Riigikogu võttis vastu 2025. aasta riigieelarve seaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2025.
Rahandusminister Jürgen Ligi teatas, et 2024. aasta eelarvepuudujääk oli esialgsetel andmetel 2,0% SKP-st, mis on väiksem kui prognoositud 3%.
Eelarvenõukogu rõhutab, et valitsuse seatud eelarve-eesmärkide saavutamine on ebakindel ning eelarvepositsiooni parandamiseks on vaja täiendavaid meetmeid.
Vabariigi Valitsus algatas 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mille kogumaht on 20,9 miljardit eurot.
Eelarvepuudujäägi vähendamiseks on vajalikud täiendavad meetmed ja eesmärgi saavutamine on ebakindel, kuid loobumisest ega täielikust blokeerimisest pole teadaandeid.
Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2026. aastal 3,6%, kuid riigivõlg suureneb.
Riigikogu võttis vastu 2026. aasta riigieelarve seaduse, mille fookuses on julgeolek, haridus ja siseturvalisus.
Valitsus kiitis heaks 2027. aasta riigieelarve eelnõu, mille kohaselt väheneb valitsussektori nominaalne eelarvedefitsiit 4 protsendini SKPst, mis on samm lubatud defitsiidi vähendamise suunas.
Järgmise aasta riigieelarve puudujääk on prognooside kohaselt 4%, mis ületab lubatud 3% piiri. Riigieelarve Nõukogu kritiseerib püsiva rahastusallika puudumist suuremate kaitsekulutuste jaoks, muutes defitsiidi vähendamise plaani ebakindlaks.
Peaminister Kristen Michal esitles Riigikogus 2027. aasta riigieelarvet, mille kohaselt on 2027. aasta eelarvepuudujääk 4,4% SKP-st, mis on madalam kui esialgne prognoos 4,9%.
On astutud olulisi samme eelarve puudujäägi vähendamiseks, kuna 2027. aasta eelarvepuudujääk prognoositakse 4,4% SKP-st, mis on madalam kui varasem prognoos 4,9%.
