Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, lahendame õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.
Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, lahendame õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.
Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, lahendame õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.
Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka. Selleks suurendame koolide palgafondi mahtu, mis võimaldab maksta kõrgemat tasu väga hea professionaalse tasemega õpetajatele. Hoolitseme selle eest, et lasteaiaõpetajate ja huvihariduse õpetajate palgad suureneks samas suurusjärgus.
Loome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Pöörame eritähelepanu õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisele.
Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ning juhtide kvaliteedi hindamisel.
Töötame välja ja rakendame Eesti hariduse kvaliteedikokkuleppe ning nõrkade tulemustega koolide toetusmeetmed.
Töötame välja rahastusmudeli hajaasustusega omavalitsustele, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja suuremates asulates asuvate progümnaasiumide ja gümnaasiumide võrgu arendamist. Kindlustame igale lapsele eestikeelse 1.-6. klassi hariduse kuni 20 minuti kaugusel kodust.
Täiendame omavalitsuse kohustust tagada kodulähedane eestikeelne lasteaiakoht.
Loome toetusmeetmed omavalitsustele, kus luuakse hariduskonsortsiume, st koondatakse koole koostöisteks ja kvaliteetse juhtimisega lasteaed-algkoolide ja progümnaasiumide võrgustikeks.
Ehitame üles Ida-Virumaa Koolipöörde programmi, mis on erirahastusprogramm Ida-Virumaa hariduse kvaliteedi tõstmiseks. Viime hariduse taseme Eesti keskmisest kõrgemale ja arendades ühtset Eesti kooli alates lasteaiast, rajame uued kaasaaegsed hariduskompleksid.
Kehtestame ka lastehoiutasule tulumaksuvabastuse sarnaselt lasteaiakoha ja huviharidusega.
Viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühises lasteaias. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.
Viime 2027. aastaks kogu Eesti alushariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühises lasteaias. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele. 2024. aasta sügisest on igale 1. klassi alustavale muukeelsele õpilasele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.
Viime 2030. aastaks kogu Eesti üldhariduse eestikeelseks ja lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käivad ühes koolis. 2024. aasta sügisest on igale 1. klassi alustavale muukeelsele õpilasele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.
Ühtse Eesti kooli loomisel lähtume regionaalsetest eripäradest ja teadlaste esitatud soovitustest.
Tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani ja loome täiendavad paindlikud põhikoolijärgsed õppimisvõimalused igale noorele.
Usume, et tehnoloogia loob paremad õpetamise võimalused. Kasutame digitaalseid õppemeetodeid ja vahendeid nutikalt, võimaldades selle kaudu individuaalseid õpiteid ja ligipääsu eestikeelsele õppele.
Loome kogu õppekava katva kvaliteetse eestikeelse digiõppevara ja teeme selle kättesaadavaks igale õpilasele.
Toetame teadlaste seisukohta, et koolipäeva algus peaks olema kõige varem kl 8.45.
Soodustame eraraha kaasamist kutseharidusse, võimaldame kutseõppe andmist ettevõtete poolt ja töökohapõhist kutse- ning eelkutseõpet. Usume, et kutseõppe tulevik on ka eraettevõtluse käes kood/Jõhvi eeskujul.
Töötame välja riikliku kiusuennetuse ja vaimse tervise strateegia, toetades tõenduspõhiseid praktikaid.
Toome teaduspõhise õpioskuste ja sotsiaalsete ning emotsionaalsete oskuste õppe igasse Eesti kooli ja lasteaeda.
Kutsume ellu loodusteadus- ja tehnikahuvihariduse sihttoetused. Loome ja rakendame huvihariduse kvaliteedistandardi. Toome huviharidusse lisaraha.
Kutsume ellu loodusteadus- ja tehnikahuvihariduse sihttoetused. Loome ja rakendame huvihariduse kvaliteedistandardi. Toome huviharidusse lisaraha.
Kutsume ellu loodusteadus- ja tehnikahuvihariduse sihttoetused. Loome ja rakendame huvihariduse kvaliteedistandardi. Toome huviharidusse lisaraha.
Investeerime koolimajade tänapäevaseks ja energiasäästlikuks renoveerimisse.
Ülikoolide rahastamine ei tohi olla iga-aastase riigieelarve kauplemise koht. Teeme erakondadeülese pikaajalise poliitilise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse terviklikuks rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.
Ülikoolide rahastamine ei tohi olla iga-aastase riigieelarve kauplemise koht. Teeme erakondadeülese pikaajalise poliitilise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse terviklikuks rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.
Ülikoolide rahastamine ei tohi olla iga-aastase riigieelarve kauplemise koht. Teeme erakondadeülese pikaajalise poliitilise kokkuleppe kõrghariduse ja teaduse terviklikuks rahastamiseks. Toetame tasuta eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus. Anname ülikoolidele võimaluse kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes.
Reformime õppelaenu süsteemi. Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas. Alandame õppelaenu intressi ja pikendame tagasimakse perioodi kuni 25 aastani. Õppelaen peab katma täiskohaga õppimiseks vajalikud kulud, sest tudengil peab olema võimalik õppida samaaegselt tööl käimata.
Kõiki erialasid ei saa Eestis õppida. Meie ühiskonda rikastavad erinevad kogemused ja vaatenurgad. Täiendame toetusi ja loome laenuskeemi maailma tippülikoolides õppijatele. Pakume igal aastal stipendiumi 100 tudengi kraadiõpinguteks välismaal, teistele töötame välja laenuskeemi.
Välisüliõpilased on Eestile olulised, sest tõstavad Eesti ülikoolide konkurentsivõimet ja andekate ja haritud inimeste hulka tööturul. Peame oluliseks välistudengitele eesti keele õpetamist, et nad saaksid panustada meie majandusse.
Käivitame kõiki Eesti kõrgkoole hõlmava e-Ülikooli, et toetada digiõppe arenguhüpet ja võimestada kõrgkoole looma kvaliteetseid digikursusi nii eesti kui inglise keeles. Kõik huvilised nii Eestis kui mujal maailmas peavad pääsema hõlpsalt ligi Eestis loodud kõrgetasemelistele e-kursustele.
Vähem teadust tähendab vähem riiklikke ülesandeid ja ettevõtteid toetavaid ideid. Kui erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud tõusevad 1,5%-ni SKT-st, tõstab riik riigieelarvelise eraldise 1,5%-ni SKT-st. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutustele loome maksusoodustuse.
Ühiskonna ja ettevõtete teadusmahukamaks muutumiseks on vaja senisest enam doktorikraadiga inimesi. Leiame raha vähemalt 500 doktorandi vastuvõtmiseks igal aastal.
Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski tegi haridust kureerivale abilinnapeale ettepaneku vabastada ametist Tondiraba Huvikooli direktor Sergei Ptšjolkin, kes õigustas sotsiaalmeedias tehtud postituses sõjajärgset küüditamist.
