Tuleval aastal kasutatakse Eestis revaktsineerimiseks ehk uueks vaktsineerimisringiks mRNA vaktsiine, mida riik juba soetab. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et Eesti varub tulevaks aastaks mRNA vaktsiine. "Eestil on tehtud leping läbi Euroopa Liidu ühishanke PfizerBioNTechiga, täiendavalt on läbirääkimised Modernaga lepingu tegemiseks, võib-olla tulevikus ka Curevaciga, kui see peaks saama müügiloa oma vaktsiinile. Võib öelda, et aastast 2022 vaktsineerimised suure tõenäosusega tehakse mRNA vaktsiiniga," lausus Kiik. ... Merits ütles, et Astra Zeneca ja Jansseni vaktsiinide probleem on see, et need tekitavad immuunvastuse kahele erinevale viirusele, millest ühte on meil vaja, teist aga mitte. Et see võib tema sõnul mõjutada järgmiste dooside efektiivsust, oleks tema sõnul mõistlik kasutada edaspidi mRNA vaktsiine. "Kolmas doos tõenäoliselt on kasulikum, kui see ei ole Astra Zeneca lihtsalt sel põhjusel, et välistada võimalus, et vektorvastane immuunvastus ehk siis adenoviiruse vastane immuunvastus hakkab mõjutama kolmanda doosi efektiivsust või põhjustab ettearvamatuid kõrvalefekte," selgitas Merits.
"Lisaks juba varem võetud eesmärgile vaktsineerida 2021. aasta sügise alguseks (22. septembriks) vähemalt ühe doosiga 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast soovitakse saavutada 2021. aasta novembri lõpuks üle 60-aastaste seas 80%line hõlmatus."
Lisaks juba varem võetud eesmärgile vaktsineerida 2021. aasta sügise alguseks (22. septembriks) vähemalt ühe doosiga 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast soovitakse saavutada 2021. aasta novembri lõpuks üle 60-aastaste seas 80%line hõlmatus. Samuti on seatud eesmärk saavutada 2021. aasta oktoobri lõpuks 16-17-aastaste noorte seas vähemalt 70%-line vaktsineerimisega hõlmatus. Vaktsineerimise täpsem korraldus sügis-talvistel kuudel lepitakse kokku augustis.
Valitsuskabinet hakkab neljapäeva pärastlõunal koroona leviku tõkestamiseks arutama täiendavate piirangute kehtestamist ning normiks võiks saada koroonatõendi küsimine kõigil kogunemistel olenemata osalejate arvust, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Samuti võiks laiendada maskikandmise kohustust, lisas Kiik. "Siin tuleb anda selge sõnum, et vaktsiinitõend on tulnud, et jääda kuni pandeemia lõpuni. Kui olukord paraneb maailmas tervikuna, saame neid reegleid taas leevendama hakata, aga seni peaks olema COVID-tõendi esitamine pigem norm kõigil sellistel üritustel ja tegevustes, kus inimesed üksteist ei tunne, distantsi hoidmine pole alati võimalik ja nakkusoht on paraku ajas kasvav tulenevalt viiruse leviku hoogustumisest," rääkis Kiik neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Maaleht: Neli Eesti tippjuhti esitasid eelmisel nädalal hulga ettepanekuid, kuidas ühiskonda lahti hoida ja vaktsineerimist tõhustada. Motivatsioonimeetmena pakuti näites toidupakikesi, vaba päeva vautšereid jne. Kas tippjuhtide soovitusi võetakse arvesse või liiguvad vaktsineerimise korraldajad siiski oma vana plaani järgi edasi? Kaja Kallas: Inglise keeles on selline ütlus: “Great minds think alike.” Ehk me mõtleme ettevõtjatega tegelikult samamoodi. Sel hetkel, kui nad tulid nende ettepanekutega, siis vähemalt neli neist olid juba töös. M: Millised? KK: Ettepanek, mis puudutab näiteks tööandjate õigust küsida vaktsineerituse kohta. M: Aga kas see on reaalne, et Narvas või Võrus saab varsti vaktsineerimise eest soodusvautšeri või kinopileti? KK: Eraettevõtjatega koostöös saab selliseid kampaaniaid muidugi korraldada. Mina ei näe selle elluviimises mingeid takistusi. Aga riik ei hakka inimestele vaktsineerimise eest maksma või vautšereid jagama. Kui ettevõtja tahab anda inimesele vaktsineerimise eest laevasõidukupongi või toidupaki, siis ta võib seda teha.
"Eestis on üks maakond, kus elavad inimesed on vaktsineerimises olnud eriti eeskujulikud – see maakond on Hiiumaa. Hiidlaste seas on täiskasvanutest ennast vaktsineerinud juba 73,3% ning riskirühmade seas on see protsent veelgi kõrgem. " ... "Tegin teadusnõukojale ettepaneku arutada võimalust kaotada Hiiumaal koroonaviiruse kontrollmeetmed. See tähendab, et Hiiumaal poleks siis enam vaja kontrollida inimeste tervisohutust ega ka kanda maske. Juhul, kui kontrollmeetmete kaotamisega Hiiumaal ei teki uus koldeid, saaks sellist lähenemist kaaluda ka teiste maakondade puhul. Teadusnõukoda asub nüüd arutama, kas ja mis tingimustel see võimalik oleks."
“Piiranguid võiks leevendada või sootuks kaotada, kui COVID-19 vastu on kaitstud 70 protsenti kogu elanikkonnast ja 85 protsenti riskirühmast,” lausus Tanel Kiik. “Hiiumaa on vähemalt ühe doosiga 70% hõlmatuseni juba jõudnud, mujal Eestis tuleb veel tõsiselt pingutada. Viirus leiab paraku üles inimesed ja piirkonnad, kus on vähe vaktsineeritust ja kaitstust. Eesmärk on saavutada Eestis ühetaoliselt kõrge vaktsineeritus.“ Tanel Kiik märkis, et üheks võimaluseks vaktsineerimise tempot tõsta on asendada vaktsineeritud inimestel maskikandmise nõue soovitusega või kaotada see piirang kõrgema vaktsineerimisega hõlmatusega maakondades."
Reedel kinnitas peaminister Kaja Kallas Facebooki otse-eetris rahva küsimustele vastates, et valitsusel pole plaanis vaktsineerimist kohustuslikuks muuta, vahendab BNS Postimeest. “Valitsusel ei ole plaani muuta vaktsineerimist kohustuslikuks,” rõhutas peaminister Kallas ja lisas, et muidugi teatud töökohtadel on vaktsineerimine vajalik. “Aga kui me muudame selle kõigile kohustuslikuks, siis kuidas me seda jõustame. Praegu valitsusel sellist plaani ei ole,” ütles Kallas.
"Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev rääkis, et kui nakatumis- ja ka haiglaravinumbrid hakkavad stabiliseeruma, saab paari nädala jooksul piirangute kaotamise osas midagi otsustada."
"Keskerakond pakub 6 sammu. Need sihivad sama eesmärki, mille nimel üheskoos juba teist aastat pingutame – elada võimalikult väheste koroonaviiruse vastaste piirangutega ning selleks tagada kõigile vabatahtlik, tasuta ja kodulähedane vaktsineerimine: ? riikliku vaktsiinikahjustuste fondi loomine koos tervikliku patsiendikindlustuse süsteemiga;"
Eesmärk on enne 6. septembrit ehk tähtaja kukkumist vaidlustada kohtus valitsuse korraldus 282, millega muu hulgas kehtestati nõue vaktsineerituse tõestamiseks, ütles ERR-ile EKRE esimees Martin Helme. "Meil on kavas vaidlustada kohtus valitsuse määrused, meil tegelevad sellega juristid, ma loodan, et jõuame lähinädalatel vaidlustamiseni," ütles Helme esmaspäeval. Täpsemalt on EKRE-l kavas vaidlustada valitsuse korraldus nr 282, millega kehtestati COVID-i leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud. "Kuivõrd see on mitmekihiline ja kümneid kordi ümber tehtud, siis praegu vaatavad juristid, kas seda vaidlustada osas aspektides või tervenisti. Põhimõtteliselt vaidlustame selle, et inimeste delikaatseid isikuandmeid küsitakse igal pool, et inimesed peavad käima ringi tõestusega, et nad on terved või vaktsineeritud. Ja vaidlustame selle, et inimesed jagatakse kaheks. Et põhilised vabadused, kogunemisvabadus ja põhilised teenused on pandud sõltuma mingisugusest dokumendist, mis on valitsuse poolt välja mõeldud. Põhiseadus ei võimalda inimesi niimoodi kaheks jagada," lausus Helme. Vaidlustamistähtaeg saab Helme sõnul ümber 6. septembril.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et mida rohkem on koolipere hulgas vaktsineerituid, seda kindlamalt saame hoida koolid järgmisel õppeaastal avatuna. „Meil on juba üle 70 sellise haridusasutuse, kus rohkem kui 90% koolitöötajatest on vaktsineeritud. Oleme seadnud riiklikuks eesmärgiks, et kõigis haridusasutustes oleks vähemalt 90% töötajatest vaktsineeritud“ ütles Kersna. „Loodan, et koostöös Haigekassaga saame pakkuda veel vaktsineerimata haridustöötajatele paindlikke võimalusi vaktsineerimiseks.“
• Jätkame igakülgset koostööd Euroopa Liidu ja vaktsiinitootjatega Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste suurendamiseks. • Võimaldame alates maikuust kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist. Teeme vaktsineerimist toetava ja teadlikkust tõstva kampaania.
• Lepime kokku koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava • Koroonaviiruse pandeemia nõuab meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse toetamisel. • COVID-19 haiguse tõkestamisel tegutseme teadus-ja tõenduspõhiselt.
Riigikogus läbis esimese lugemise Keskerakonna initsiatiivil koostatud vaktsiinikahjude hüvitamise eelnõu ... Samas eelnõus kajastuv patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.
Kuivõrd nakatumise ja haiglaravi vajavate Covid-patsientide arv on viimastel nädalatel kiiresti vähenenud, on mõistlik 1. aprillist asendada avalikes kohtades maskikandmise kohustus soovitusega, ütles ERR-ile tervise- ja tööminister Tanel Kiik. "Vaadates viimaste nädalate langustrendi nakatunute ja haiglaravi vajajate seas, oleme olukorras, kus saame asendada maskikandmise nõude vastava soovitusega," ütles Kiik Kiik teeb valitsusele vastava ettepaneku neljapäeval kabinetiistungil ning reedest peaks kohustus kaduma.
Kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise COVID- 19 patsiendi päevas, lõpetame covid-tõendi nõude kõigile alates 21. veebruarist.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul peab valitsus paika panema piirangutest väljumise kava, kuid maskikohustusest loobumist ta esialgu ei soovita. Teistest piirangutest võiks Kiige hinnangul loobuda järk-järgult veebruari jooksul. Kiige sõnul on koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunute osakaal viimastel nädalatel stabiliseerunud ning nii viiruse tõttu ravi vajavate inimeste arv kui ka intensiivravi vajajate hulk on kolm korda madalam kui möödunud kevadel nakatumiste tipu ajal. "Sellest tulenevalt on meie positsioon, et on aeg liikuda piirangute leevendamisega edasi ning aus ja õiglane oleks järk-järgult avada erinevad vabaajategevused ja meelelahutus neile, kes mistahes põhjusel on jäänud seni vaktsineerimata, või kel on esmasest vaktsiinist üheksa kuud möödas, aga pole tõhustusdoosi veel teinud," ütles Kiik. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek loobuda vaktsineerimispassi nõudest alates 7. veebruarist põhineb ministri sõnul ootusel, et selleks ajaks jõuaksid valitsus ja tervisevaldkonna eksperdid ettepanekut hinnata ja kokkuleppele jõudes selle ka ellu viia.
Lanno andis mõista, et tema päevad terviseameti juhina võivad olla loetud Vastuseks Delfi küsimusele sellest, kes võtab juhtunu eest poliitilise vastutuse ning enda ametikohast ilma jääb, ütles Tanel Kiik, et on rääkinud peaminister Kaja Kallasega ning palunud riigisekretär Taimar Peterkopil moodustada juhtunu uurimiseks komisjon. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno viitas, et sule sappa saajaks võib olla tema: "Kui riigikantselei komisjon on teinud oma töö ning kui selgub, et juhtunu on minu vastutada, tuleb mul see samm teha." Terviseameti peadirektor märkis, et laoruumis paiknevad tooted olid kindlustatud. Omavastutuseks on lepingu kohaselt 10%. Summa, mis temperatuurimuudatusega raisku läks, jääb hetkel kinnitatud koguse põhjal 1,15 miljoni euro kanti. Täiendavad kahjud on veel selgumisel.
Terviseminiter Tanel Kiik täpsustas, et valitsus ei ole seisukohal, nagu peaks kuidagi piirama elutähtsaid tegevusi. Ta lisas, et kaubanduskeskustes on palju elutähtsaid teenuseid, nagu prillipoed, lemmikloomakauplused, apteegid, erinevate abivahendite või lastetarvete poed. Samuti ei plaanita piirata ligipääsu haridusvaldkonnale.
Terviseminister kinnitas, et valitsus liigub selles suunas, et koroonatõendit hakatakse küsima juba esimesest inimesest. "Arvestades viiruse levikut, siis edasiliikumine ongi mõistlik," sõnas ta. ... Tõendi küsimine on Kiige sõnul vajalik suurematel üritustel, nagu kontsertidel, teatris, kinos või muudel meelelahutusüritustel enda nakkusohutuse tõestamine. Olgu selleks siis koroonapassi näitamine või negatiivse testi tõendamine. "Me ei soovi piirata vältimatult vajalikest tegevustest osavõtmist, aga soovime maksimaalselt tagada just rahvarohkemate ürituste ohutuse," rääkis Kiik.
Valitsus otsustas neljapäeval, et püüab igal juhul koolid algaval õppeaastal avatuna hoida, vaktsineerimata õpetajad peavad tegema regulaarselt kiirteste ning COVID-19 tõttu koju jäävatele lastele kaugõppe korraldamise kohustust koolidele ei panda. "Me otsustasime täna valitsuses, et koolid peavad olema avatud. Täpselt nii nagu on seda soovitanud rahvusvahelised organisatsioonid, ütlevad teadusnõukoda ja terviseamet, ütleb ka valitsus selges üksmeeles, et me teeme selleks kõik, et koolid saaksid olla kontaktõppes," rääkis haridus- ja teadusminister Liina Kersna neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Kuna koolide avatuna hoidmiseks on kõige tähtsam koolipere vaktsineerimine, siis valitsus on seadnud eesmärgiks vaktsineerida 16–17-aastastest noortest oktoobri lõpuks 70 protsenti ja haridustöötajatest vähemalt 90 protsenti, ütles Kersna. Minister viitas haigekassa andmetele, mille kohaselt on kõigist haridusasutuste töötajatest praeguseks 72 protsenti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud. Valitsus leppis ka neljapäeval kokku, et need haridustöötajad, kes ei ole vaktsineeritud, peavad hakkama ennast regulaarselt kiirtestima. Kiirtestid tagab haridusasutustele vähemalt aasta lõpuni riik. "See puudutab kõiki hardiusastmeid," rõhutas Kersna. Minister rääkis ka sellest, et järgmisel nädalal hakkab valitsus arutama vaktsineerimise korraldamist koolides, kuid seni kutsus ta kõiki vaktsineerima juba enne kooli algust.
Tervise- ja tööministri Tanel Kiige (KE) sõnul on kontroll.digilugu.ee veebiäpi ehk koroonapassi kontrolliäpi uuendusi oodata alles septembriks või septembri jooksul. Uuendused teevad äpi kasutamise kõigi osapoolte jaoks mugavamaks ning senisest kiiremaks. Praegu annab kontroll.digilugu.ee pelgalt rohelisel taustal valges kirjas vaste, et sertifikaat on kehtiv. Sügiseks tuleb uuendus, mis annab visuaalselt kiire ülevaate, kas inimese võib meelelahutusüritusele lubada või mitte. Ministri sõnul on TEHIK uuenduse lubanud ära teha hiljemalt septembrikuu jooksul. Arenduse valmimise järgselt hakkab äpp näitama, kas isiku näidatud PCR koroonatest on tehtud maksimaalselt 72 tundi tagasi või rohkem. Antigeeni ehk kiirtesti puhul arvestab äpp kehtivuseks 48 tundi. “Arendused sõltuvad ka sellest, kui kiirelt jõuab TEHIKu koostööpartner oma meeskonda arendajaid juurde saada,” lisas Kiik.
Õhtuleht: valitsuses on pinged vaktsineerimise pärast. Kes vastutab? Kallas: "Vaktsineerimisega on liiga palju probleeme, me ei ole sellega rahul" Olen rääkinud ka Kiigega. Pole suudetud tuua piisavalt meetmeid, et käigumuutused tuleksid. "Selge on see, et juhtival tasandil on vaja muutust." Kiik: vaja on ikkagi leida need kitsaskohad ja sellega tegeleda. Vaktsineerimistempo on suurenenud, teatav edasiminek on, aga tempo on vaja veel suuremaks saada. Vaja vabu aegu ja kõrgendada huvi. Ootame ära ka TA külmalaos juhtunu aruanded ja probleemkohad. Siis tegeleme terviklikult.
Eesti eesmärgid COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatusel (vt ka Lisa 1) ja tegevuste planeerimisel on: • saavutada 2021. aasta aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas vähemalt ühe doosiga vaktsineerimise hõlmatus 70%; • võimaldada alates 2021. aasta maist järk-järgult vaktsineerimist kõigile soovijatele järgmiste vanusrühmade kaupa: 60-69, 50-59, 16-49; • võimaldada 2021. aasta mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • võimaldada 2021. aasta juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • saavutada 2021. aasta sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas. (Sotsiaalministeeriumi COVID-19 vaktsineerimise plaan aprill – juuni 2021, lk.3)
"Me ei saa lõputult jääda vabaaja veetmisvõimalusi, spordisaale, ostukeskusi, restorane kinni panema ja lahti tegema. Vaktsineerimine on Eestis kõigile kodulähedaselt kättesaadav ja tasuta. Igaühel on võimalus end vaktsineerida. Ütlesin ka eelmisel nädalal välja, aga ütlen nüüd konkreetsemalt – kui sügisel jõuab Eesti viiruse tõttu taas keerulisse seisu, siis plaanime valitsusega kehtestada korra, kus me ei lähe sulgemise teed, aga paljud uksed jäävad avatuks vaktsineeritud inimestele, neile, kes on koroonaviiruse läbi põdenud, ja nendele, kellel on ette näidata värskelt negatiivne testitulemus – ehk kõigile neile, kes suudavad tõestada, et pole nakatunud. Vaktsineerimine jääb jätkuvalt vabatahtlikuks, aga vaktsineeritud inimesed saavad eelised ning loodetavasti kõik mõistavad, et see on ühiskonna toimimise seisukohast hädavajalik."
Eesti lubab kinkida siin ülejäävad 800 000 doosi AstraZeneca vaktsiini teistele riikidele, kuid ei ole veel annetuse täpseid detaile paika pannud. "Eestil on tahe vaktsiine annetada. Ootame eelkõige, kui meil tekib vastav jääk, et me saaksime füüsiliselt neid annetada. Plaanis on annetada 800 000 vaktsiini," ütles välisminister Eva-Maria Liimets neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Kui teadusnõuoda soovitas maskikohustuse 7. juunist kaotada, siis valitsus seda otsust veel ei teinud. Uuesti tuleb teema arutlusele 8. juunil ning kui nakatumine jätkab langustrendi, siis võib tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul kohustus juuni keskel kaduda. Kiik ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et midagi päris kindlat veel väita ei saa, sest tuleb jälgida viiruse levikut ning vaktsineeritute hõlmatuse kasvu. "Juuni keskpaik saab olema see koht, kus tõenäoliselt on võimalik see samm astuda," ütles Kiik ja lisas, et maskikohustus asendub soovitusega avalikus kohas suu katta, kasutades selleks muu hulgas ka visiiri.
"Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (Reformierakond) ütleb, et Eesti loodud Covid-19 tõend ehk rahvakeeli vaktsiinipass tagab samad võimalused mitte ainult vaktsineerimise, vaid ka haiguse läbipõdemise ja Covid-19 negatiivse testitulemuse korral, et vältida nende inimeste diskrimineerimist, kes end vaktsineerida ei saa. Tõend loodetakse kasutusele võtta juunikuus, kui on valmis läbipõdemise ja negatiivse testitulemuse sertifikaadid." "Päris valmis Eesti lahendus veel ei ole? Mõned arendused on veel teha, mai lõpuks peaks ilmselt ka negatiivse testi ja läbipõdemise elektrooniline sertifikaat valmis olema."
"Esimese haiguspäeva hüvitamine hakkab kehtima juba neljapäevast, avaldusi hüvitamiseks saab hakata esitama 15. aprillist, kui linnal valmib vastav rakendus, ütles Kõlvart. Otsuse peab heaks kiitma ka linnavolikogu."
"Kui me räägime testimise võimaluse tagasitoomisest, siis selle eelduseks on haiglaravi koormuse langus, olukorra selge leevenemine. Siis ongi valitsuse kaalutluse otsus, et kas ühiskondlike pingete leevendamiseks ja teatud ettevõtete, teatud sektorite tegevusvabaduse vaates neid Covid-tõendi reegleid üle vaadata," ütles Kiik ERR-ile. "Loomulikult valitsuse eesmärk ja iga poliitiku eesmärk peab olema kogu Eesti elanikkonna nii vaimse kui füüsilise tervise ja toimetuleku hoidmine. Eks me peamegi hindama, milline nii-öelda Covid-reeglite pakett seda eesmärki kõige paremini saavutada aitab." Kiik rääkis, et jaanuari esimeses pooles valitsusel piirangutega seoses märkimisväärseid otsuseid teha plaanis ei ole ning jälgitakse, mida teeb omikroni tüvi.
