Seaduseelnõu elatise väljamõistmise tingimuste muutmiseks on saamas viimast lihvi, misjärel esitatakse see arutamiseks Vabariigi Valitsusele ja seejärel Riigikogule. Justiitsminister Maris Lauri saatis huvirühmadele kirja, milles ta toob välja viimase kooskõlastusringi tagasiside põhjal plaanitavad muudatused ja rõhutab ühtlasi kompromisside leidmise vajalikkust.

Arutelude käigus üheks peamiseks murekohaks kujunenud varasemate kohtulahendite osas otsustas ministeerium fikseerida elatise summad, mis on kohtulahendis seotud töötasu alammäära muutuva suurusega. See tähendab, et seaduse jõustumise hetkest need enam ei muutu. See on oluline, et hoida edaspidi ära nende kiiret kasvamist, nagu see viimastel aastatel seoses töötasu alammäära kiire kasvuga on toimunud.

Lisaks otsustas ministeerium suurendada esialgu välja pakutud elatise baasmäära, mis leiti lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest. „Arvestades asjaoluga, et lapse ülalpidamiskulude uuringu koostamisel olid aluseks valdavalt 2018. aasta andmed ning eeldades, et eelnõu jõustub 2022. aastal, on uuringust tulenevad andmed eelnõu jõustumise hetkeks juba neli aastat vanad. Seega ümardame elatise arvutamise aluseks oleva baassumma eelnõus 180 eurolt 200 euro suuruseks,“ selgitas Lauri.

Teisi komponente kooskõlastusringil käinud eelnõu valemis ei muudeta. Kokkuvõtlikult oleks ühe lapse puhul elatise summa üldjuhul 213 eurot kuus (200+43-30) varasema 193 euro asemel.

Uutes elatise asjades arvutatakse lõplik elatise summa järgmisi kriteeriume silmas pidades:

- Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil.

- Elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

- Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.

- Lapse jagatud elukoht. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps elab mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.

Kohus võib seega suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel.

Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 08.12.2021
§ 1. Perekonnaseaduse muutmine

Perekonnaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 100 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elatist peab kasutama lapse huvides.”;

2) paragrahvi 101 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.”;

3) paragrahvi 101 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses:

„(3) Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

(4) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

(5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

(6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

(7) Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.”;

4) paragrahvi 102 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 102. Ülalpidamiskohustuse vähendamine ja suurendamine”;

5) paragrahvi 102 lõike 2 kolmas ja neljas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.”;

6) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.”;

7) paragrahvi 103 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 103. Ülalpidamisnõude piiramine ja peatumine”;

8) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Isiku kohustus anda oma alaealisele lapsele ülalpidamist peatub perioodiks, mil see laps saab kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud ajateenija või asendusteenistuja lapse toetust, mis on suurem kui käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 2172 järgmises sõnastuses:

㤠2172. Elatis

(1) Kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

(2) Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.”.

§ 2. Kohtutäituri seaduse muutmine

Kohtutäituri seaduse § 37 lõikes 1 asendatakse sõnad „seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale” sõnadega „poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast”.
§ 3. Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduse § 49 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 101 lõikes 1” tekstiosaga „§-s 101”.
§ 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 164 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „abieluasjas” tekstiosaga „, alaealise lapse ülalpidamisasjas”;

2) paragrahvi 164 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.”;

3) paragrahvi 491 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maksekäsu kiirmenetlust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei toimu, kui igakuine nõutav elatis ületab perekonnaseaduse § 101 lõikes 3 sätestatud elatise baassummat üle 1,5 korra.”.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees