Tallinna haridusamet pöördus haridusministri poole, et saada selgust hariduslike erivajadustega laste eestikeelsele õppele ülemineku kohta, rõhutades vajadust empaatiliste ja õpilasepõhiste lahenduste järele.
Tallinna linnavalitsus esitas volikogule 2025. aasta lisaeelarve, milles haridusvaldkond on üks prioriteete, pöörates erilist tähelepanu hariduslike erivajadustega laste toetamisele.
Algas Tallinna Loitsu lasteaia uue hoone ehitus, mille eesmärgiks on pakkuda ka hariduslike erivajadustega (HEV) lastele paremaid ja kaasavamaid õpitingimusi (valmib 2026. aastal; ametlik linnaehitusprogramm sisaldab HEV-kohti).
Tallinna Asunduse Lasteaias avati sobitusrühm, kus koos õpivad erivajadusega ja erivajaduseta lapsed, pakkudes individuaalseid arenduskavasid ja tugiteenuseid.
Tallinna linna asutuste õppeaedadele eraldati rahalised vahendid 91 projekti toetamiseks, edendades keskkonnateadlikkust ja õuesõpet.
Tallinna linnavalitsus esitas volikogule teise lisaeelarve eelnõu, millest valdav osa suunatakse hariduse ja sotsiaalvaldkonna rahastamiseks, sealhulgas abiõpetajate töötasu tõstmiseks ja puudega laste hoiuteenuse kulude katteks.
Tallinna lasteaedades on eestikeelsele haridusele ülemineku käigus tekkinud õpetajate puudus, mistõttu on mitmetes lasteaedades vähendatud õpetajate arvu rühmas.
Mitmed sammud HEV-lastele paindlike õpitingimuste loomiseks on astutud (nt sobitusrühmad, lisaeelarved, uued hooned), kuid lubadus pole täielikult täidetud ja tegevused jätkuvad ka pärast tähtaega.
