Kliimaeesmärkide suunas suudavad liikuda vaid jõukad riigid. Kui majandus kasvab, siis on ka raha, mida saab investeerida loodussõbralikesse tehnoloogiatesse. Innovatsioonil põhinevate uute tehnoloogiate juurutamine ja kasutuselevõtt loob võimaluse majanduskasvuks. Seega ei tohi roheüleminekut teha majanduse arvelt. See oleks kliima- ja inimvaenulik ning jämedalt vastutustundetu. Eesti kliimapoliitikas tuleb lõpetada ebarealistlike eesmärkide püstitamine. Näiteks EL-i 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleks kahekordistada investeeringuid – need peaksid alates tänavusest aastast olema üle 5% SKT-st. See oleks Eestile ligi poole suurem rahapaigutus kui kaitsekulud.
Kliimaseadus loob selged raamistikud ettevõtetele, määrates Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040 ning kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050, toetades majanduskasvu läbi investeeringute rohetehnoloogiatesse.
On astutud olulisi samme kliimaseaduse kehtestamise suunas, mis määratleb Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040 ning kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050. See loob selged raamistikud ettevõtetele ja toetab majanduskasvu investeeringute kaudu rohetehnoloogiatesse.
