaotuse üle kogu Eesti. Töötame üldise turvalisuse ja kiire reageerimisvõime huvides välja süsteemi reservväelaste ja kaitseliitlaste varustuse ja relvastuse hoidmiseks kodus. Suurendame Kaitseliidu liikmete arvu 30 000-ni. Lõpetame killustatuse vabatahtlike kaasamises erinevatesse riigikaitseühendustesse (Kaitseliit, abipolitsei, päästeliit), luues ühtse vabatahtlike arvestuse, väljaõppe ja karjäärimudeli, mis vastaks laiapindse riigikaitse põhimõttele. Sätestame seaduses Kaitseliidu baasil abipolitsei reservi formeerimise ja väljaõpetamise ning näeme ette selleks tarvilikud vahendid. Riigikaitseõpetus kõigile koolinoortele. Organiseerime igasse kooli kvaliteetse riigikaitse ja isamaalise kasvatuse õpetaja, muutes riigikaitse õpetaja rolli kaitseväelaste ja kaitseliitlaste karjääri osaks. Kõigil noortel peab olema võimalus läbida riigikaitse laager, mis on üks riigikaitse õpetuse osa. Toetame noorte isamaaliste ühenduste – noorkotkad ja kodutütred – tegevust, tasustades vääriliselt noortejuhte. Seame sihiks, et aastaks 2020 oleks Noorkotkaste organisatsioonis 10 000 liiget. Algatame programmi „Riigikaitse igaühele”. Selle programmi kaudu saavad inimesed anda oma panuse riigikaitsesse ja väljendada ka toetust Eesti kaitsmiseks. Selle egiidi all õpetatakse esmaabi, küberturvalisust, tutvustatakse sõjaajalugu.
Võtame vastu muutunud oludele vastavad uued julgeolekupoliitika alused ja riigikaitse strateegia. Selleks et kogu Eesti ühiskond oleks suuteline kriisis toime tulema, peab rakendama laiapindse riigikaitse mudelit, mis hõlmab sõjalist kaitset, tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, rahvusvahelist tegevust, siseturvalisust, elutähtsate teenuste toimepidevust ja ka psühholoogilist kaitset. Loome kriisiolukordade lahendamiseks riikliku situatsiooni- ja kriisijuhtimiskeskuse ning ühtlustame julgeolekuga tegelevate komisjonide ja organite süsteemi. Loome riigikantselei juurde psühholoogilise kaitse keskuse. Riik peab rakendama selgeid meetmeid, et tõkestada Venemaa vaenulikku infosõda meie meediaruumis. Selleks peame tegema rahvusvahelist koostööd liitlastega. Töötame välja ja rakendame elanikkonna kaitsemeetmed sõjalise konflikti tarbeks. Toetame riigikaitsjaid. Oluline on kogu ühiskonna toetus kaitseväeteenistusele ja veteranidele. Kaitseväelased peavad saama motiveerivat palka. Toetame kaitseväe pensionisüsteemi ning veteranide toetuspoliitikat. Peame oluliseks vabadusvõitluse ja kaitseväe taastamise veteranide toetuspoliitika loomist. Eesti riik peab suutma ja julgema end meediaruumis kaitsta sõjapropaganda ja Eesti põhiseadusliku korra vastase propaganda eest. Tuleb luua seaduslik alus tarvilike vastumeetmete rakendamiseks.
Eesti piirikaitse võime peab paranema. Piir peab olema korralikult märgistatud, tõkestatud ja valvatud. Tagame Eesti maismaapiiri märgistamise ja piirirajatiste väljaehitamise. Varustame piirivalve moodsa relvastusega.
Kaitseväel peavad olema tegelikud võimed. Kaitseväe sõjalised võimed peavad olema täielikult välja arendatud. Paberil eksisteerivaid üksusi või poolikult mehitatud või relvastatud üksusi ei tohi olla. Plaanid ja tegelikkus peavad olema kooskõlas. Riigikaitse arengukavas ette nähtud sõjalised võimed arendatakse välja kiiremas tempos. 1. jalaväebrigaad varustatakse ja relvastatakse täielikult mehhaniseeritud brigaadiks. Arendatakse välja täielik soomusmanöövervõime ning brigaadi koosseisus luuakse tankipataljon. Luuakse ja arendatakse välja 2. jalaväebrigaad, et tõsta kaitseväe tulejõudu ja kiirreageerimisvõimet. Arendatakse välja keskmaa õhutõrjepataljon, kaasates liitlaste võimeid. Suurendatakse eelhoiatuse ja luure investeeringuid.
Seame eesmärgiks suurendada kiirreageerimisstruktuuri 21 000 inimeseni ning põhivalmidus- ja täiendreservi 90 000 reservväelaseni. Kõik reservväelased peavad saama regulaarset teavet oma ülesannete ja staatuse kohta kriisi puhuks. Toetame reservõppekogunemiste süsteemi järjepidevat arendamist.
Ajateenistusel põhinev kaitsevägi. Kaitseme üldisel ajateenistusel põhinevat reservarmee põhimõtet. Ajateenistuse vähendamist ja kaotamist me ei toeta. Pooldame naiste suuremat vabatahtlikku kaasamist ajateenistusse. Peame vajalikuks 2015. aastal tagada kõigile ajateenijatele väljaõppekeskustes ajakohased elamistingimused. Peame mõistlikuks, et riigiteenistusse võtmisel arvestataks positiivse asjaoluna ajateenistuse läbimist.
Teeme kõigile erakondadele ettepaneku sõlmida erakondade riigikaitse kokkulepe, et arendada kiiremini välja Eesti iseseisev sõjaline kaitsevõime ning tagada riigikaitse arengus konsensus.
Heidutuse kasv sõjalise agressori vastu; iseseisva sõjalise kaitsevõime kiirem väljaarendamine; võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega; võime kiirelt lahendada hübriidkonflikte; Eesti ühiskonna sidususe suurendamine ning valmisolek seista vastu Venemaa infosõjale.
Meie julgeolekupoliitiline olukord on muutunud. See tähendab, et peame panustama rohkem Eesti kaitsmisse. Peame panustama riigikaitsesse 2% SKP-st ja olema vajadusel valmis panustama rohkem.
Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal oleme kogu Euroopa silme all, kui toimub Eesti eesistumine EL-is. See on üks meie rahvusvahelistest küpsuseksamitest, mis tuleb sooritada hiilgavalt.
Toetame vabatahtlikku tegevust. Korraldame ühendustele vabatahtlike värbamise ja kaasamise koolitusi.
Loome sotsiaalsetele ettevõtetele stardi- ja kasvutoetuse ja võimaldame osaleda ettevõtlusinkubaatorites.
Tõstame avalikkuse teadlikkust sotsiaalse ettevõtluse kasust (sh nii tarbijate kui karjäärivaliku perspektiivist).
Analüüsime õiguskeskkonda ja kõrvaldame sotsiaalse ettevõtlusega tegutsemise takistused.
Suurendame toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile selle võimekuse tõstmiseks sotsiaalsete ettevõtete toetamisel.
IRL loob sotsiaalsetele ettevõtetele Eestis soodsa kasvukeskkonna.
Ainuüksi riigisektori pingutuste abil pole võimalik kõiki ühiskondlikke probleeme leevendada. IRL väärtustab üksikisikute ja vabaühenduste ettevõtlikkust ja organisatsioonivõimet ühiskondlikele probleemidele lahenduste pakkumisel.
Loomes vabatahtlike tunnustamissüsteem, et tagada vabatahtliku tööga saadud kogemuse arvestamine palgatööle asumisel ja haridustee jätkamisel.
Analüüsime annetamise keskkonda ja muudame eraannetuste tegemise soodsamaks.
Soodustame olulistes ühiskonna arengut puudutavates küsimustes erinevate osapoolte arutelu.
Koolitame ametnikke organisatsioone paremini kaasama.
Analüüsime seniseid kaasamispraktikaid ja parandame neid analüüsi tulemustest lähtudes.
Parandame huvikaitse organisatsioonide võimalusi osaleda neid puudutavate otsuste ettevalmistamisel.
Teeme äriregistris ühenduste andmed tasuta kättesaadavaks.
Jätkame vabaühenduste rahastamispraktikate korrastamist ja tagame riiklikult tähtsates valdkondades olulistele strateegilistele partneritele mitmeaastased lepingud.
IRL soodustab koolides praktilise kodanikuhariduse andmist.
IRL-i eesmärk on luua keskkond, kus ettevõtlikud inimesed ja organisatsioonid saavad anda oma panuse ühiskondlike probleemide lahendamiseks ja oma eesmärkide saavutamiseks. Konstruktiivselt ettevõtlik ja elujõuline vabakond on oluline alus ühiskonnale, kus tugevad ja ühtehoidvad kogukonnad tegutsevad selle nimel, et kõigil oleks Eestis parem elada.
IRL toetab Kagu-Eesti tegevuskavas kokkulepitud tegevusi. Sarnaselt Setomaa arenguprogrammiga tuleb luua ja käivitada ka Vana-Võromaa Uma arenguprogramm, millega toetada pärandkultuuriga seotud ettevõtluses uute töökohtade teket.
Setomaa ja Vana-Võromaa kultuuriprogrammide eelarveid tuleb suurendada, et riiklikult oleks toetatud kultuuripärandi säilitamisega seotud tegevused.
IRL soodustab jätkuvalt kaasamist kõikidel tasanditel ja otsib koos vabakonna organisatsioonidega võimalusi, kuidas erinevate kogukondade ja huvirühmade hääl kuuldavam ja arvestatavam oleks. IRL toetab riigi ja vabakonna vahel erinevate koostöövormide arendamist. Selleks: soodustame koolides praktilise kodanikuhariduse andmist; jätkame vabaühenduste rahastamispraktikate korrastamist ja tagame riiklikult tähtsates valdkondades olulistele strateegilistele partneritele mitmeaastased lepingud; teeme äriregistris ühenduste andmed tasuta kättesaadavaks; peame vajalikuks riigi ja huvikaitse organisatsioonide läbipaistvat suhtlust. Selleks parandame huvikaitse organisatsioonide võimalusi osaleda neid puudutavate otsuste ettevalmistamisel; analüüsime seniseid kaasamispraktikaid ja parandame neid analüüsi tulemustest lähtudes; koolitame ametnikke organisatsioone paremini kaasama; soodustame olulistes ühiskonna arengut puudutavates küsimustes erinevate osapoolte arutelu; analüüsime annetamise keskkonda ja muudame eraannetuste tegemise soodsamaks; loome koostöös vabaühenduste, tööandjate ja haridusasutustega vabatahtlike tunnustamissüsteemi, et tagada vabatahtliku tööga saadud kogemuse arvestamine palgatööle asumisel ja haridustee jätkamisel.
IRL väärtustab aktiivseid inimesi ja organisatsioone, kes otsivad ühiskondlikele probleemidele lahendusi. IRL tunnustab ja toetab vabakonnas tegutsevaid organisatsioone, kes tegelevad oma liikmete (või võrgustiku) huvikaitsega, arendades demokraatiat ja ehitades tugevaid, aktiivseid ja ühtehoidvaid kogukondi.
IRL väärtustab Kagu-Eesti koolides põliste piirkonnakeelte (seto ja võro) õpetamist. Piirkonnakeelte õpetamine tekitab lastes uhkust oma kodukoha üle, õpetab väärtustama põliskultuuri ning loob paremad eeldused, et pärast erialakoolide lõpetamist pöörduks noored hea meelega oma kodukohta tagasi.
Setomaa ja Vana-Võromaa kultuuriprogrammide eelarveid tuleb suurendada, et riiklikult oleks toetatud kultuuripärandi säilitamisega seotud tegevused. IRL toetab Kagu-Eesti tegevuskavas kokkulepitud tegevusi. IRL toetab Vana-Võromaa Uma arenguprogrammi, millega toetada pärandkultuuriga seotud ettevõtluses uute töökohtade teket.
Eesti riik peab olema Ida-Virumaal nähtav ja kohal. Toome Ida-Virumaale sisekaitseakadeemia, kaitseressursside ameti ning riigimetsa majandamise keskuse. Kaalume veel mitmete riigiasutuste ümberpaigutamist Ida-Virumaale.
toetame sõltumatut ja euroopalikele väärtustele tuginevat ajakirjandust Ida-Virumaal.
loome prokuratuuri ja kaitsepolitsei ühise töörühma, mida juhib erivolitustega ametnik, kelle ülesanne on korruptsiooni otsustav vähendamine Ida-Virumaa suurtes omavalitsustes.
alustame Narva vanalinna taastamisega.
jätkame tööstusparkide ja -alade loomist Ida-Virumaal.
vajadus investeerida uutesse koolidesse ning avalikesse objektidesse, mis vajavad investeeringuid, kuna nende rahastamine on oluline linna ja piirkonna arenguks.
korrastame avalike teenuste pakkumise põhimõtted linnaregiooni teise omavalitsuse elanikele ja sellega seotud arveldamise omavalitsuste vahel.
toetame Tallinna ja Helsingi ühistegevust.
jälgime reeglit, et riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel eelistataks asukohana maakonnakeskusi ja väikelinnasid, mitte Tallinna.
suurendame uute Euroopa Liidu regionaalpoliitika vahendite toetusi erasektori töökohtade loomise toetamiseks piirkondades. See võimaldab uusi töökohti nii keskuse kui ka tagamaa elanikele.
regionaalse ettevõtluse eestvedajaks ja ettevõtluskeskkonna loojateks saavad olla vaid uued tugevad omavalitsused, kellel on selleks piisav kompetents, õigused ja eelarve. Riiklikud toetused ja uued Euroopa Liidu vahendid tuleb suunata ettevõtluse infrastruktuuri ja tugistruktuuridesse, nagu tööstusalad, ettevõtete arenguks vajalikud teed ja kommunikatsioonid ning kohalikud teadmisi ja oskusi arendavad kompetentsikeskused.
arendame omavalitsuste teenusportaali ja e-volikogu portaali, et riiklikud ja kohalikud e-teenused oleksid kättesaadavad.
jätkame kõigi suurema liiklusega riigimaanteede ja kohalike teede tolmuvabaks muutmise programmi ning riiklikke programme iga majapidamise varustamiseks lairiba kaabelside ja internetiga üle Eesti kuni Eesti piirini.
anname uutele omavalitsustele üle praegu maavalitsuste kaudu korraldatava ühistranspordisüsteemi juhtimise. Süsteemi paremaks korraldamiseks peavad omavalitsused seejärel moodustama funktsionaalselt seotud maakondi katvad ühistranspordikeskused, kes peavad looma ühtse uute omavalitsuste piire ületava ühistranspordivõrgu ja piletisüsteemi. Vajadusel suurendame dotatsioone bussiliiklusele; anname omavalitsustele üle ka osa teid, mis ei ole riikliku tähtsusega ja teehoiuks vajalikke vahendeid, et uued omavalitsused saaksid teedevõrku, ühistransporti ja ettevõtluseks vajalikke teid ja ühendusi kavandada ühtselt.
anname uutele omavalitsustele koos ettevõtjatega suurema sõnaõiguse kutsehariduskeskuste ja regionaalsete kõrgkoolide riikliku tellimuse suunamisel.
viime läbi haldusreformi, millega loome tänaste omavalitsuste ühinemisega uued omavalitsused, mis moodustavad inimeste jaoks ühtse toimepiirkonna.
Eesti regionaalpoliitika hõlmab riigi tegevust viiel omavahel seotud suunal: heade töökohtade loomise toetamine kõikjal Eestis; head ühendused suurte keskuste, väikelinnade ja maakohtade vahel; kvaliteetne ja kohalikke olusid arvestav haridussüsteem; tugevad kohalikud omavalitsused ja heal tasemel kohalikud teenused; riigi ja riigiasutuste kohalolek kõikjal Eestis.
riigi regionaalpoliitika ülesanne on iga regiooni potentsiaali arvestades tagada inimestele võrdsemad võimalused ja parem stardipositsioon, et kõik saaksid ise oma elu paremaks muuta.
vaatame läbi põhiseaduslike institutsioonide ning Eesti Panga ülesanded ja tööjaotuse, et vähendada kattuvusi ja tihendada sisulist koostööd.
lõhustame riigi äriühingud poliitikast ning paneme neid juhtima vaid professionaalid. Koondame kasumi teenimisele suunatud riigi äriühingud osaluste valitsemise üksuse alla, mis täidab aktsiate valitseja rolli ning nimetab nõukogu liikmed, jälgides hoolikalt sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumide täitmist.
käivitame laiapõhjalise parlamentaarse protsessi eesmärgiga kujundada bürokraatia vähendamisele suunatud õiguskultuuri. Vajame vähem ja lühemaid, aga selgemaid ja paremaid seadusi ja määrusi. Kõike ei pea reguleerima.
seame eesmärgiks vähendada riigipalgaliste arvu kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega.
riigi eelarvestrateegia muudetakse programmipõhiste eelarvete poliitiliseks alusdokumendiks, mis kehtestatakse seadusega.
käivitatakse avalike teenuste rahastamise sõltumatu audit, mille põhjal sõnastatakse poliitilised valikud jätkusuutliku eelarvepoliitika taastamiseks.
minnakse üle tulemus- ehk programmipõhisele eelarvemudelile, mille ajaline ulatus on vähemalt 3–5 aastat. Programmide tulemuslikkuse hindamiseks enne uut programmiperioodi sätestatakse parlamentaarsed kuulamised koos riigikontrolli kaasettekandega.
haldusterritoriaalse reformi käigus reguleeritakse iseärasused pealinna omavalitsemiskorralduses.
reorganiseerime maavalitsused ja ühtlustame harukondliku ja regionaalse juhtimise ning territoriaalplaneerimise.
teeme ka omavalitsuste rahastamisreformi, mille peamine eesmärk on sõltumatu ja piisava rahastuse tagamine kõigile kohalikele omavalitsustele oma ülesannete täitmiseks.
viime läbi haldusreformi, millega loome tänaste omavalitsuste ühinemisega uued omavalitsused, mis moodustavad inimeste jaoks ühtse toimepiirkonna. Väiksemates maakondades on otstarbekas ühineda üheks omavalitsuseks, osades maakondades moodustub mitu omavalitsust tugevate tõmbekeskuste piirkonnas.
anname valitsusele õiguse valitsusasutuste, sh ministeeriumide ja hallatavate asutuste ümberkorraldamiseks. Vähendada tuleb juhtimistasandite arvu (valitsus- minister- kantsler- asekantsler-osakonnajuhataja-talitusejuhataja). Rohkem tuleb rakendada ühiseid horisontaalseid tugiteenuseid ja kasutada ametnike rotatsiooni ametkondade vahel.
riigi regionaalpoliitika ülesanne on iga regiooni potentsiaali arvestades tagada inimestele võrdsemad võimalused ja parem stardipositsioon, et kõik saaksid ise oma elu paremaks muuta; hõlmab heade töökohtade loomise toetamine kõikjal Eestis; head ühendused suurte keskuste, väikelinnade ja maakohtade vahel; kvaliteetne ja kohalikke olusid arvestav haridussüsteem
seame eesmärgiks vähendada riigipalgaliste arvu kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega; käivitame laiapõhjalise parlamentaarse protsessi eesmärgiga kujundada bürokraatia vähendamisele suunatud õiguskultuuri. Vajame vähem ja lühemaid, aga selgemaid ja paremaid seadusi ja määrusi. Kõike ei pea reguleerima; lahutame riigi äriühingud poliitikast ja paneme neid juhtima vaid professionaalid. Koondame kasumi teenimisele suunatud riigi äriühingud osaluste valitsemise üksuse alla, mis täidab aktsiate valitseja rolli ja jälgib hoolikalt sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumide täitmist; vaatame läbi põhiseaduslike institutsioonide ning Eesti Panga ülesanded ja tööjaotuse, et vähendada kattuvusi ja tihendada sisulist koostööd
minnakse üle tulemus- ehk programmipõhisele eelarvemudelile, mille ajaline ulatus on vähemalt 3–5 aastat. Programmide tulemuslikkuse hindamiseks enne uut programmiperioodi sätestatakse parlamentaarsed kuulamised koos riigikontrolli kaasettekandega; käivitatakse avalike teenuste rahastamise sõltumatu audit, mille põhjal sõnastatakse poliitilised valikud jätkusuutliku eelarvepoliitika taastamiseks; riigi eelarvestrateegia muudetakse programmipõhisteks eelarveteks seadusega
viime läbi haldusreformi, millega loome tänaste omavalitsuste ühinemisega uued omavalitsused, mis moodustavad inimeste jaoks ühtse toimepiirkonna; teeme ka omavalitsuste rahastamisreformi, mille peamine eesmärk on sõltumatu ja piisava rahastuse tagamine kõigile kohalikele omavalitsustele oma ülesannete täitmiseks; reorganiseerime maavalitsused ja ühtlustame harukondliku ja regionaalse juhtimise ja territooriaalplaneerimise; haldusterritoriaalse reformi käigus reguleeritakse iseärasused pealinna omavalitsemiskorralduses
seadustame peaministri iseseisva poliitilise institutsioonina, kel on õigus anda valitsuse liikmetele korraldusi; seadustame ministrid eelkõige ühtse valitsuse liikmetena, kes kooskõlastatult suunavad ministeeriumide tegevust ja teostavad poliitilist järelevalvet, mitte ei ole ministeeriumide tegevjuhid. Ministeeriumi juhtigu kantsler, kellele minister annab poliitilisi suuniseid; anname valitsusele õiguse valitsusasutuste, sh ministeeriumide ja hallatavate asutuste ümberkorraldamiseks
väheneb Riigikogu liikmete arv 71-ni, suurendades samas Riigikogu komisjonide ja ametnikkonna võimekust; laiendame rahvahääletuse kasutamist, kaotades rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega ning jagame rahvahääletused nõuandvateks ja õiguslikult siduvateks hääletusteks; kujundame Arengufondi ümber, liites riskiinvesteeringute osa EAS-iga ja andes seire osa teaduste akadeemiale
vajame riigireformi – uuendatud riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldust, mis avab halduskoormuse vähenemise ja parema valitsemiskultuuri kaudu uued võimalused ettevõtluse ja ühiskonna arenguks. Riigireform peab olema terviklik, lähenedes ühtsetel alustel riigihalduse kõigile tasemetele. Kui vaja, tuleb muuta ka põhiseadust ning korraldada riigireformi otsustamiseks rahvahääletus
toetame väljakujunenud kodakondsus-, välismaalaste-, keele- ja migratsioonipoliitika põhimõtteid. Eesti kodakondsuspoliitika peab ka edaspidi järgima sünnijärgse kodakondsuse põhimõtet. Jääme kindlaks seisukohale, et topeltkodakondsuse laiendamine ja eesti keele nõuete lahjendamine kodakondsuse andmisel ei vasta Eesti huvidele. Jätkame sisserände piirarvu olemasolu
süüteod peavad saama menetletud mõistliku aja jooksul kõikides menetlusstaadiumides. Vaja on vähendada kohtukulusid tsiviilasjades, sealhulgas riigilõive, ja viia need vastavusse osutatud avaliku teenuse tegelike kuludega. Eesti investeerimiskliima parandamiseks tuleb kiirendada pankroti- ning täitemenetlusi ning seada eesmärgiks nõuete suurem täitmine nendes menetlustes
seame selleks prioriteedid, mis on jõukohased ja suunatud probleemidele, mis tekitavad ühiskonnale kõige rohkem kahju. Soodustame varjatud kuritegude lahendamist, alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude ning majandus- ja maksukuritegude lahendamist
peame oluliseks politsei- ja päästeameti personali voolavuse vähendamist, mis võimaldab koolituskulusid kokku hoida. Parandame siseturvalisusega tegelevate asutuste tehnilist varustatust ja väljaõpet
loome politsei juurde küberkuritegevuse alase kompetentsikeskuse, mis koordineerib koostööd kõigi siin juba olemasolevate institutsioonidega, nagu NATO kompetentsikeskus jt; toome seeläbi IT kasutamise ka tavaliste kuritegude lahendamisse nii, et uurija saab kompetentsikeskusest infot ja abi sotsiaalmeedia, IP-aadresside ja muude IT-elementide kasutamisel uurimistoimingutes; kitsendame soovimatute reklaamsõnumite saatmise võimalusi Eestis, juurutades spämmeritele reaalsed karistused ning laiendades spämmipiiranguid ka mobiilsetele lahendustele
teavitamine, nõustamine ning kohustuslike ohutusabinõude kontroll jäävad lähiaastate tähtsaimaks töösuunaks; jätkame kiiruskaamerate paigaldamist maanteede riskikohtadesse; kehtestame rangemad nõuded teedeehituse ja -remonditööde tähistamisele ning tõstame järk-järgult teede talihoolde seisunditaseme nõudeid; jätkame suunatud ja sihikindlat teavitus- ja ennetustegevust, mis juhib inimeste tähelepanu tuleohutuse tähtsusele ja aitab vähendada tulesurmade riski; vigastussurmade, kaasa arvatud suitsidiaalsuse vähendamiseks, luuakse riiklikult rahastatavate usaldustelefonide võrgustik
peame tähtsaks, et omavalitsused hoiavad linnaruumi korras ning tagavad piisava valgustuse tänavatel ja mujal avalikus ruumis; näeme vajadust jätkata turvakaamerate paigaldamist linnadesse ja asulatesse; toetame linnaplaneerimise ja arhitektuuriliste lahenduste kasutamist turvalise elukeskkonna kujundamisel, samuti vastava kompetentsi suurendamist politseis; toetame naabrivalvet, et see võrgustik kataks kogu Eestit
jätame narkootikumid keelatuks. Narkootiliste ainete illegaalne staatus peab jääma oluliseks osaks nende ainete nõudluse vähendamise ja turu vaoshoidmise poliitikas. IRL ei lase tagasi pöörata erakonna algatusel tõstetud karistusmäärasid raskete narkokuritegude eest
suurendame raha, mis on suunatud uimastite tarvitamise ennetamisele ja praeguste sõltlaste ravile
jätkame 2014. aastal koostatud uimastite tarvitamise vähendamise valge raamatu ehk tervikliku poliitikapaberi rakendamist, mida juhib valitsuse uimastiennetuskomisjon
astume konkreetseid samme, et ka piisava vanemliku hoolitsuseta noortel oleks sisukat tegevust ja neile õpetataks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Näiteks laiendame IRL-i algatusel 2015. aastal rakendatavat spordiprogrammi Spin riskiperede lastele
toetame tõenduspõhiste ennetusprogrammide rakendamist vägivaldse ja hälbiva käitumise vähendamiseks, sealhulgas koolikiusamise vähendamise programmi ning riigipoolset rahastamist kõikides Eesti koolides ja lasteaedades
suuname süüteoennetuse eelkõige lastele ja noortele ning lapsevanematele, toetades senisest oluliselt suuremas mahus neile mõeldud ennetusprojekte
marikkujad tagasi õiguskuulekale teele. Paadunud kurjategijate eest tuleb aga teisi inimesi kaitsta, eraldades õigusrikkujad muust ühiskonnast.
Hälbiva käitumise vähendamine on võimalik ka elukeskkonna targa planeerimise kaudu. Katkised aknad või korrast ära linnaruum näitavad hoolimatust ja võivad soodustada vandalismi. Riik peab toetama kogukondi ning investeerima linnaruumi korrashoidu ning valgustusse.
Uimastite tarvitamise vähendamine on võtmetähtsusega kasvavatele põlvkondadele. Jätkame 2014. aastal koostatud uimastite tarvitamise vähendamise valge raamatu rakendamist, suurendame raha, mis on suunatud uimastite tarvitamise ennetamisele ja praeguste sõltlaste ravile. Narkootikumid jäävad keelatuks ning nende keelatuks jäämine on oluline osa narkokuritegude ennetamisest.
Toetame tõenduspõhiste ennetusprogrammide rakendamist vägivaldse ja hälbiva käitumise vähendamiseks, sealhulgas koolikiusamise vähendamise programme ning riigipoolset rahastust kõigis Eesti koolides ja lasteaedades.
Suuname süüteoennetuse eelkõige lastele ja noortele ning lapsevanematele, toetades senisest oluliselt suuremas mahus neile mõeldud ennetusprojekte.
Kodanike turvalisuse tagamine ja usalduse suurendamine kehtiva õiguskorra vastu on üks riigi tähtsaid ülesandeid. Selleks tuleb aktiivselt tegelda süütegude ja õnnetusjuhtumite ennetamisega eeskätt noorte ja alaealiste seas, samuti kiirendada süütegude menetlemist ja kujundada välja õiglane ja mõjus karistuspoliitika.
Kaalume elektriaktsiisi ning heitmekaubanduse tulude kasutamist tööstusettevõtete energiatõhususe investeeringute soodustamiseks.
Jätkame kortermajade renoveerimise programmi 100 miljoni euro mahus ning pakume energiasäästuinvesteeringute tegemiseks tuge ka eramajade omanikele.
Jätkame soojussektori reformiga. Aastal 2030 võiks Eesti jõuda selleni, et 80% tarbitavast soojusest toodetakse biokütustest ja turbast, mis on kodumaised energiaallikad.
Aastaks 2025 tuleb Baltimaade elektrisüsteem lülitada sünkroontöösse Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga. Aastaks 2020 tuleb rajada kolmas elektriühendus Lätiga koos Lääne-Eestit läbiva 330 kV elektriliiniga. Eesti ja Venemaa vahelisele piirile rajatavad konverterjaamad tuleb lülitada üleeuroopaliste taristuprojektide nimekirja.
Arendame energiatehnoloogiaid ja nende eksporti, toetame põlevkivitehnoloogiate ning taastuvenergiatehnoloogiate arengut ning loome uusi töökohti energiatootmise ja -tehnoloogiate valdkonnas.
Vaatame üle põlevkivi kasutamise maksustamise (sh keskkonnatasud). Riigi tulu õlitootmise valdkonnas peab arvesse võtma nafta hinda maailmaturul. Muudame riigile kuuluvate maavarade maksustamist nõnda, et edaspidi oleks selgelt eristatud tasud, mida riik käsitleb ressursiomaniku tuluna, ja keskkonnatasud, mida kogutakse põlevkivisektori poolt tekitatud keskkonnakahju hüvitamiseks.
Eesti energiatootmise portfell peab liikuma mitmekesisuse ning tehnoloogia- ja energiaallikaneutraalsuse suunas. Tagame elektri tootmisvõimekuse, mis on piisav Eesti tipukoormusvajaduse katmiseks ning kasutame erinevaid tehnoloogiaid ja energiaallikaid, sh väheväärtuslikke põlevkivist saadusi.
Jätkame Saaremaa, Hiiumaa ning teiste saartega laevaühenduse korraldamist, et laevad oleksid riigi omanduses ning nende opereerimine korraldatakse konkursidega.
Rahvusvaheliste ühenduste lähiaastate prioriteediks on ühendused lähinaabritega ning tagada lennuühendused Eesti jaoks oluliste kaubanduspartneritega. Liigume edasi Rail Balticu projektiga ning rajame Ülemistele mitmeotstarbelise reisiterminali.
Võtame tähelepanu kohaliku liikumise mugavamaks muutmisele, kasutades Euroopa regionaalarengu fondi ning arvestades investeeringute mõju elukeskkonnale ja atraktiivsusele.
Uuendame raudtee infrastruktuuri ning taastame Haapsalu raudtee, et parandada ühendusi ja liikuvust.
Võtame kasutusele uusi reisironge ning uuendame raudtee infrastruktuuri, sidudes rongitransport paremini teiste liikumisviisidega ning kohandades sõiduplaane reisijate vajadustele.
Tagame ühistranspordi rahastamisel stabiilsuse. Transpordidotatsioonid saavad kasvada sarnases tempos riigi tulude ning piletituluga. Kvaliteetse ja reisijate vajadustest lähtuva ühistransporditeenuse pakkumiseks on tavaliselt vajalik ka piletitulu kogumine. Omavalitsusreformi tulemusena tekkivatel suurematel omavalitsustel peab olema määrav roll tänase maakondliku ühistranspordi korraldamisel. Anname selleks ettenähtud eelarve edaspidi omavalitsuste kasutada.
IRL on vastu automaksule. Leiame, et auto pole enamasti mitte luksusese, vaid tarvilik transpordivahend. Seetõttu ei toeta me mootori võimsuse, CO2 heitmete ega muude näitajate alusel kogutava automaksu kehtestamist.
Astume edasisi samme liiklusohutuse parandamiseks. Eesti on teinud edusamme ja saavutanud eesmärgi, mis seati 10 aasta eest aastaks 2015. Aastaks 2020 tuleb erinevaid liikumisviiside kasutades jõuda niikaugele, et oluliselt väheneks liikluses hukkunute arv. Peame võtma kaugemaks sihiks, et Eesti ei kaotaks liikluses ühtegi inimelu.
Kiire internetiühendus peab olema Eestis laialt kättesaadav. Jätkame Estwin sidevõrgu arendamist ja reguleerime sageduslubade väljaandmist jm riigipoolseid tingimusi nii, et uued kommunikatsioontehnoloogiad ja -teenused jõuaksid Eesti tarbijateni kiiresti ja võimalikult taskukohase hinnaga.
Seome omavahel maakasutuse ja transpordi planeerimise. Uusarenduste kavandamisel tuleb arvesse võtta ühendusvõimalusi. Planeeringute juures peab arvestama ligipääsetavust, et vähendada sundliikumist ja tühisõite.
Soodustame uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist transpordis ehk intelligentseid transpordisüsteeme, mis aitavad erinevaid liikumisviise paremini ühendada ja muuta transporti kasutajasõbralikumaks ja efektiivsemaks. Suuname osa igal aastal transpordi rahastamiseks kasutatavast rahast efektiivsust suurendavatesse lahendustesse. Teeme ära õiguslikud ettevalmistused, et Eesti oleks esimeste riikide hulgas, kus on võimalik kasutusele võtta isejuhtivaid autosid.
Eesti maanteetranspordi ja –kaubavedude konkurentsivõime tõstmiseks investeerime põhimaanteedesse ja sildadesse, mis võimaldaks tõsta veoautode massipiirangut. Analüüsime sellega seoses raskeveokite teekasutuse maksustamist tingimusel, et sellest laekuv tulu suunatakse teede korrashoidu.
Jätkame kruusateede mustkatte alla viimise programmi.
Toetame Tallinna olulisemate liiklussõlmede väljaehitamist ja Tallinna ringtee rekonstrueerimist. Tallinna tänavad ei tohi olla häbiplekk.
Tagame teede stabiilse rahastamise, mis võimaldab Eesti teedevõrgu seisukorda järk-järgult parandada ning jätkata tarvilike investeeringutega. Seome kütuseaktsiisi kasutamise uuesti teedeehituse ja -hooldusega ning viime ellu aastani 2020 koostatud teehoiukava, milles on arvestatud 75% kütuseaktsiisist laekuvate vahendite kasutamisega teede korrashoiuks.
Tallinna-Tartu maantee tuleb ehitada neljarealiseks esmalt Kose-Mäo teelõigul ning seejärel kogu ulatuses. Tallinna-Pärnu-Ikla maantee tuleb ehitada neljarealiseks esmalt Tallinnast Pärnuni ja seejärel kogu ulatuses.
Viime ellu Eesti ühendamise plaani, et areneks kogu Eesti, mitte ainult Tallinn. Viie aastaga tuleb investeerida veel 600 miljonit eurot moodsate ühenduste loomiseks.
Tuleb jätkata kalalaevastiku uuendamist ja moderniseerimist, säilitades samas tasakaalu püügivõimsuste ja -ressursi vahel (tuleb vältida ülepüüdmist).
Aitame kaasa Eesti vesiviljeluse potentsiaali kasutuselevõtmisele.
Toetame Eesti kalatööstuse arendamist. Kala jahutamise ja külmutamise osas on Eesti ettevõtted astunud suure sammu edasi, nüüd on aeg panustada töötlevasse tööstusesse.
Peame tähtsaks rannakalanduse, sealhulgas siseveekogude kalanduse arendamist ja kalanduspiirkondade tegevuste toetamist.
Koostame uue jahinduse arengukava, mis arvestab õigusruumis toimunud muudatusi ning jahikultuuri ja maamajanduse arenguvajadusi.
Toetame talude kui Eesti traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut. Soovime vältida põllumajandusmaa ja tootmise kontsentreerumist sellisel määral, et see hakkaks ohustama keskkonda. Samuti tuleb vältida põllumajandusmaa koondumist väliskapitali ja kinnisvarafirmade kätte, kelle eesmärk ei ole aktiivne toidutootmine. Toetame noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ning talude üleandmist vanematelt järglastele.
Efektiivse ja ekspordivõimelise põllumajandustootmise kõrval on tähtis ka põllumajanduse mitmekesistamine, kodumaise aianduse ja talutootmise ning lühikeste tarneahelate ja otseturustuse edendamine.
Toetame keskkonnasõbraliku, ökoloogiliselt puhta mahetootmise arendamist koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste väljaarendamisega.
Põllumajandus ja toidutööstus on järjest teaduspõhisemad tootmisvaldkonnad. Täppisviljelus, tõu- ja sordiaretus, kliimamuutuste mõju toidutootmisele ja põllumajanduse mõju looduskeskkonnale, kaasaegne tootearendus toidutööstuses, teadmised kloonimisest ja geneetiliselt muundatud organismidest nõuavad ka tänapäevase tehnoloogia kasutamist ning tööjõu kõrget teadlikkust ja professionaalsust. Konkurentsis püsimiseks tuleb Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) raames senisest enam soodustada teadlaste ja tootjate koostööd ning toetada teadussaavutuste rakendamist toidutootmises. Teadus- ja arenduskeskuste tegevus ning põllumajanduslikud rakendusuuringud peavad olema rohkem suunatud praktilisele majandusele ning erasektor olema koostööprojektides oluline panustaja. Tootjate ja töötlejate roll põllumajandusteaduse ja nõuandeteenistuse korraldamisel peab suurenema.
Põllumajandustoodete väärindamisele ja lisandväärtusega toodete ekspordile tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Efektiivse ja ekspordivõimelise põllumajandustootmise kõrval on tähtis ka põllumajanduse mitmekesistamine, kodumaise aianduse ja talutootmise ning lühikeste tarneahelate ja otseturustuse edendamine.
Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika peab jääma ühiseks ja ühiseelarvest rahastatavaks, et välistada ülemäärane ja konkurentsi moonutav riigiabi. Põllumajandustoetuste ja konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidus peab jätkuma. Otsetoetuste osakaalu Euroopa Liidus tuleb vähendada ning maaelu arengukava, investeeringu- ja teadus-arendustegevuse toetuste osakaal peab kasvama. Pikas perspektiivis peame vähendama põllumajandustootmise toetussõltuvust, mis tähendab tagastamatu abi järkjärgulist asendamist tagastatava abiga (finantsinstrumentide, sooduslaenude, garantiidega jne).
Tühistame füüsiliste isikute põllumajandustoetuste ja saamata jäänud tulu hüvitamise tulumaksuga maksustamise ning tagame sellega nende võrdse kohtlemise FIE-de ja äriühingutega.
Toetame Eesti riigieelarvest aktiivsetele põllumajandustootjatele üleminekutoetuste (täiendavad otsetoetused ehk top-up) maksmist, et võrdsustada konkurentsitingimusi ja suurendada põllumeeste võimekust maaelu arengukava investeeringutoetuste taotlemisel.
Suurendame maaelu arengukava riigipoolset kaasrahastamist, suunates täiendavad vahendid eelkõige põllumajandustootjate ja toidutööstuste konkurentsivõime tõstmiseks ning finantsinstrumentide (täiendavad tagatised) kasutusala laiendamiseks.
Põllumajandust ja toidutootmist tuleb arendada selleks, et Eesti toit oleks puhas, kõrge kvaliteediga ning et sellel oleks kindel koht meie toidulaual. Kvaliteetne toit võib olla kõrge lisandväärtusega ekspordiartikkel, seetõttu peame Eesti toidutööstust arendama ka selle ekspordipotentsiaali silmas pidades. Arukas põllumajanduslik tegevus säilitab viljaka põllumajandusmaa, loob töökohti, aitab kaasa maapiirkondade taristu arengule ja asustuse säilimisele.
Riik peab järjekindlalt uurima maailma parimal teaduslikul tasemel oma loodusvarasid – nii metsa- ja põllumaa kasutust kui ka põlevkivi ja fosforiidi varusid ning kõiki teisi Eesti maavarasid. Loodusvarad on Eesti rahvuslik rikkus ning me peame suutma neid kasutada parimal teadaoleval moel ja vähendama keskkonnakahjusid tõhusaimal võimalikul moel. Eestimaa on kodu, mis meid toidab ja katab, meil on vastutus seda maad hoida ja me peame teadma, kuidas seda teha.
Vähem jäätmeid! Eestis ei ole kunagi varem tekitatud niipalju jäätmeid kui täna. Tootmises ja kodutarbimises tekib praegu miljoneid tonne jäätmeid. Muudame seadusandlust nõnda, et jäätmetekitaja vastutab täies mahus jäätmete võimaliku taaskasutamise või ohutu likvideerimise eest. Olmejäätmete käitlemisel lõpetame sunniviisilise käitleja ja käitlusviiside valiku. Igaüks peab saama ise valida parima käitleja ja parima võimaluse jäätmete taaskasutamiseks või lõppkäitlemiseks. Jäätmete taaskasutamise ja lõppkäitlemise teenuse pakkumine koduomanikele peab toimuma avatud konkurentsi tingimustes.
Riik peab ressursside kasutusel järgima ringmajanduse põhimõtet, mis tähendab, et kord loodusest ammutatud ressursse tuleb kasutada korduvalt uuesti. Tooted tuleb koguda kokku nende kasutuse lõpus, materjalid eraldada ning kasutada uute toodete loomiseks. Jäätmeid, mida taaskasutada ei saa, kuid mis sobivad põletamiseks, ei tohi ladestada, vaid neid tuleb kasutada koostootmisjaamades soojuse ja elektri tootmiseks. Reoveepuhastusjaamadesse tuleb ehitada võimekus toota biogaasi.
Riik peab jätkuvalt püüdlema energia säästlikuma kasutamise suunas, luues ja viies ellu programme kodude, avalike hoonete, tehnorajatiste ning transpordi energiasäästlikumaks muutmiseks.
Riik peab jätkuvalt panustama taastuva energia tootmisse, sest hajutatud taastuvenergiatootmisega me suurendame energiajulgeolekut, vähendame keskkonnakahjusid ja kasutame majanduslikult tõhusamalt energiaressursse – päikest, tuult ja maasoojust ning juurde kasvavat biomassi (puitu ja rohttaimi). Biomassi võimalikult efektiivseks kasutamiseks tuleb panustada elektri ja sooja koostootmisse. Tuuleenergia senisest laialdasemaks arendamiseks tuleb kehtestada keskkonnatasu kohalikele kogukondadele tuulikutest tulenevate häiringute hüvitamiseks. Energia mikrotootmine peab muutuma tavatarbija jaoks lihtsamaks ja soodsamaks, vähendades bürokraatiat ning seadusandlusesse energiaühistu mõiste ning tegevust soodustavad tegurid.
Loodusvarade – kalavarude, metsa, põllumaa, ulukite, vee – kasutamine peab toimuma parimate tavade kohaselt, säästlikult, mõistlikult ja õiglaselt.
Eesti riik peab tegema koostöös Venemaaga senisest suuremaid pingutusi Peipsi järve kesise keskkonnaseisundi parandamiseks, et saavutada parem veekvaliteet ja kalavarude kasv ning vähendada sinivetikate vohamisest tingitud ohtu elustikule.