Toetame tervisekeskuste meeskondade suurendamist, et inimesel on võimalik saada erisuguste probleemide puhul abi. Toome esmatasandile lisaks füsioterapeudid, tegevusterapeudid, kogemusnõustajad, vaimse tervise õed, koduõed, psühholoogid jt spetsialistid.

Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusandliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid. Järjekordade tekitamise asemel tuleb teha õiged tegevused õiges kohas ja luua ladus teekond lahendusteni.

Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusandliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid. Järjekordade tekitamise asemel tuleb teha õiged tegevused õiges kohas ja luua ladus teekond lahendusteni.

Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusandliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid. Järjekordade tekitamise asemel tuleb teha õiged tegevused õiges kohas ja luua ladus teekond lahendusteni.

Loome igasse maakonda tööajavälise esmatasandi valveteenuse, kust saadakse kohest abi, nõustamist või vajadusel suunamist edasisele ravile.

Loome võimaluse kogemusnõustajate suuremaks kaasamiseks tervishoiusüsteemi, et pakkuda individuaalsemat tuge igale inimesele.

Loome võimalused tööandjatele oma töötajate tervisesse rohkem investeerida – tervisekonto rahaline panus, mida tööandja saab maksuvabalt panustada, on 1200 eurot aastas. Tervisekonto raha on töötaja kasutada ennetustegevusteks ja tervise parandamiseks.

Loome igale eestimaalasele personaalse tervisekonto, millega inimene haldab oma personaalset terviseinfot ja rahalisi vahendeid ning mille kaudu on võimalik saada tervisenõustamist

Loome arstide puuduse leevendamiseks võimaluse, et krooniliste diagnoosidega patsiente jälgib regulaarselt eriõde, kellel on õigus pikendada retsepte, määrata patsientidele meditsiinitarvikuid ja -abivahendeid.

Kehtestame eriõdedele väärika töötasu 2500 eurot kuus, et hea hariduse ja suure kogemusega eriõed jääksid Eesti tervishoidu.

Toetame õdede puuduse leevendamiseks haiglatesse uute töökohtade loomist erakorralise meditsiini tehnikutele, kaasates neid ka meditsiinilises transpordis.

Toetame erinevate spetsialistide õppekava käivitamist ja neile töökohtade loomist nii haiglates, laborites kui ka esmatasandil

Õdede koormise vähendamiseks anname 4. taseme kutsega hooldustöötajate pädevusele õiguseid juurde. Kujundame tööülesandeid vastavalt pädevusele.

Investeerime tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna info- ja tugiteenustesse, et keerulise ja pika väljaõppega arstid ja õed saaksid teha takistusteta oma tööd parimal viisil.

Loome arstidele ja õdedele IT-tehnilised vahendid, mis annavad neile analüüsitud terviseandmed otsuste tegemiseks. Pakume kõikjal hääl-kirjutamisprogramme tervishoiutöötajate tööaja kokkuhoiuks.

Kaasajastame seadusandluse ja loome raamid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi koostegutsemiseks. Kaks paralleelset süsteemi täna tervikuna ei toimi, kuid haigused muutuvad järjest keerulisemaks ja inimesed vajavad samaaegselt sotsiaalsüsteemi toetust ning vastupidi. Loome tervise- ja hoolduskoordinaatori töökohad kõikidesse tervisekeskustesse.

Hindame, millised teenused on täna tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis reaalselt rahastatud ja millised mitte. Muudame tulemuse alusel seadusandlust ja rahastamissüsteemi.

Loome tervishoiuasutuste väärtuspõhise rahastamise süsteemi, kus baaskulud on kaetud ja inimese tervise ja haigustega tegelemise jaoks tellitakse vajalikku täisteenust, mitte üksikuid elemente. Inimene ei ole üks arve radioloogiast, teine laborist ja kolmas arstilt. Inimesel on tervisemure, mis vajab lahendamist algusest lõpuni.

Keegi ei tohi jääda vajaliku abita põhjusel, et ei tea, kust abi saab või tal pole abi saamiseks ressursse. Õigel ajal õiges kohas abi saamiseks paneme digiregistratuuri ja personaalsed vajadused omavahel suhtlema, nii lühenevad ravijärjekorrad kiiresti.

Loome inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi ja sealt lähtuva miinimumtasemel lahenduse – integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste paketi, nii vahetu- kui teleteenuse. Garanteerime selle ühtlase riigiülese kättesaadavuse läbi personaalse lahenduse.

Personaliseerime toetused ning paneme need toimima iga eestimaalase personaalsest vajadusest lähtuvalt.

Loome koordineeritud kompetentsi ja rahastust omavad regionaalsed heaolukeskused koos kohalike omavalitsustega ja otsustusõigusega, kes võtavad juhtumikorraldaja ja integreeritud teenustele määraja ehk olukorra lahendaja rolli.

Arendame paindlikke hooldusteenuseid, vähendades sealhulgas laste ja puuetega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldades erivajadustega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.

Parandame erihoolekande teenuste kvaliteeti kooskõlas ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste konventsiooniga.

Tagame kuulmispuudega isikutele piisava juurdepääs viipekeeletõlkele.

Pöörame erilist tähelepanu erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomisele kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. Tagame laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse igas haridusasutuses. Arendame erivajadustega laste õpetajate koolitamist ja õppematerjale (sh digitaalseid).

Pöörame erilist tähelepanu erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomisele kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. Tagame laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavuse igas haridusasutuses. Arendame erivajadustega laste õpetajate koolitamist ja õppematerjale (sh digitaalseid).

Töötame välja puudega inimeste ja patsientide esindusorganisatsioonide rahastusmudeli.

Alustame eakatele ja puudega inimestele tudengite seltsis sotsiaalsete kodude loomist, millega vähendame sihtrühmade sotsiaalabi vajadust.

Seame reegliks, et avaliku ruumi ja hoonete kujundamisel rakendame kaasava disaini põhimõtteid, millega tagame kõigile Eesti inimestele sõltumata nende erivajadusest võrdsed võimalused ja ligipääsu infole ning füüsilisele keskkonnale.

Tõstame rahastust vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavatele programmidele.

Pikaajaliseks võitluseks vaimse tervise probleemidega loome valdkonnaülese ennetuse fondi, millest rahastatakse täiendava ennetustöö kavandamist ja elluviimist, olemasolevate ennetusprogrammide tegevuse laiendamist ning uuringuid hindamaks ennetustöö mõju ja vajadusi.

Tagame kõikidele haridus- ja noorsootöötajatele väljaõppe vaimse tervise esmaabi pakkumiseks.

Tagame koolipsühholoogi teenuse kõikides koolides.

Viime sisse esmatasandi vaimse tervise teenused kõikidesse erakorralise meditsiini keskustesse ja perearstikeskustesse.

Koostöös erinevate osapooltega loome pikaajalise plaani erinevate kõrgema etapi vaimse tervise teenuste osutamise täiendamiseks sh ravikodud, päevaravi jms.

Kinnitame vaimse tervise rohelisest raamatust lähtuva tegevuskava koos jätkusuutliku rahastusega.