Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega luuakse patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütleb, et vaktsiinikindlustuse eesmärk on lihtsustatud korras hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus.
...
Samas eelnõus kajastuv patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis võimaldab patsiendil ravivea korral hüvitist saada, samuti luuakse vaktsiinikahju korvamise süsteem.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega (522 SE) luuakse patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate (TTO) kohustuslikku vastutuskindlustust. Eelnõuga sätestatakse TTO kohustusliku vastutuskindlustuse põhimõtted ja korraldus, samuti patsiendile hüvitamisele kuuluva kahju alused ja ulatus. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine.

Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta kolm miljonit eurot.

Vaktsiinikindlustuse reeglid on kavandatud jõustuma 1. maist 2022.

"Teine teema on seotud parlamendis vastu võetud vaktsiinikindlustuse ja patsiendikindlustuse eelnõuga. Need on üliolulised sammud, ma arvan, jälle õiges suunas. Vaktsiinikahjude hüvitamise taotlusel peaks olema lihtsam esitada andmeid Eesti Haigekassale sellesama tervise infosüsteemi kaudu ja ka läbi arvete vaidlustamise võimaluse edastada neid haigekassale. Vaktsiinikahjude hüvitamiseks peab isik esitama kehtiva korra alusel taotluse haigekassale ja tuleb esitada andmed vaktsineerituse ja terviseseisundi kohta. Teeme ka siin kiirelt vajalikke muudatusi, et uus kord ja uus süsteem saaks edukalt jõustuda ning võimalikult mugavalt patsientide ja ka tervisevaldkonna vaates."

1. maist käivitus Eestis vaktsiinikindlustus ning praeguseks on raske tervisekahju hüvitise saamiseks haigekassale taotluse esitanud 241 inimest.

Vaktsiinikahju hüvitis on ühekordne väljamakstav tulumaksuvaba hüvitis inimesele, kellel on Covid-19 vastase vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Hüvitist on õigust saada vaid neil, kelle tervisehäda on kestnud vähemalt neli kuud ning on arstide poolt fikseeritud.

Kuigi haigekassale on tänaseks esitatud 241 taotlust, ei ole veel selge, kui paljud neist saadetakse edasi ravimiametile menetlusse. Menetluse aeg haigekassa jaoks esimeses etapis on 30 päeva. Kokku võib taotluse menetlemine kesta kuni 150 päeva.

Tänavu hüvitatakse tagasiulatuvalt Covid-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid, mis ilmnesid alates detsembrist 2020. Alates 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid.

2022. aastal rahastatakse vaktsiinikindlustuse fondi riigieelarvest. Hüvitiste summaks on aasta lõpuni arvestatud miljon eurot.