Reformime ühistranspordi korralduse nii, et igast asulast oleks võimalus ühistranspordiga väljuda päevas minimaalselt neli korda.
Loome üleriigilise ühtse ühistranspordikorralduse ja -planeerimise, tagame tervikliku ja kaasaegse liinivõrgu, mis arvestab inimeste tegelike vajadustega, luues kiired ja tihedad ühendused.
Kaotame ajast ja arust bürokraatlikud piirangud transpordiettevõtete töötajatele.
Toetame piirkondlike liikuvuskeskuste loomist, kus on head ümberistumisvõimalused ühelt ühistranspordiliigilt teisele ning rattarendi ja parkimise lahendused.
Käivitame maapiirkondades nõudetranspordi koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega, et tagada paremad ühenduskiirused ja juurdepääs. Nõnda saavutame kahe tunni põhimõtte rakendumise ka äärealadel. Kaotame maksumaksjale väga kalli ja raha rumalalt kulutava tasuta maakondliku ühistranspordi süsteemi.
Käivitame maapiirkondades nõudetranspordi koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega, et tagada paremad ühenduskiirused ja juurdepääs. Nõnda saavutame kahe tunni põhimõtte rakendumise ka äärealadel. Kaotame maksumaksjale väga kalli ja raha rumalalt kulutava tasuta maakondliku ühistranspordi süsteemi.
Säilitame soodsad liikumisvõimalused vajaduspõhiselt.
Loome ühtse riikliku ühistranspordi piletisüsteemi võimaluse rongi-, trammi-, bussi-, mere- ja nõudetranspordi jaoks, et ühistranspordikasutajale oleks teenus mugav ja lihtne.
Arendame reisirongiliiklust, investeerides uute rongide soetamiseks ja kiiruste tõstmiseks kuni 135km/t aastaks 2025 ja kuni 160+ km/t aastaks 2030.
Jätkame Haapsalu-Rohuküla suunal raudtee rajamist. Head raudteeühendused toovad elu regioonidesse ja vähendavad autosõltuvust.
Koostame riikliku jalgrattastrateegia ja teeme Eesti rattarikkaks. Toetame regionaalseid investeeringuid jalg- ja rattateede arendamiseks ning aastaringseks hoolduseks.
Muudame seadusega kehtestatud ehitusnorme, et nii elamute kui avalike hoonete juures suureneks võimalused rataste parkimiseks ja väheneks nõuded autoparklate osas.
Riigimaanteede põhitrassid Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suunal on turvalised ja valminud aastaks 2030 vähemalt 2+1 põhimõttel.
Otsime võimalusi raskeveokite topeltmaksustamise lõpetamiseks, mis diskrimineerib Eesti autovedajaid.
Soosime keskkonnasäästliku transpordi kasutuselevõtmist ja kehtestame maksusoodustused keskkonnasäästlikele sõidukitele ja kütustele (sh vesiniklahendused).
Me ei keela kütuseid – diisel võib olla veel pikalt mõistlik ja kõige keskkonnasõbralikum lahendus maapiirkondades.
Koostöös erasektoriga arendame sadamate lähedusse logistikaparke ja rakendame meetmeid laevatranspordi edendamiseks.
Soodustame laevade ja ka õhusõidukite Eesti lipu alla toomist, tagades selleks soodsa maksukeskkonna merendus-, ja lennuettevõtetele ja muutes tööjõu sotsiaalsete garantiide süsteemi paindlikumaks ja tõhusamaks.
Loome lennu-, ja meremajandusettevõtetele riigipoolse toetus- ja garantiimehhanismid, et soodustada nendes valdkondades rohepöörde valutumat ja sujuvamat rakendumist ja uute keskkonnasõbralike laevade ning õhusõidukite ehitamist.
Toetame STCW-F konventsiooni ratifitseerimist.
Lennunduses korraldame turutõrke korral riigihankeid Eesti ettevõtlusele ja majandusele vajalike sihtkohtade teenindamiseks Tallinnast, Tartust ja Pärnust.
Suurendame TRAMi võimekust lennuohutuse järelevalve korraldamisel ning kasvava Eesti lennundussektori teenindamisel.
Toetame riikliku lennundusgrupi osalist või täielikku erastamist.
Loome eeldused selleks, et Eesti sisesed lennuliinid oleksid alates aastast 2035 emissioonivabad.
Arendame drooniliikluseks vajalikku taristut ja loome uuele transpordiliigile vajaliku õigusraamistiku ning seadusandluse.
Koostöös Soomega algatame Tallinn-Helsingi tunneli ehituseks riigi eriplaneeringu, et tõsta tulevikus veel enam meie regiooni konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil. Rail Baltic ei saa lõppeda Tallinnas.
