Generic selectors
Exact matches only
Search in title
Search in content
Search in posts
Search in pages

Õigusriik ja otsedemokraatia

Raivo Aeg

Justiitsminister, Isamaa

Seisame õigusriigi eest. Toetame kutselist ja sõltumatut õigusemõistmist ning tänase kohtumajade võrgu säilimist. Soosime kohtuniku ametisse nimetamisel ulatuslikku õigusalast kogemust ning soodustame kohtunike rotatsiooni, spetsialiseerumist ja regulaarseid kohustuslikke koolitusi.

• Tõhustame inimkaubanduse vastast ennetustööd ning pöörame rohkem tähelepanu ohvrite õiguste tagamisele menetlustes.

• Suurendame tasuta õigusnõustamise ja õigusabi kättesaadavust ning kvaliteeti, seades fookusesse haavatavamad ühiskonnagrupid.

• Kohaldame Euroopa Liidu õigust tervemõistuslikult vältides ülereguleerimist. • Säilitame prokuratuuri ja kohtute menetlusliku sõltumatuse.

• Kiirendame kriminaalasjade menetlust, tagades muuhulgas olulise avaliku huviga asjade kiire ja tõhusa menetluse. Nii kohtueelne kui kohtulik menetlus peab toimuma mõistliku aja jooksul ning selle rikkumisel tuleb menetlus lõpetada.

• Kujundame tõhususe huvides ümber täitesüsteemi, seades eesmärgiks õiglase ja proportsionaalse täitemenetluse, nõuete suurema täitmise ning kulutõhususe menetlusosalistele.

• Seame sisse loosiga kodanike seast valitavad kriminaalmenetluse rahvakohtunikud ning kaalume rahvakohtunike kaasamist teatud tsiviilmenetlustes nagu perekonnaõigus.

• Tagamaks ametnike vastutuse, vaatame üle riigivastutuse seaduse ning muuhulgas sätestame riigi vastutuse õigusemõistmisega seoses tekkinud kahju eest, nähes ette kahjutasu tõendatud olulise menetlusprotsessi rikkumise eest.

• Määrame Riigikogu erikomisjoni parlamentaarse järelevalve teostajaks prokuratuuri üle sarnaselt julgeolekuasutuste parlamentaarsele järelevalvele.

• Loome prokuratuuris võimaluse nimetada ametisse eriprokuröre teatud tähtajaga määratud prioriteetsete teemade menetlemiseks. Tagame eriprokuröri menetlusliku sõltumatuse. Riigikogu erikomisjon võib teha ettepanekuid riigi peaprokurörile eriprokuröri ametisse nimetamisel. Rahvahääletus ja rahvaalgatus

• Algatame põhiseaduse muutmise rahvaalgatuse seadustamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks.

• Rahvaalgatus vajab 25 000 kodaniku allkirja. Rahvaalgatuse puhul on juriidiline vorm seaduseelnõu, mitte otsuse eelnõu. Rahva poolt algatatud seaduseelnõu peab jõudma Riigikogus lõpphääletusele.

• Rahvahääletuse algatamiseks rahva poolt on vaja 50 000 kodaniku allkirja.

• Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, siis ei too see kaasa Riigikogu erakorralisi valimisi.

• Rahvahääletusele pandud küsimus loetakse vastuvõetuks, kui osa võtab vähemalt viiskümmend protsenti hääleõiguslikest kodanikest ning seaduseelnõu või muu riigielu küsimus on saanud 5% võrra enam toetushääli kui vastuhääli.

• Põhiseaduse muutmine rahvahääletuse kaudu vajab 25% võrra enam toetushääli kui vastuhääli. • Sama küsimust ei saa teist korda rahvahääletusele panna vähemalt kolme aasta jooksul.

• Rahvahääletusele ei saa panna Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtteid ega eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.

Kuidas see sinu elu mõjutab?

Pin It on Pinterest