Uues valitsusliidu koostööleppes keskendume ennekõike kolmele valdkonnale. Esmalt teeme kõik Eesti igakülgseks kaitsmiseks ja turvatunde tagamiseks, selleks suurendame laiapindseid julgeolekuinvesteeringuid ning soetame vajaliku laskemoonavaru. Sellega tagame, et Eesti on hästi kaitstud NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik, kuhu on turvaline investeerida

Kaitseministeeriumi uus arengukava keskendub relvastuse ja laskemoona hankimisele, kogumaht 5,3 miljardit eurot nelja-aastase perioodi jooksul, millest laskemoona hankimiseks vähemalt 1,55 miljardit eurot.

Valitsus leppis riigieelarves kokku, et kaitseväele eraldatakse laskemoona ostuks 1,6 miljardit eurot kuni aastani 2031.

Kaitseväe juhataja Andrus Merilo kommenteeris, et 1,6 miljardi euro eraldamine lisalaskemoona soetamiseks on oluline, kuid ei lahenda kõiki Eesti julgeolekuprobleeme.

Kaitseminister Hanno Pevkur teatas, et aastatel 2022–2031 investeerib Eesti laskemoona enam kui 4 miljardit eurot, arvestades varasemaid ja uusi otsuseid.

Valitsus arutas julgeolekumaksu seaduse eelnõu, mille eesmärk on kehtestada kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu.

Valitsus arutas Eesti seisukohti Euroopa Liidu plii kasutamise piiramise kohta laskemoonas ja kalastustarvetes, mis võib mõjutada laskemoona tootmist ja kasutamist.

Julgeolekumaksu seadus jõustus, kehtestades kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaksu, et koguda täiendavat maksutulu Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus teatas, et 600 miljoni euro suurune lisarahastus on võimalik järgmisel aastal suunata relvastuse ja laskemoona hankimiseks.

On tehtud olulisi otsuseid ja samme julgeolekuinvesteeringute suurendamiseks ning laskemoonavaru soetamiseks, kuid protsess jätkub ja lubadus pole veel täielikult täidetud.
