"7. Oleme viimastel kuudel näinud olukorda, kus Soomes või Põhjamaade piirkonnas on Nord Pooli hinnad odavamad kui Eestis. See on tingitud olukorrast, et Soome ja Eesti vahelised ühendused on koormatud ja elektrit sealt rohkem läbi ei mahu. Ülekandevõimsuste suurendamiseks läheme edasi Eesti-Soome kolmanda ühendusega ehk Estlink 3 projektiga, mis peab valmima aastaks 2030."
"6. Probleemiks on olnud see, et palju taastuvenergia võimsusi seisab võrguga liitumise taga. Otsustasime astuda sammud liitumiste kiiremaks menetlemiseks. Esiteks, kui võrguettevõtjad on tootjatest sõltumatud, ei teki kahtlust, et täiendavate tootmisvõimsuste liitmine võrku pole nende huvides, seetõttu soovime minna edasi Eesti Energia ja Elektrilevi omandilise eristamisega. Otsustasime, et taotluste menetlemise tähtaegu tuleb lühendada. Arutame ka seadusmuudatust, mille kohaselt kuni 200kW tootjate puhul on võrguettevõtjad kohustatud andma liitumise ja arvestama selle võrguarenduskohustuse sisse. See lahendaks just suurtarbijate muresid, kes on mõelnud oma tarbimise lähedale luua taastuvenergialahendusi, mis kataks nende energiavajadusi."
"5. Tuumaenergia on peale tuule- ja hüdroenergia järgmine kõige odavam energiaallikas. Me ei tea, kas me saame tuumaelektrijaama Eestisse rajada ja kas see on mõistlik. Sellised analüüsid on olnud pikalt ootel. Me otsustasime neid analüüse kiirendada ja tulla nendega välja juba järgmiste aastate jooksul."
"4. Energiasalvestus on rohepöörde jaoks võtmetähtsusega. Potentsiaal on Eestis olemas, ka tehnoloogiahinnad on langenud. Kitsaskohtade ületamiseks teeb majandusministeerium analüüsi ja tuleb oma lahendustega välja juba märtsis 2022. aastal."
"3. Meretuulepargid häirivad inimesi vähem, sest need paiknevad kaugemal. Eesti vetes on tuuleenergia potentsiaal vähemalt 7 GW. Aga merel on samuti kaitsealad, julgeolekuga seonduvad piirangud, kalapüüdmiseks soodsad alad. Seetõttu on vaja võtta vastu mereala planeering, mis lahendaks küsimuse, kuhu meretuuleparke saab rajada, ja annaks ka võimaluse uute tootmisvõimsuste arenguks. Eesti mereala planeeringu kehtestamine ootab riigikogus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmist. Kui riigikogu need seadused vastu võtab, saame rajada ka merre uusi tuuleparke."
"2. Nii nagu kogu maailm, nii maadleb ka Eesti «mitte-minu-tagahoovis» probleemiga ehk siis üldiselt on inimesed taastuvenergia suhtes positiivselt meelestatud, aga ei soovi näha tuulikuid oma kodukoha lähedal. Seetõttu oleme töötanud välja kohaliku kasu elemendi, mida sel nädalal juba valitsuskabinetis arutame. See peaks suurendama kohalike omavalitsuste ja kogukondade huvi taastuvenergia vastu ja kiirendama ka planeerimismenetlusi."
"Keskkonnakaitse seab mitmed piirangud uute tootmisvõimsuste arendamiseks, aga looduse ja tuulikute kooseksisteerimine on võimalik. Selleks andis valitsus ministeeriumidele ülesande esitada kohe käesoleva aasta esimese kvartali jooksul analüüs ja ettepanekud maismaa-alade kohta, kuhu oleks võimalik looduskaitselisi ja kõrgusepiiranguid arvestades rajada tuuleenergia tootmisseadmeid. See aitaks tuuleenergia arendajaid edasi, kui on teada ette, milliseid alasid saab projektide arendamiseks kaaluda. Loomulikult on endiselt vajalik kohaliku kogukonna nõusolek."
✅ Oleme ära jätnud eelmise valitsuse seadustatud elektri, gaasi ja diislikütuse aktsiisitõusude (mahus 52 miljonit eurot).
SK ID Solutions, mis on mobiil-ID teenuse ise välja arendanud, jättis viimasel riigihankel pakkumise esitamata. Nii lõppeb järgmise aasta 1. juulist riigil leping mobiil-ID pakkumiseks - kehtivad lepingud jätkuvad, kuid uusi sõlmida või lõppevaid pikendada enam ei saa. "1. juulist alates kindlasti mobiil-ID kasutus jätkub. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) peab hetkel läbirääkimisi ja otsib lahendusi, kuidas sinna jõuda. See põhimõte, et riigi poolt on välja antud kaks elektroonset autentimisvahendit – ID-kaart ja mobiil-ID – ei kao kuhugi. See lahendus suveks on kindlasti olemas, aga ma usun, et see tegelikult on juba varem," ütleb Sutt. "Me ei peaks liiga palju muretsema. 1. juulist peab Eesti inimese jaoks kõik täpselt samamoodi jätkuma."
Reedel kinnitas peaminister Kaja Kallas Facebooki otse-eetris rahva küsimustele vastates, et valitsusel pole plaanis vaktsineerimist kohustuslikuks muuta, vahendab BNS Postimeest. “Valitsusel ei ole plaani muuta vaktsineerimist kohustuslikuks,” rõhutas peaminister Kallas ja lisas, et muidugi teatud töökohtadel on vaktsineerimine vajalik. “Aga kui me muudame selle kõigile kohustuslikuks, siis kuidas me seda jõustame. Praegu valitsusel sellist plaani ei ole,” ütles Kallas.
Keit-Pentus Rosimannus, rahandusminister annab mõningase ülevaate uuest 2022. a riigieelarvest. "Eesti Filmile kindlustame püsirahastusena 2 miljonit eurot aastas, nii et edaspidi ei pea see oluline, aga seni selgelt liiga vähest tähelepanu saanud sektor avastama ennast ootamatult fakti ees, et rahastus on äkki kadunud."
Keit-Pentus Rosimannus, rahandusminister annab mõningase ülevaate uuest 2022. a riigieelarvest. "Praeguse kiire hinnakasvu taustal oli oluline otsus ka aktsiiside tõusu ära jätmine järgmisel aastal. Nii hoidume Kaja Kallase valitsusega tõuke andmisest täiendavale hinnakasvule. Aktsiiside taastumine toimub lauge graafiku alusel alates 2023. aasta maist nelja aasta jooksul. ."
"Eestis on üks maakond, kus elavad inimesed on vaktsineerimises olnud eriti eeskujulikud – see maakond on Hiiumaa. Hiidlaste seas on täiskasvanutest ennast vaktsineerinud juba 73,3% ning riskirühmade seas on see protsent veelgi kõrgem. " ... "Tegin teadusnõukojale ettepaneku arutada võimalust kaotada Hiiumaal koroonaviiruse kontrollmeetmed. See tähendab, et Hiiumaal poleks siis enam vaja kontrollida inimeste tervisohutust ega ka kanda maske. Juhul, kui kontrollmeetmete kaotamisega Hiiumaal ei teki uus koldeid, saaks sellist lähenemist kaaluda ka teiste maakondade puhul. Teadusnõukoda asub nüüd arutama, kas ja mis tingimustel see võimalik oleks."
Kaja Kallas: "Tänasel istungil kinnitasime ka haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Selle määruse eesmärk on parandada ravivõimaluste kättesaadavust kindlustatud inimestele. Väga oluline on ka see, et seoses tervishoiuvaldkonna erialaliitude, haiglate liidu ja kiirabi liidu vahel aprillis sõlmitud kollektiivlepinguga lähevad muutmisele ka tervishoiuteenuste piirhinnad. See võimaldab selles sektoris toimetavatele meditsiinitöötajatele kokku lepitud palgatõusu. Ja palgatõusu maksumus on 22 miljonit eurot."
Valitsus ei hakka Leedu võimalikku abipalvet sinna saabunud migrantide ümberpaigutamiseks arutama enne, kui on laekunud sellekohane ametlik taotlus. Leedu ametliku palve äraootamisele viitas ka siseminister Kristian Jaani. "Täna ei ole Eesti riik sellist abipalvet saanud. Meie eesmärk on täna anda võimalikult palju abi Leedule, et Leedu saaks omaenda riigi territooriumil hakkama selle väljakutsega, mis tal praegu on," ütles Jaani teisipäeval ERR-ile.
Lisaks juba varem võetud eesmärgile vaktsineerida 2021. aasta sügise alguseks (22. septembriks) vähemalt ühe doosiga 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast soovitakse saavutada 2021. aasta novembri lõpuks üle 60-aastaste seas 80%line hõlmatus. Samuti on seatud eesmärk saavutada 2021. aasta oktoobri lõpuks 16-17-aastaste noorte seas vähemalt 70%-line vaktsineerimisega hõlmatus. Vaktsineerimise täpsem korraldus sügis-talvistel kuudel lepitakse kokku augustis.
"Lisaks juba varem võetud eesmärgile vaktsineerida 2021. aasta sügise alguseks (22. septembriks) vähemalt ühe doosiga 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast soovitakse saavutada 2021. aasta novembri lõpuks üle 60-aastaste seas 80%line hõlmatus."
Вопрос (Андрей Титов, R4): "Автомобильный налог как таковой не стоит на повестке дня или где-то подспудно вы об этом всё-таки подумывали?". Кая Каллас: "Обсуждение налогов нужно проводить, но в нынешней коалиции мы не смогли прийти к соглашению. Мы хотим вернуть систему налогов, где у всех было единое освобождение от подоходного налога единый процент. В тоже время Центристская партия хочет ввести еще более многоступенчатые прогрессивный подоходный налог, чем сейчас мы договорились. Я согласна, что эти дебаты нужно провести до следующих выборов именно для того, чтобы понять, что мы будем облагать налогом сейчас. Мы облагаем высоким налогом работу, но мы хотим, чтобы работа была. Может следовало бы обладать большим налогом имущество и меньшим работу. Так и сходятся в доходы и расходы, но сейчас мы не будем вводить автомобильный налог."
"Я присутствовал на коалиционных переговорах и знаю их детали. Никаких других документов, помимо коалиционного соглашения, где речь идет исключительно о повышении качества преподавания эстонского в русских детских садах и школах, нет." "Пока центристы находятся в коалиции, независимо от состава этой коалиции, перехода русских школ на эстонский язык не будет. В очередной раз повторюсь, что мы считаем, что право выбора языка обучения должно оставаться за родителями."
• Poliitikakujundamise ja avaliku sektori teadmispõhisuse tugevdamiseks kaasame ülikoole ja vastava valdkonna eksperte.
• Soodustame innovaatiliste, keskkonnahoidlike ja sotsiaalset väärtust edendavate kriteeriumite ning kvaliteedikriteeriumite kasutamist hangetel.
Riigivalitsemine peab olema avatud, aus, vastutustundlik ja uuendusi toetav. Kõik riigi poolt tehtavad rahalised otsused ja toetusmeetmed peavad olema läbipaistvad, lähtuma võrdsest kohtlemisest, olema hästi sihitatud ja eesmärgipärased.
• Seadusloome läbipaistvuse suurendamiseks rakendame digitaalse ja kõigile jälgitava Riigi koosloome keskkonna.
• Võtame vastu huvide konflikti vältimise juhised ministritele, nende nõunikele ja teistele kõrgematele riigiteenistujatele. Kehtestame ministri nõunikele huvide deklareerimise kohustuse ja täiendame huvide deklareerimise kohustust avalikus sektoris. • Koostöös Korruptsioonivaba Eestiga täiendame seadusi korruptsiooni ennetamiseks ja riigivalitsemise läbipaistvuse suurendamiseks.
• Väärtustame siseturvalisuse valdkonna töötajate tööd.
• Väärtustame vabatahtlikke (abipolitseinikud, päästjad, merepäästjad), toetades nii nende arvu suurendamist, varustatust kui valdkondadeülest koostööd.
• Regionaalse ja kohaliku tasandi võimestamiseks anname elanikkonnakaitse ja riigikaitse regionaalse koordineerimise Päästeameti pädevusse.
• Tugevdame kriisijuhtimise strateegilist võimekust ja koolitust. Täiendame riiklikke kriisivarusid ja tagame elutähtsate teenuste toimepidevuse kriisiolukorras. • Tõstame elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut hädaolukordades.
• Jätkame idapiiri väljaehitamist koos tehniliste lahendustega. Peame oluliseks PPA piirivalvealase juhtimisstruktuuri tugevdamist.
Eesti tagab turvatunde ja julgeoleku kõigile oma elanikele ning riigis viibivatele inimestele.
• Avaliku sektori ülesannete täitmisel lähtume subsidiaarsuse põhimõttest, kohalike omavalitsuste võimekuse kasv loob eeldused täiendavate avalike teenuste viimiseks kodanikule lähemale. Seisame tugeva kohaliku omavalitsuse eest.
• Toetame regionaalsete laenu- ja käendusinstrumentide ning regionaalprogrammide kaudu maapiirkondade ja kohaliku ettevõtluse arengut.
• Koostame kvaliteetse elukeskkonna arengukava lähtudes kvaliteetse avaliku ruumi aluspõhimõtetest.
• Võimaldame kohaliku elu edendamiseks kiiret eurorahade kasutuselevõttu.
• Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele.
• Jätkame maaelu ja põllumajanduse toetamist läbi erinevate MES-i meetmete. Tagame selged ja läbipaistvad otsustusprotsessid.
• Seisame Euroopa Liidu tasandil otsetoetuste võrdsustamise eest ning maksame põllumeestele kriisiabi või võimalusel üleminekutoetusi. Toetuste abil tõstame põllumajandus- ja toidutootjate konkurentsivõimet ning suurendame keskkonnahoidu.
• Toetame mahepõllumajandussektori arengut ja mahemajanduse terviklikku arendamist ning edendame mahetoodete ja -teenuste eksporti.
• Toetame ettevõtjate nii kodu- kui välisturule suunatud tegevusi ning arendame ühistulist tegevust. Riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks väärtustame kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid.
• Põllumajanduse rohe- ja digipöörde ning teadmistepõhise poliitikakujundamise protsessi toetamiseks tõstame vastavat kompetentsi Maaeluministeeriumi valitsemisalas.
Näeme maaettevõtlust loodusvarade mitmekesisel kasutamisel ja töötlemisel põhineva biomajandusena, aga ka inimestele ja ettevõtetele suunatud teenindusena.
• Toetame kaitsetööstusettevõtete tootearendust ja kaitsetehnoloogilisi teadusprojekte ning suurendame kohaliku kaitsetööstuse kaasatust.
• Pooldame Eesti jätkuvat jõukohast osavõttu rahuvalvemissioonidest. Jätkame koostöös liitlastega aktiivset inimkaubanduse- ja terrorismivastast võitlust.
• Parandame Eesti merekaitsevõimekust ja merepiiri seiret suurendades erinevate ministeeriumide haldusalades olevate seiresüsteemide ühtlustatud juhtimist ja infovahetust.
• Viime laia riigikaitse arendamise kvalitatiivselt uuele tasemele, konsolideerides erinevateks kriisideks valmistumise Riigikantseleisse ja suurendame õiguslikku selgust kriiside lahendamisel.
• Arendame strateegilisi liitlassuhteid ning kaitsekoostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ühendkuningriigiga. Suurendame Põhjala ja Balti riikide julgeolekupoliitika alast ühistegevust.
• Pingutame Euroopa julgeoleku ja sõjalise kaitse alustalaks oleva NATO tugevdamise nimel. Peame vajalikuks heidutus- ja kaitsemeetmete jätkuvat tugevdamist, sh läbi liitlaste sõjalise kohalolu Balti riikides.
• Oleme Euroopa Liidus eestvedajad väärinfo ja avaliku inforuumi manipuleerimise vastases võitluses.
• Osaleme aktiivselt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tihedate tulevikusuhete kujundamisel.
• Hoiame ja tugevdame Euroopa Liidus vaba liikumise põhimõtteid.
• Peame tähtsaks geopoliitilist Euroopa Liitu ja toetame Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamist.
• Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu kliima- ja digipoliitika kujundamisel ning aitab kaasa, et Euroopa Liit oleks maailmas kliimapoliitika eestvedaja.
Jätkame Eesti tegusat tööd Euroopa Liidu kõikidel olulistel juhtimistasanditel.• Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu ühtsete tegevuste kavandamisel, et väljuda COVID-19 kriisist ja sellest tingitud majandusraskustest.
• Seame arengukoostöö eesmärgiks stabiilsuse, demokraatia ja jõukuse suurendamise Euroopa naabruses ja maailmas tervikuna, tutvustades Eesti edulugusid e-riigi, digitaalse identiteedi ning haridus- ja tervishoiuvaldkonnas.
• Tugevdame Eesti välisteenistust, sh välisesindatust, laiendades Eesti diplomaatilist aktiivsust.• Uuendame äridiplomaatia strateegiat ja tagame senisest koordineerituma Eesti majandushuvide esindamise välisriikides.
• Pöörame erilist tähelepanu idapartnerlusriikide toetamisele nende pürgimustes vabade ja demokraatlike ühiskondade tugevdamise suunas.
• Jätkame aktiivset diplomaatilist tegevust ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena ja töötame Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks saamise nimel.
Eesti inimeste turvalisus ja heaolu on kõige paremini tagatud maailmas, mis põhineb demokraatlikul riigikorraldusel, inimõiguste tagamisel, rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglitel ja euroopalikel väärtustel. • Tihendame koostööd Euroopa Liidu ja NATO liitlastega. Kinnistame tugevaid atlandiüleseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu suhete arendamisele USA uue administratsiooniga.
• Edendame erivajadustega inimeste sportimis- ja liikumisvõimalusi ning ligipääsetavust.
• Seame Eestimaa inimeste vaimse ja füüsilise tervise riiklikuks prioriteediks. Tähtsustame kehakultuuri ja sporti tervete eluviiside ning rahvatervise edendamisel.• Väärtustame treenerite, huviharidusõpetajate ja noorsootöötajate tööd. Edendame laiapindset liikumisharrastust läbi treenerite palgatoetuse, koolispordi, noorte huvitegevuse ja liikumisürituste toetussüsteemide edasiarenduste ning liikumist soodustava taristu (sh multifunktsionaalsete spordihallide) arendamise.
• Loome Kultuuriranitsa rahastu, mis suurendab noorte võimalust kultuurist osa saada.
• Kultuurikiirendi – loome rahastusmudeli, mis võimaldaks eri valdkondade kultuuriinstitutsioonidel sooritada arenguhüppeid ja kaasata erarahastust.
• Väärtustame rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning peame oluliseks raamatukogude säilitamist maapiirkondades ja külades.
• Analüüsime "Pühakodade säilitamise ja arengu" programmi taastamise võimalusi.
• Tagame kõigile rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused.
• Toetame mitmekülgse kõrgkultuuri loomist kõigi loomevaldkondade lõikes.
• Hoolitseme Eesti laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse eest. Kaasame rahvuskultuuri edendamisse rahvuskaaslasi kogu maailmast, tagame nende loodud kultuuripärandi säilitamise kodumaal.
Tagamaks Eesti inimestele võimaluse osa saada nii kõrgkultuurist kui osaleda rahvakultuuri edendamisel, arvestame kultuurirajatiste planeerimisel regionaalset tasakaalu ja meie kultuurilise mitmekesisuse edendamist.
• Väljume põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040.
• Soodustame kohaliku biometaani, teiste gaasiliste kütuste ning elektri kasutamist transpordis.
• Soosime kohalike taastuvenergiaühistute teket ja toimimist.
• Arengu kiirendamiseks toetame taastuvatel allikatel põhinevate elektritootmisvõimsuste ja energia salvestusvõimekuste ning energiavõrgu edasi arendamist nii Läänemeres kui Eesti rannikul.
• Viime lõpule Eesti merealade planeeringu, millega nähakse ette piisavad alad uute meretuuleparkide rajamiseks.
• Kaasame EL vahendeid, et jätkata Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarendamisega.
• Viime Eesti avalikus sektoris samm-sammult läbi roheenergiapöörde, minnes üle taastuvenergia tarbimisele.
• Analüüsime tööstusinkubaatori ja rakendusliku tööstusrobootika teadus-arenduskeskuse Ida-Virumaale rajamise toetamist.
• Rakendame koostöös kohalike esindajatega välja töötatud Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava, mis toetab piirkonnas teadusmahukaid tööstus- ja tootmisarendusi. • Töötame koostöös Ida-Virumaa omavalitsuste, ettevõtlusorganisatsioonide ja teadlastega välja tegevuskava õiglaseks üleminekuks ja uute töökohtade loomiseks. Suuname lisaks Õiglase Ülemineku Fondi toetusele piirkonda täiendavaid rahalisi vahendeid.
Kiirendame taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises. Lõpetame täiendavate investeeringute tegemise fossiilsetesse kütustesse.
• Töötame välja tegevuskava kõigi jäätme- ja ringmajanduse eesmärkide saavutamiseks.
• Koostame jõulisema meetmete kava 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks transpordi ja hoonete sektoris. Jätkame hoonete energiasäästu ning majapidamistes taastuvenergia kasutamist toetavat programmi.
• Loome läbi Tulevikurahastu võimalusi kohalikel kogukondadel, ettevõtetel ja vabakonnal osaleda aktiivsemalt rohepöördes. Töötame välja kohaliku kasu instrumendi.
• Määrame koostöös teadlaste ja ettevõtjatega teaduse ja arenduse suunad, kus Eesti on rohepöörde eestvedaja. Toetame valitud suuna lahendusi ja oskusteabe eksporti.
• Rakendame motivatsioonipaketi, et kohalikud omavalitsused jõuaksid süsinikuneutraalsuseni aastaks 2030.
Töötame välja tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ja seame selle riiklikuks eesmärgiks.
• Lisame avalikesse renoveerimis-, projekteerimis- ja ehitushangetesse süsiniku sidumise kriteeriumi ja ringkasutuse põhimõtte.
• Vähendame raiesurvet riigimetsale ja jälgime, et RMK tegevuses on ökoloogilised, majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed eesmärgid suuremas tasakaalus.
• Koostöös teadlastega koostame elurikkuse arengukava.• Inventeerime vääriselupaigad riigi- ja erametsas, et säiliksid väärtuslikud metsaalad ja loodusmetsa killud.
• Seame eesmärgiks puidutööstuse tootlikkuse ja teadusmahukuse suurendamise, väärtustades metsade looduslikku ja majandusklikku funktsiooni.
• Otsime kokkulepet metsanduse arengukavas, kaasates võrdsetel alustel asjassepuutuvaid huvigruppe.
• Usaldusväärne finantssüsteem eeldab rahapesu, investeerimispettuste jms vastase regulatsiooni arendamist. Õiguskuuleka kliendi jaoks on Eesti finantssüsteem avatud, petturitel ja kurjategijatel ei ole siin kohta.
• Vaatame üle riigi kui omaniku kinnisvarapoliitika.
• Töötame välja riikliku programmi regionaalsete investeeringute ja tasakaalustatud arengu tagamiseks kogu Eesti territooriumil.
• Kiirendame riiklikke investeeringuid majanduse elavdamiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks, arvestades regionaalseid erisusi.
• Loome strateegia kiirelt kasvavate ning kapitali kaasavate ettevõtete peakorterite ja arenduskeskuste Eestisse toomise ja siia jäämise toetamiseks.
• Investeeringute Eestisse meelitamiseks ja majanduse elavdamiseks tugevdame välisteenistuse võimekust ning laiendame koostöövõimalusi erinevate rahastusagentuuridega.
• Ettevõtluskeskkonna arendamiseks teeme ettevaatavat koostööd ettevõtjatega ja ettevõtlusorganisatsioonidega.
• Toetame e-residentsus 2.0 tegevuskava jätkamist ning täiendamist mugavama ja turvalisema e-residentsuse arendamiseks.
Meile on oluline, et Eestis oleks rahvusvaheliselt atraktiivne ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Ettevõtlusega seotud asjaajamise kiirendamiseks vähendame bürokraatiat ja lihtsustame seadusandlust.
• Käivitame toetusmeetme iduettevõtetele ja leiame lahenduse spetsialistide puudusele, muutes Eesti atraktiivseks riigiks erinevate innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel ja katsetamisel.
• Töötame välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekti meetme, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat, mille raames tuleb vesinikku toota, tarnida ja tarbida.
• Suurendame Eesti teadusasutuste motivatsiooni rakenduslikuks teadustegevuseks, mis võimaldab teadussiiret era- ja avalikus sektoris.• Käivitame rakendusuuringute programmi, mis toetab ettevõtteid rakendusuuringute käivitamisel, rahastamisel ja sobivate koostööpartnerite leidmisel.
• Toetame ettevõtteid, kes suudavad panustada teadusmahukate ja innovaatiliste tehnoloogiate loomisse ja kasutuselevõttu ning kes seetõttu vajavad riigi tuge investeeringuriskide maandamisel.
• Loome Tulevikurahastu kliima- ja digipöörde kiirendamiseks, mille vahendid suuname teadus- ja arendustegevusse ning teadmusmahuka majanduse arendamiseks.
Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ja kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil.
• Peame oluliseks avatud, faktipõhist inforuumi ja arutelukeskkonda, mis on kõigile ühiskonnagruppidele võrdsetel alustel ligipääsetav. Eesti inimeste igakülgsel informeerimisel on keskne koht sõltumatul ajakirjandusel.
• Jätkame aktiivset rolli Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisel ning töötame selle nimel, et erinevaid ELi rahastuid kasutada võimalikult kiire rohe- ja digipöörde läbiviimiseks, mis ei jäta endast maha ühtegi Eestimaa inimest ega piirkonda.
• Eesti välis- ja julgeolekupoliitika keskmeks on Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmelisus ning aktiivne Eesti huvide esindamine nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses suhtluses.
• Seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste õiguste eest ning austame eraelu puutumatust.
• Peame oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist.
• Lähtume Eesti riigi ja rahva ühisest parimast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest. Eesti on õigusriik, kus kõik ühiskondlikud otsustusprotsessid on võimalikult läbipaistvad.
• Eesti on tubli väikeriik, mis toetab kõiki inimesi ning nende soovi ennast teostada ja panustada Eesti arengusse.
• Seisame tulevikku vaatava ja kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest, mis toetub meie põhiseaduse vaimule.
• Pöörame pandeemia tingimustes erilist tähelepanu tervishoiuteenuste kättesaadavusele, inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ning kvaliteetse hariduse andmisele. Püüame hoida ühiskonna võimalikult avatuna.
• Koroonaviiruse pandeemia majanduslike mõjude vähendamiseks peame oluliseks kriisimeetmete läbipaistvust ja täpset suunamist eelkõige kahju kannatanud piirkondadele, majapidamistele ja ettevõtetele.
• Täiendame koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega (sh turismisektor) toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse taaskäivitumisele COVID-19 taandumise tingimustes.
• Peame oluliseks Euroopa Liidu vahendite (2021-2027 eelarveperiood, taasterahastu jm) tulemuslikku ja kiiret kasutuselevõttu struktuursete reformide läbiviimiseks ja kriisikahjude korvamiseks.
• Tulenevalt koroonaviiruse pandeemiast tekkinud ebakindlusest ja heitlikust olukorrast globaalses majanduses, ei vii valitsus sisse uusi makse ja tagab stabiilse maksukeskkonna.
• Viime läbi riigieelarve revisjoni ja suurendame riigieelarve läbipaistvust.
• Liigume riigieelarvega tasakaalu suunas, arvestades kriisist tingitud olukorda ja rahvusvahelist konkurentsi ning Euroopa Liidu reegleid.
• Jätkame koostöös tööturu osapooltega uute kaasaegsete töövormide ja -suhete regulatsiooni loomist.
• Vaatame süsteemselt läbi tugiteenused Eestisse tulevate spetsialistide võimalikult kiireks rakendamiseks. • Täiendame e-lahendusi ja juurutame põhimõtte, et ettevõtetel ja välisspetsialistidel oleks võimalik vajalikud taotlused ja registreeringud teha ühe keskse lahenduse kaudu.
• Välistööjõu kaasamisel arvestame Eesti tööjõuturu olukorda ning soovime hoida Eesti inimeste tööhõive võimalikult kõrgel tasemel.
• Eesti on avatud ekspertidele ja oskustööjõule, kes jagavad Eesti väärtusi ja soovivad end siin teostada. Peame oluliseks, et spetsiifilise kvalifikatsiooniga tööjõupuudus ei hakkaks kahjustama Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
• Hoiame alaliselt toimimas kõrgetasemelised kolmepoolsed läbirääkimised Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliiduga tööturgu puudutavates küsimustes.
• Toetame regionaalsete tööturumeetmetega inimesi ja ettevõtteid piirkondades, kus on kõrgem tööpuudus.
• Peame oluliseks soolise palgalõhe vähendamist.
• Toetame vähenenud töövõimega inimeste suuremat kaasamist tööturule.
Peame oluliseks ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimaluste laiendamist tööhõive võimalikult kiireks taastumiseks.
• Parandame elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt.
• Edendame soolist võrdõiguslikkust, et tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused. Tagame valdkondade üleselt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse.
• Me ei muuda perekonnaseaduses sätestatud abielu mõistet. Seame eesmärgiks erinevates kooselumudelites elavate inimeste õiguste kaitse, milleks otsime Riigikogus laiapõhjalist ühisosa.
• Loome toimiva perelepitussüsteemi, mis võimaldab vanemate lahkumineku korral lapse heaolust lähtuvate elukorralduse kokkulepete sõlmimise.
• Tagame noortele peredele võimaluse saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel minimaalse omafinantseeringuga.
Laste sündide toetamiseks tagame peredele vajaliku toe pereplaneerimisel ja laste kasvatamisel, et saaksid sündida kõik soovitud lapsed. Jätkame töö- ja pereelu ühitamise peresõbraliku tööandja märgise andmisega.
Võitleme lähisuhtevägivallaga panustades vägivalla ennetusse ning tagades kannatanutele kiire ja kompetentse valdkondadeülese abi. Toetame perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel.
Viime läbi ohvriabisüsteemi reformi tagamaks vägivalla- ja kuriteoohvritele parimad lahendused vägivallast pääsemiseks ja kuriteost tingitud traumadest taastumiseks.
Väärtustame sotsiaal- ja lastekaitsetööd. Uuendame lastekaitsesüsteemi, et tagada abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi. Toetame lastemajade võrgustikku väärkoheldud laste kiireks aitamiseks ja loome traumakogemustega laste aitamise teenuse.
Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks.
Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste koostööd.
Tõstame teadlikkust ning motiveerime töötajaid ja tööandjaid osalema pensioni kogumisel. Otsime võimalusi teise samba riigipoolsete maksete varasemaks taastamiseks. Analüüsime inimestele valikuvõimaluse loomist/pakkumist omapoolsete sissemaksete suurendamiseks II pensionisambasse.
Väärtustame tervishoiutöötajate tööd. Eesti meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse ja tervishoiutöötajate arvu tõstmiseks anname tervishoiuasutustele võimaluse sõlmida meditsiinivaldkonna üliõpilastega eellepinguid.
Toetame meditsiinis erinevate e-süsteemide rakendamist, et muuta patsiendi ravi efektiivsemaks. Investeerime e-tervise lahendustesse, tervisetehnoloogiatesse ning jätkame personaalmeditsiini arendamist.
Rakendame Eesti vähitõrje plaani, mis on suunatud süsteemsele ennetamisele, varasele diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele.
Laiendame esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavust õhtuti ja nädalavahetustel ning otsime täiendavaid lahendusi piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks.
Peame oluliseks muuta hambaravihüvitise süsteemi paindlikumaks, et tagada vanemaealistele ja abivajajatele piisav toetus.
Liigume edasi patsiendikindlustusega, mille eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus.
Arendame edasi solidaarset tervishoiumudelit ning suuname tervishoidu vajalikku lisaraha ravijärjekordade lühendamiseks. Tõhustame Haigekassa vahendite kasutamist, kaardistades võimalusi ravijärjekordade vähendamiseks ja soodustades kaugkonsultatsioonide laiemat kasutamist.
Eesti inimeste eeldatava eluea ja tervena elatud aastate arvu tõstmiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks tervises suuname senisest enam ressursse tervislike eluviiside edendamisele, haiguste ennetamisele ja varajasele märkamisele.
Peame oluliseks tervishoiutöötajate järelkasvu tagamist ja pädevuste korrastamist koos esmatasandi tervishoiuteenuse võimestamisega.
Soodustame uute geeniandmetel põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste tekkimist ning suurendame geenidoonorite arvu.
Algatame tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, pidades oluliseks inimese tervise ja töövõime kiiret taastumist.
Teeme hajalas elavate eestlastega side pidamise ja nende tagasipöördumisel Eestisse elama asumise võimalikult sujuvaks. Toetame kõikjal maailmas eestlust ja väliseesti kogukondi, nende koole, kultuuriüritusi ja suhtlust Eestiga (eesti keele õpe, Eesti uuringud).
Panustame Eesti kosmoseprogrammile ja koostööle Euroopa Kosmoseagentuuriga eeskätt Eesti jaoks olulistes valdkondades (küberturvalisus jne).
Toetame kiiret 5G võrgu välja ehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. 5G võrgu rajamine on oluline kaugtöö paremaks võimaldamiseks maapiirkondades.
Teeme Eestist atraktiivse katsekeskkonna idufirmadele. Käivitame DigInEsti - terviseandmete põhise innovatsiooniplatvormi. Rajame digitaalsete tulevikulahenduste katsetamise "eluslabori".
Toetame innovatsiooni seadusandlusega. Loome raamistiku tehisintellekti (krattide) ja iseliikuvate liiklusvahendite kasutuselevõtuks avalikus sektoris ning suuname avalikku sektorit avaandmeid erasektoriga jagama.
Hoogustame tööstuse ja ehituse digipööret läbi erinevate Euroopa Liidu rahastute.
Teeme koostööd omavalitsustega kohalike e-teenuste arendamisel, pakume omavalitsustele standardiseeritud e-lahendusi. Pöörame tähelepanu kohalike omavalitsuste kompetentsi, digipädevuse ja paindlikkuse suurendamisele.
Toetame riiklikku IT-arenduste ühtlustamist, digitaristu tervikvaadet ja suuremat koostööd erasektoriga. E-riigi toimimiseks tuleb tagada riigi IKT-kulude stabiilne rahastamine.
Loome e-kodaniku mobiilirakendused (ID-kaart, juhiload, digitaalne rahakott, turvalised e-valimised), mis tagavad kaasaegsed kasutajaliidesed peamistes riigiprotsessides osalemiseks.
Arendame digioskusi kõigis vanuserühmades paremaks digitaalseks kaasatuseks ja infotehnoloogia loomise oskuse tõstmiseks.
Kiirendame e-riigi ja digilahenduste edasiarendust. Teeme inimestele ja ettevõtetele suunatud digiteenused etteaimatavaks ja sündmuspõhiseks. Lähtume digiteenuste arendamisel personaalse riigi põhimõttest, küsime inimeselt andmeid vaid ühes kohas. Käivitame suuremad digipöörded hariduse (personaalne õpirada), tervise, hoolekande, lastekaitse (personaalmeditsiin ja integreeritud teenused) ja teistes eluvaldkondades. Analüüsime andmete kogumise ja andmekogudega seotud õigusraamistiku ajakohasust, sh andmekogude parema ristkasutamisega seotud küsimusi.
Käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Toome haridusasutustesse vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajaid.
Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks. Õpivõimalused peavad olema valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldama sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.
Viime läbi doktoriõppe reformi tagamaks noorteadlaste järelkasvu ja loome ettevõtlusdoktorantuuri.
Kindlustame eesti keele väärtustamise ja püsimajäämise teaduskeelena, tagame riigipoolse toetuse eesti keele arengu teadustegevuseks. Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine. Toetame eesti keele arendamist digitaalajastule kohaselt.
Töötame välja kõrghariduse rahastamise mudeli, mis võimaldab kaasata eraraha.
Panustame programmeerimise ja robootika õpetamisele algklassides, et tõsta laste huvi reaalainete vastu. Suurendame digiõppe võimekust õpetajate ning õpilaste tasandil.
Toetame inimeste teadmiste ja oskuste kooskõlla viimist tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega ja kaasajastame kutsehariduse õppevõimalusi.
Aine- ja erialaoskuste kõrval pöörame senisest rohkem tähelepanu üld- ja tulevikupädevuste arendamisele. Oluline on õppe personaliseerimine, mitmekesistamine, finantskirjaoskuse suurendamine ja õppetegevuse digilahendustega toetamine.
Toetame terviklähenemist haridusliku erivajadusega õppijate toetamiseks ja erinevate tugiteenuste pakkumiseks. Pöörame eritähelepanu alusharidusele, tagamaks erivajaduste võimalikult varajast märkamist ja tuge. Loome koolides talendi- ja õpisõbraliku keskkonna.
Keskerakonna soov on lisaeelarvesse saada ühekordne 100 euro suurune universaalne toetus lastele ja eakatele, Reformierakond on nõus poole väiksema ja osalt suunatud toetustega. Keskerakond on koalitsioonipartnerile teinud ettepaneku panna lisaeelarvesse sisse 60 miljoni euro eest ühekordseid toetusi lastele ja eakatel, Reformierakond oleks kompromissina nõus nendele toetustele eraldama ligikaudu 30 miljonit eurot, ütles ERR-ile Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid. "Siin me vaidleme – Reformierakond väidab, et (see toetusmeede) ei peaks olema universaalne, see summa ei peaks nii suur olema. Esmaspäeval jätkame arutelu, millises määras me kokku lepime, on veel vara öelda. Väga terav vastasseis. Meie arvates 100 eurot ühekordset toetust oleks elementaarne," lausus Karilaid. "Ajagraafik on see, et kui lepikime kokku ühekordses toetusmeetmes, siis väljamaksmine võiks toimuda oktoobris. Suure tõenäosusega on sügis kõige raskem, oleks vaja üks-kaks sammu vaja ette näha ja siis on inimesetel tuge vaja," ütles Karilaid. Karilaiu sõnul on Keskerakond nõus ühekordsetest toetustest lisaeelarves loobuma, kui koalitsioonipartner on nõus lastetoetuste määrasid seaduses tõstma ja siduma lastetoetused keskmise palgaga. "Selle meetme hind on üle 250 miljoni euro," ütles ta.
Riik peab tõenäoliselt looma Ukraina sõjapõgenike laste jaoks Tallinnas uue kooli, kus 40 protsenti õppetööst toimuks ukraina ja 60 protsenti eesti keeles, ütles saates "Esimene stuudio" haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Kersna sõnul on riigil plaan rajada Tallinna ukraina lastele uus kool. "Tõenäoliselt Tallinnas peame looma riigi poolt eraldi kooli. Ma usun, et see kool saab olema mitte ukraina kool, vaid keelekümbluskool, kus suurusjärgus 40 protsenti saaks õppetöö olema ukraina keeles ja 60 protsenti eesti keeles," lausus minister. Kersna sõnul on Ukraina haridusministeerium loonud oma lastele põhjaliku distantsõppe keskkonna õpingute jätkamiseks. Sama oluline on Kersna hinnangul see, et ukraina lapsed õpiksid võimalikult kiiresti ära eesti keele. "Oluline on, see, et siia tulnud lapsed õpiksid võimalikult kiiresti ära ka eesti keele, et nad saaksid selle ajaga, mis nad siin on, kenasti sellest osa, mis meil on eesti keeles neile pakkuda, näiteks kas või teatrietendused," ütles ta. Kersna sõnul on praeguseks end hariduse infosüsteemi registreerinud Ukrainast saabunud põgenike lastest eestikeelsetesse koolidesse registreeritud pooled. "30 protsenti on juba täna keelekümbluskoolides ja 20 protsent venekeelsetes koolides," ütles ta.
"8. Vesinik on tulevikuenergeetika element. Jaanuari alguses otsustasime toetada kolme üleeuroopalise tähtsusega vesinikutehnoloogia projekti rajamist Eestisse, mis loodetavasti toovad siia nii täiendavaid investeeringuid kui ka tulevikutehnoloogiaid, mis aitavad energiakriisi lahendada."
"Keskerakond pakub 6 sammu. Need sihivad sama eesmärki, mille nimel üheskoos juba teist aastat pingutame – elada võimalikult väheste koroonaviiruse vastaste piirangutega ning selleks tagada kõigile vabatahtlik, tasuta ja kodulähedane vaktsineerimine: ? riikliku vaktsiinikahjustuste fondi loomine koos tervikliku patsiendikindlustuse süsteemiga;"
Samuti plaanib valitsus alates järgmisest aastast kolmeprotsendilist palgatõusu õpetajatele, politseinikele, päästjatele ja päästekorraldajatele ning kultuuritöötajatele.
"Uus tehniline uurimine Estonia uute asjaolude kohta tuleb läbi viia. Meie vaates hõlmab tehniline uurimine veealuseid vaatlusi, sellest oleme informeerinud ka Soomet ja Rootsit," lausus Ratas. Ratase sõnul hõlmaks tehniline uurimine endast merepõhja uurimist, vraki uurimist, samuti maapeal teatud 3D lahenduste läbi viimist. Estonia lipuriigina hakkaks uurimisprotsessi vedama Eesti."
• Valmidust kodanikurolli kanda toetab piisav kodanikuharidus, mida arendame koostöös ülikoolidega. Toetame kogukondade omaalgatust, vabatahtlike kaasamist, ettevõtlikkust ja ühistegevust.
• Suurendame vabasektorit puudutavate otsuste tegemisel nende esindusorganisatsioonide kaasamist ja inimeste õigusalast teadlikkust.
• Kuritegevuse vastases võitluses pöörame erilist tähelepanu lähisuhtevägivallale, lastega seotud kuritegudele, ausale majanduskeskkonnale ja konkurentsivõime tagamisele. Fookusesse võtame korduvkuritegevuse.
• Taotleme õigusloomes õigusselgust, et kehtiv õigus ja õiguskeel oleks inimestele paremini arusaadav.
• Jätkame riigiametite konsolideerimisega ning tugiteenuste korrastamisega. Soodustame riigisektoris paindlikku üle Eestilist värbamist ning kaugtöö võimaldamist.
• Kaasajastame riigireformi plaani ja jätkame selle elluviimist vähendades bürokraatiat ja haldusmenetluse üldisi tähtaegu.
• Jätkame Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi riigi kopterivõimekuse (sh kiirabi- ja päästelennud) suurendamiseks vajaliku rahastuse saamiseks.
• Hangime kaitseväele vajaliku radarvõimekuse selleks, et võimaldada Eestis tuuleenergia arendamist.
• Toetame etendusasutusi võimaldamaks etenduste läbiviimist kõigis Eesti piirkondades.
• Soodustame kultuuriürituste keskkonnajalajälje vähendamist ja tõstame Eesti kultuuri kättesaadavust digiplatvormidel.
• Jätkame energiajulgeoleku ning varustuskindluse tagamiseks Eesti ja teiste Baltimaade elektrisüsteemide Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimist. • Tagame energiajulgeolekuks vajaliku juhitavate tootmisvõimsuste reservi koos võimaliku sihtotstarbelise lisarahastusega, mis peab olema Euroopa Liidu riigiabi reeglitega kooskõlas. Töötame selle nimel, et rajada Eestisse LNG terminal.
• Eraldame riigi poolt teadus- ja arendustegevuseks vähemalt 1% SKT-st. Peame oluliseks erasektori investeeringute kasvu teadus- ja arendustegevusse.
• Jätkame igakülgset koostööd Euroopa Liidu ja vaktsiinitootjatega Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste suurendamiseks. • Võimaldame alates maikuust kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist. Teeme vaktsineerimist toetava ja teadlikkust tõstva kampaania.
• Lepime kokku koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava • Koroonaviiruse pandeemia nõuab meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse toetamisel. • COVID-19 haiguse tõkestamisel tegutseme teadus-ja tõenduspõhiselt.
Pakume venekeelsele elanikkonnale riigipoolse programmi kaudu eesti keele õpet.
Käivitame erivajadusega laste tugisüsteemi reformi, eesmärgiga tagada lastele kiirem, tulemuslikum ja terviklikum abi.
Nüüdisajastame Euroopa Liidu rahastuse toel tervishoiutaristut üle kogu Eesti. Jätkame Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks.
Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele.
Õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamine on Eesti riigi kestlikkuse tugisammas. Õpetajakoolituses lähtume eesmärgist, et Eestis oleks pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid.
Käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Toome haridusasutustesse vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajaid.
Riigikogus läbis esimese lugemise Keskerakonna initsiatiivil koostatud vaktsiinikahjude hüvitamise eelnõu ... Samas eelnõus kajastuv patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.
Kuivõrd nakatumise ja haiglaravi vajavate Covid-patsientide arv on viimastel nädalatel kiiresti vähenenud, on mõistlik 1. aprillist asendada avalikes kohtades maskikandmise kohustus soovitusega, ütles ERR-ile tervise- ja tööminister Tanel Kiik. "Vaadates viimaste nädalate langustrendi nakatunute ja haiglaravi vajajate seas, oleme olukorras, kus saame asendada maskikandmise nõude vastava soovitusega," ütles Kiik Kiik teeb valitsusele vastava ettepaneku neljapäeval kabinetiistungil ning reedest peaks kohustus kaduma.
Esmaspäevase seisuga on Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest majutusteenust vajanud 806 inimest, rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kokku viibib Eestis umbkaudu 4500 Venemaa rünnakute eest pakku tulnud ukrainlast, neist kolmandik on lapsed. Kui varem on Eestis räägitud 2000-3000 Ukraina põgeniku vastuvõtmisest, siis tänaseks on Eesti valmisolek inimeste aitamiseks mõnevõrra suurem. "Eelmisel teisipäeval valitsuskabineti istungil arutati seda ja jõuti arvamusele, et Eesti on valmis vastu võtma 10 000 inimest. See on arv, mis ei tekitaks muret Eesti ühiskonnale. Sama palju inimesi soovib vastu võtta Läti, Leedu on valmis võtma vastu põgenikke vahemikus 10 000 - 30 000 inimest," rääkis Riisalo ERR-ile.
Kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise COVID- 19 patsiendi päevas, lõpetame covid-tõendi nõude kõigile alates 21. veebruarist.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul peab valitsus paika panema piirangutest väljumise kava, kuid maskikohustusest loobumist ta esialgu ei soovita. Teistest piirangutest võiks Kiige hinnangul loobuda järk-järgult veebruari jooksul. Kiige sõnul on koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunute osakaal viimastel nädalatel stabiliseerunud ning nii viiruse tõttu ravi vajavate inimeste arv kui ka intensiivravi vajajate hulk on kolm korda madalam kui möödunud kevadel nakatumiste tipu ajal. "Sellest tulenevalt on meie positsioon, et on aeg liikuda piirangute leevendamisega edasi ning aus ja õiglane oleks järk-järgult avada erinevad vabaajategevused ja meelelahutus neile, kes mistahes põhjusel on jäänud seni vaktsineerimata, või kel on esmasest vaktsiinist üheksa kuud möödas, aga pole tõhustusdoosi veel teinud," ütles Kiik. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek loobuda vaktsineerimispassi nõudest alates 7. veebruarist põhineb ministri sõnul ootusel, et selleks ajaks jõuaksid valitsus ja tervisevaldkonna eksperdid ettepanekut hinnata ja kokkuleppele jõudes selle ka ellu viia.
"✅ Detsembrist märtsini kompenseerime gaasi võrgutasu 100% nii kodu- kui ka äritarbijatele, kogumaksumus 88 miljonit eurot."
"✅ Samuti hüvitame kõigile Eesti kodu- ja äritarbijatele oktoobrist märtsini elektri võrgutasu 50% ulatuses, kogumaksumus 21 miljonit eurot."
✅ Hüvitame leibkondadele, kus sissetulek pere ühe inimese kohta on alla mediaanpalga, septembrist märtsini 80% hinnatõusust. Selle sihitud meetme maksumus on 79 miljonit eurot ning see hõlmab erinevaid energiakulusid – elekter, gaas, kaugküte. Kindlasti peab riigihaldusminister tegema veel tööd selle nimel, et hüvitise taotlemine oleks lihtsam ja mugavam.
ERR: Ametiühingud on teinud mingeid arvutusi ka ja nende arvutuste kohaselt võiks see palganumber olla järgmisel aastal 1600 eurot. On see realistlik? Anneli Ott: Eks neid ettepanekuid tehakse ja loomulikult on ka meie prioriteet see, et kõrgharidusega kultuuritöötjate palk jõuaks võimalikult keskmise palga lähedale. Praegu on kahjuks kultuuritöötjate miinimumtasu madalam kui haridusvaldkonnas, seega kindlasti liigume selle poole. Aga kuhu see lõplik tulemus kokku lepitakse, seda on küll vara öelda. ERR: Õpetajate palgakõnelustel on võrrand, et õpetajate palk võiks olla 1,2 kordne Eesti keskmine, et kui järgmiseks aastaks ennustatakse Eesti keskmiseks umbes 1600 eurot, siis nende oma on loomulikult kõrgem kui kõrgharidusega kultuuritöötajate palk. Seega see number kultuuritöötjate jaoks võiks olla Eesti keskmine palk ehk umbes 1600 eurot? Ott: See on meie eesmärk alati olnud, kahjuks pole suudetud seda päris sajaprotsendiliselt täita, aga kindlasti peab selle poole pürgima. ERR: Nii et te lähete küsima 1600 eurot miinimumpalgaks? Ott: Me lähme küsima kindlasti suuremat numbrit kui see, mis praegu on, samuti suuremat numbrit kui see kevadine 3 protsenti, mis on eelarve strateegia läbirääkimiste ajal kokku lepitud.
Seaduseelnõu elatise väljamõistmise tingimuste muutmiseks on saamas viimast lihvi, misjärel esitatakse see arutamiseks Vabariigi Valitsusele ja seejärel Riigikogule. Justiitsminister Maris Lauri saatis huvirühmadele kirja, milles ta toob välja viimase kooskõlastusringi tagasiside põhjal plaanitavad muudatused ja rõhutab ühtlasi kompromisside leidmise vajalikkust. Arutelude käigus üheks peamiseks murekohaks kujunenud varasemate kohtulahendite osas otsustas ministeerium fikseerida elatise summad, mis on kohtulahendis seotud töötasu alammäära muutuva suurusega. See tähendab, et seaduse jõustumise hetkest need enam ei muutu. See on oluline, et hoida edaspidi ära nende kiiret kasvamist, nagu see viimastel aastatel seoses töötasu alammäära kiire kasvuga on toimunud. Lisaks otsustas ministeerium suurendada esialgu välja pakutud elatise baasmäära, mis leiti lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest. „Arvestades asjaoluga, et lapse ülalpidamiskulude uuringu koostamisel olid aluseks valdavalt 2018. aasta andmed ning eeldades, et eelnõu jõustub 2022. aastal, on uuringust tulenevad andmed eelnõu jõustumise hetkeks juba neli aastat vanad. Seega ümardame elatise arvutamise aluseks oleva baassumma eelnõus 180 eurolt 200 euro suuruseks,“ selgitas Lauri. Teisi komponente kooskõlastusringil käinud eelnõu valemis ei muudeta. Kokkuvõtlikult oleks ühe lapse puhul elatise summa üldjuhul 213 eurot kuus (200+43-30) varasema 193 euro asemel. Uutes elatise asjades arvutatakse lõplik elatise summa järgmisi kriteeriume silmas pidades: - Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil. - Elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. - Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde. - Lapse jagatud elukoht. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps elab mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud. Kohus võib seega suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel. Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Terviseminiter Tanel Kiik täpsustas, et valitsus ei ole seisukohal, nagu peaks kuidagi piirama elutähtsaid tegevusi. Ta lisas, et kaubanduskeskustes on palju elutähtsaid teenuseid, nagu prillipoed, lemmikloomakauplused, apteegid, erinevate abivahendite või lastetarvete poed. Samuti ei plaanita piirata ligipääsu haridusvaldkonnale.
Terviseminister kinnitas, et valitsus liigub selles suunas, et koroonatõendit hakatakse küsima juba esimesest inimesest. "Arvestades viiruse levikut, siis edasiliikumine ongi mõistlik," sõnas ta. ... Tõendi küsimine on Kiige sõnul vajalik suurematel üritustel, nagu kontsertidel, teatris, kinos või muudel meelelahutusüritustel enda nakkusohutuse tõestamine. Olgu selleks siis koroonapassi näitamine või negatiivse testi tõendamine. "Me ei soovi piirata vältimatult vajalikest tegevustest osavõtmist, aga soovime maksimaalselt tagada just rahvarohkemate ürituste ohutuse," rääkis Kiik.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eesti valmis vastu võtma kuni 10 Afganistanist evakueeritud inimest. Selle arvu sisse kuuluvad nii ELi kui ka NATOga koostööd teinud inimesed ja nende vahetud pereliikmed. Lisaks sellele plaanib valitsus arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni Mondoga Afganistanis koostööd teinud inimeste vastuvõtmist, kelle täpne arv selgub lähipäevil. „Afganistanis toimuv kaos šokeerib jätkuvalt demokraatlikku maailma,“ nentis peaminister Kallas. „Riigina tahame anda panuse Afganistanis lahvatanud humanitaarkriisi lahendamisse. Praeguse seisuga on Eesti valmis varjupaika pakkuma kuni 10-le inimesele. Täpsemalt inimestele, kelle elu on sattunud kodumaal hädaohtu koostöö tõttu Euroopa Liidu või NATOga ja nende vahetutele pereliikmetele. Samuti tahame aidata neid, kes on teinud meiega koostööd Mondo kaudu. Täpsem inimeste arv, kellele Eesti saab osutada rahvusvahelist kaitset, selgub lähipäevil.“
Valitsus otsustas neljapäeval, et püüab igal juhul koolid algaval õppeaastal avatuna hoida, vaktsineerimata õpetajad peavad tegema regulaarselt kiirteste ning COVID-19 tõttu koju jäävatele lastele kaugõppe korraldamise kohustust koolidele ei panda. "Me otsustasime täna valitsuses, et koolid peavad olema avatud. Täpselt nii nagu on seda soovitanud rahvusvahelised organisatsioonid, ütlevad teadusnõukoda ja terviseamet, ütleb ka valitsus selges üksmeeles, et me teeme selleks kõik, et koolid saaksid olla kontaktõppes," rääkis haridus- ja teadusminister Liina Kersna neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Kuna koolide avatuna hoidmiseks on kõige tähtsam koolipere vaktsineerimine, siis valitsus on seadnud eesmärgiks vaktsineerida 16–17-aastastest noortest oktoobri lõpuks 70 protsenti ja haridustöötajatest vähemalt 90 protsenti, ütles Kersna. Minister viitas haigekassa andmetele, mille kohaselt on kõigist haridusasutuste töötajatest praeguseks 72 protsenti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud. Valitsus leppis ka neljapäeval kokku, et need haridustöötajad, kes ei ole vaktsineeritud, peavad hakkama ennast regulaarselt kiirtestima. Kiirtestid tagab haridusasutustele vähemalt aasta lõpuni riik. "See puudutab kõiki hardiusastmeid," rõhutas Kersna. Minister rääkis ka sellest, et järgmisel nädalal hakkab valitsus arutama vaktsineerimise korraldamist koolides, kuid seni kutsus ta kõiki vaktsineerima juba enne kooli algust.
Õhtuleht: valitsuses on pinged vaktsineerimise pärast. Kes vastutab? Kallas: "Vaktsineerimisega on liiga palju probleeme, me ei ole sellega rahul" Olen rääkinud ka Kiigega. Pole suudetud tuua piisavalt meetmeid, et käigumuutused tuleksid. "Selge on see, et juhtival tasandil on vaja muutust." Kiik: vaja on ikkagi leida need kitsaskohad ja sellega tegeleda. Vaktsineerimistempo on suurenenud, teatav edasiminek on, aga tempo on vaja veel suuremaks saada. Vaja vabu aegu ja kõrgendada huvi. Ootame ära ka TA külmalaos juhtunu aruanded ja probleemkohad. Siis tegeleme terviklikult.
Eesti eesmärgid COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatusel (vt ka Lisa 1) ja tegevuste planeerimisel on: • saavutada 2021. aasta aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas vähemalt ühe doosiga vaktsineerimise hõlmatus 70%; • võimaldada alates 2021. aasta maist järk-järgult vaktsineerimist kõigile soovijatele järgmiste vanusrühmade kaupa: 60-69, 50-59, 16-49; • võimaldada 2021. aasta mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • võimaldada 2021. aasta juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • saavutada 2021. aasta sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas. (Sotsiaalministeeriumi COVID-19 vaktsineerimise plaan aprill – juuni 2021, lk.3)
"Me ei saa lõputult jääda vabaaja veetmisvõimalusi, spordisaale, ostukeskusi, restorane kinni panema ja lahti tegema. Vaktsineerimine on Eestis kõigile kodulähedaselt kättesaadav ja tasuta. Igaühel on võimalus end vaktsineerida. Ütlesin ka eelmisel nädalal välja, aga ütlen nüüd konkreetsemalt – kui sügisel jõuab Eesti viiruse tõttu taas keerulisse seisu, siis plaanime valitsusega kehtestada korra, kus me ei lähe sulgemise teed, aga paljud uksed jäävad avatuks vaktsineeritud inimestele, neile, kes on koroonaviiruse läbi põdenud, ja nendele, kellel on ette näidata värskelt negatiivne testitulemus – ehk kõigile neile, kes suudavad tõestada, et pole nakatunud. Vaktsineerimine jääb jätkuvalt vabatahtlikuks, aga vaktsineeritud inimesed saavad eelised ning loodetavasti kõik mõistavad, et see on ühiskonna toimimise seisukohast hädavajalik."
Eesti lubab kinkida siin ülejäävad 800 000 doosi AstraZeneca vaktsiini teistele riikidele, kuid ei ole veel annetuse täpseid detaile paika pannud. "Eestil on tahe vaktsiine annetada. Ootame eelkõige, kui meil tekib vastav jääk, et me saaksime füüsiliselt neid annetada. Plaanis on annetada 800 000 vaktsiini," ütles välisminister Eva-Maria Liimets neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
MTÜ Nähtamatud Loomad tegi ettepaneku seaduse tasandil keelustada loomade kasvatamine ja paljundamine üksnes karusnaha saamise eesmärgil. Soovituslik tegevusplaan: viia läbi uuringud, mis aitaksid koostada Eesti karusloomafarmide töötajatele asjakohased üleminekumehhanismid karusloomafarmide sulgemiseks, määrata sobiv üleminekuaeg karusloomafarmide tegevuse keelustamiseks.
Kui teadusnõuoda soovitas maskikohustuse 7. juunist kaotada, siis valitsus seda otsust veel ei teinud. Uuesti tuleb teema arutlusele 8. juunil ning kui nakatumine jätkab langustrendi, siis võib tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul kohustus juuni keskel kaduda. Kiik ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et midagi päris kindlat veel väita ei saa, sest tuleb jälgida viiruse levikut ning vaktsineeritute hõlmatuse kasvu. "Juuni keskpaik saab olema see koht, kus tõenäoliselt on võimalik see samm astuda," ütles Kiik ja lisas, et maskikohustus asendub soovitusega avalikus kohas suu katta, kasutades selleks muu hulgas ka visiiri.
"Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (Reformierakond) ütleb, et Eesti loodud Covid-19 tõend ehk rahvakeeli vaktsiinipass tagab samad võimalused mitte ainult vaktsineerimise, vaid ka haiguse läbipõdemise ja Covid-19 negatiivse testitulemuse korral, et vältida nende inimeste diskrimineerimist, kes end vaktsineerida ei saa. Tõend loodetakse kasutusele võtta juunikuus, kui on valmis läbipõdemise ja negatiivse testitulemuse sertifikaadid." "Päris valmis Eesti lahendus veel ei ole? Mõned arendused on veel teha, mai lõpuks peaks ilmselt ka negatiivse testi ja läbipõdemise elektrooniline sertifikaat valmis olema."
"Kersna lubas, et novembriks paneb töörühm kokku detailse tegevuskava koos tähtaegadega, kuidas õpetajate puuduse ja koolitustega taseme tõstmiseks edasi minna."
• Kaasame globaalset Eesti kogukonda ja teostame üleilmse eestluse programmi.
Jätkame 2021. aasta lõpuni haigushüvitise maksmise korda, kus tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa alates kuuendast päevast.
"Kui me räägime testimise võimaluse tagasitoomisest, siis selle eelduseks on haiglaravi koormuse langus, olukorra selge leevenemine. Siis ongi valitsuse kaalutluse otsus, et kas ühiskondlike pingete leevendamiseks ja teatud ettevõtete, teatud sektorite tegevusvabaduse vaates neid Covid-tõendi reegleid üle vaadata," ütles Kiik ERR-ile. "Loomulikult valitsuse eesmärk ja iga poliitiku eesmärk peab olema kogu Eesti elanikkonna nii vaimse kui füüsilise tervise ja toimetuleku hoidmine. Eks me peamegi hindama, milline nii-öelda Covid-reeglite pakett seda eesmärki kõige paremini saavutada aitab." Kiik rääkis, et jaanuari esimeses pooles valitsusel piirangutega seoses märkimisväärseid otsuseid teha plaanis ei ole ning jälgitakse, mida teeb omikroni tüvi.
