Sätestades selgelt kvaliteedinõuded anname nõuetele vastavatele erahaiglatele ja kliinikutele võimaluse konkureerida konkursi korras teiste haiglatega.
Jätkame südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamist, traumade vähendamist, AIDSi ja tuberkuloosi ennetamise programme ning käivitame vähiprogrammi ja reproduktiivtervise programmi. Loome võimaluse teha 3000 krooni ulatuses kalendriaastal tulumaksuvabalt kulutusi enda ja alla 18-aastase perekonnaliikme terviseedendusele.
Meie tervishoiupoliitika tähendab inimese omavastutuse suuremat tähtsustamist tervise hoidmisel. Usume, et kõige rohkem sõltub tervis inimesest endast – eluviisist, harjumustest ja võimalustest. Tervist ei ole seni küllaldaselt väärtustatud. Terved eluviisid ja haiguste ennetamine on olnud raviprobleemidega võrreldes tagaplaanil. Senisest enam tuleb tegeleda haiguste ennetustööga, tagades selle püsiva finantseerimise. Riik peab minema appi neile, kel ei ole võimalusi oma tervise eest hoolitseda või tervisehäda ravida. Õnnetus ja haigused ei tohi tõugata vaesusse ja raha puudumine ei tohi piirata võimalusi saada hädavajalikku abi. Suurendame pere- ja eriarste, sotsiaaltöötajaid ja perenõustajaid koondavate spetsialiseeritud tervisekeskuste osa üldarstiabi ja ambulatoorse eriarstiabi osutamisel. Patsiendil peab olema õigus ja võimalus valida arst ja haigla. Suurendame Sotsiaalministeeriumi õigusi ja vastutust tervishoiupoliitika kujundamisel.
Säilitame senised kodakondsus- ja keelepoliitika põhimõtted. Kaitseme eesti keele oskuse nõuet kodakondsuse saamise alusena ja vähendame kodakondsuseta isikute arvu bürokraatlikest takistustest hoidumise kaudu. Lisaks keeleõppele arendame Eesti riiklust ja ajalugu tutvustavat õpet. Selleks tasume 100% keele ja riikluse õppe kuludest kodakondsuseksami eduka sooritamise puhul. Keskkooli lõpetamisel on kohustuslikud eesti keele ja kodanikuõpetuse eksamid. Mõlemad eksamid on võrdsustatud eksamitega kodakondsuse taotlemiseks. Viime läbi kodakondsuseksamite nõuete analüüsi, võttes eesmärgiks, et kodakondsuseksamite nõuded peavad olema sisulised, ühetaolised ja praktilise iseloomuga.
Võtame vastu valitsemiskulude kokkuhoiu programmi, muutes vajalikke seadusi. Selles sätestatakse valitsuse ühtne poliitika halduskulude osas. Valitsus taotleb ühtseid ja mõõdetavaid nõudeid kõigile riigiasutustes koostatavatele projektidele, programmidele ja kavadele. Vähendame 2004. aasta riigieelarves ministeeriumide halduskulusid ning tõhustame riigiasutuste eelarve kontrolli. Vähendame ametiautode arvu, kusjuures ametiautot tohib kasutada ainult ametiülesannete täitmiseks. Vaatame 2003. aasta jooksul läbi riigiasutuste paiknemise otstarbekuse Tallinna kesklinnas. Piirame 2004. aasta eelarves riigiasutuste investeeringuid büroohoonetesse. Võtame vastu uue avaliku teenistuse seaduse, mis seab eesmärgiks töö- ja teenistussuhete korrastamise ja ühtlustamise tööjõuturu olukorraga. Loome riigiametnike palkade osas suurema paindlikkuse seaduses selgelt määratletud piirides, arvestame ametnike tulu palgana ning vähendame varjatud lisatasude maksmist ja erisoodustusi. Vaatame läbi ametnike tulemuspalga, riigi ametikorterite ja eripensionide süsteemi. Kehtestame piirangu, et Riigikogu liige võib riiki esindada mitte rohkem kui kahes tasulises nõukogus või järelevalveorganis. Suurendame ministri õigust korraldada ministeeriumi ja tema valitsemisala organisatsiooni. Tagame kutseliste ametnike ja poliitilise juhtimise selge lahutatuse, määratledes selgemalt ametnike kompetentsinõuded ja reeglid personali valimiseks. Jätkame infotehnoloogiliste projektide arendamist riigihalduses, et tagada kodanikule tõhusam ja odavam teenus. Tõhustame haldussuutlikkust elanike arvestuse alal. Tugevdame poliitilist juhtimist. Loome 20. juuniks 2003 võimaluse luua ministeeriumi üks abiministri ametikoht, et paremini realiseerida koalitsiooni poliitilist vastutust. Sellega seoses täpsustatakse ministeeriumide juhtimispõhimõtteid muutmaks ministeeriumide töökorraldust lihtsamaks. Abiministri ametikoha loomisega kaasnevad kulutused kaetakse ministeeriumi kulude kokkuhoiust. Ministeeriumide-vahelise koordinatsiooni parandamiseks tugevdame Riigikantselei suutlikkust haldusülesannete täitmisel.
Kindlustame Euroopa omavalitsuste hartast lähtudes Eesti vallad ja linnad nende ülesannete täitmiseks piisavate stabiilsete ja paindlike tuludega, mis kujunevad seadustes fikseeritud normatiivide alusel. Võtame vastu omavalitsuste korraldust, sisemist järelevalvet ja juhtimist täpsustava uue omavalitsuse korralduse seaduse. Avalikku teenust osutavad need, kes saavad seda teha kõige parema hinna, kvaliteedi ja juurdepääsusuhtega kodaniku jaoks. Kõik olemuslikult omavalitsuslikud funktsioonid tuleb panna omavalitsustele endile, kuid maksimaalselt tuleb soodustada ühisasutuste, omavalitsuste vaheliste sihtasutuste jms loomist teenuste osutamiseks, mida on efektiivsem koos pakkuda. Selleks tuleb muuta finantseerimise skeem koostööd soosivaks.
Jätkame õigussüsteemi harmoniseerimist ELi õigusega. Harmoniseerimise aluseks on Eesti Vabariigi põhiseadus ja ELi liitumisleping. Eesti huvide tulemuslikuks kaitsmiseks ELis on vaja tagada Eesti siseriiklik valmisolek liitumiseks ning teha sellekohased muudatused riigiaparaadis. Viime lõpule siseriiklikud ettevalmistused liitumiseks: Tagame, et Eesti täidab liitumisläbirääkimistel võetud kohustused. Selleks kiirendame läbirääkimistel võetud kohustustega seotud õigusaktide väljatöötamist ning nende rakendamist. Analüüsime ja vajadusel täpsustame olemasolevat “Euroopa Liiduga ühinemisvalmiduse saavutamise kava 2003”. Tõhustame riigiaparaadi toimimist, et tagada Eesti huvide maksimaalne esindatus: Määratleme täpselt Riigikogu pädevuse Eesti positsioonide kooskõlastamisel ELi otsustusprotsessis. Seame eesmärgiks Riigikogu aktiivse kaasatuse strateegiliste küsimuste arutamisse. Suurendame parlamentaarset kontrolli Eesti osaluse üle ELi otsuste tegemises. Loodav ELi küsimuste koordineerimise mehhanism peab tagama valitsuse ja Riigikogu tõhusa koostöö Eesti positsioonide kujundamisel, mis on eeltingimuseks Eesti efektiivsele osalemisele ELi otsustusprotsessis. Seame eesmärgiks kogu EList eraldatava raha sihipärase ärakasutamise: Töötame välja ELi struktuurimeetmete rakendamise rahastamismudeli, mis aitab kaasa toodetava lisaväärtuse lisandumisele. Seame esikohale põhimõtte, mille kohaselt ELi struktuurivahendite rahastamiseesmärgid aitavad kaasa riiklike arengusuundade elluviimisele, mitte ei muutu eesmärkideks iseeneses. Koondame killustatud piirkondlikud arengustruktuurid ühtseteks maakondlikeks arendus-keskusteks, mis jäävad ELi struktuurivahendite taotlemisel peamiseks tugisüsteemiks. Tagame ELi struktuurvahendite kasutamise üle samasuguse järelevalve ja läbipaistvuse nagu riigieelarveliste vahendite kasutamise puhul. Tagame elluviidud projektide üle regulaarse tulemuslikkuse ja mõjude analüüsi. ELi struktuurvahendid tuleb suunata eeskätt prioriteetsetesse valdkondadesse nagu haridus, innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, ettevõtluse arendamine, tasakaalustatud regionaalne areng ja inimväärse elukeskkonna tagamine kogu Eestis.
Alates 1. jaanuarist 2004 korrastame erakondade rahastamise süsteemi, kusjuures keelatakse äriühingute annetused erakondadele. Seame eesmärgiks piirata valimisreklaami kulusid ning kehtestame 1. jaanuariks 2004 seadusega erakondade rahastamise üle väliskontrolli. Arvestades äriühingute suurt osakaalu erakondade rahastamises, tasakaalustatakse piirang erakondade riigieelarvelise rahastamise suurendamisega võrreldavas mahus. Lisaks esindatusele Riigikogus võetakse rahastamise aluseks ka esindatus kohalikes volikogudes. Seda rakendatakse alates 2005. aasta kohalikest valimistest.
Vaatame üle mittetulundusühingute asjaajamist ja aruandlust puudutavad õigusaktid eesmärgiga neid lihtsustada. Asume toetama eelmise Riigikogu poolt vastu võetud kodanikuühiskonna kontseptsiooni.
Kujundame Riigikogu riigi strateegilise arengu planeerijaks – selleks tugevdame parlamendi tugistruktuure ning selget otsustuspädevust strateegilise planeerimise alal. Korrastame riigi planeerimissüsteemi ja erinevad planeerimisdokumendid. Operatiivne juhtimine peab senisest enam jääma valitsusele. Kaasame parlamendi tegevusse senisest enam eksperte ja teadlasi ning oluliste üksikküsimuste arutamiseks moodustame Riigikogu juurde ekspertide komiteed. Tugevdamaks parlamendi järelevalvet täitevvõimu üle, moodustame Riigikogus komisjoni koostööks Riigikontrolliga. Koostöökomisjon esitab oma ettepanekuid Riigikontrolli tööplaani ning arutab Riigikontrolli ülevaateid ja auditiaruandeid. Komisjonis on opositsiooni esindavatel Riigikogu liikmetel enamus.
Kvaliteedi tagamiseks kehtestame 2005. aastaks teenusstandardid ehk miinimumnõuded avalikele teenustele. Kui neid ei täideta, on kodanikul võimalus kaitsta oma õigusi ja taotleda õiglast kompensatsiooni. Osutamaks standarditele vastavaid avalikke teenuseid, kujundame integreeritud teeninduspunktide võrgu üle Eesti.
Koalitsioon seab eesmärgiks luua tingimused, et 2005. aasta kohalikel valimistel oleks võimalik rakendada e-valimisi.
Meie eesmärgiks on kujundada riik, mis suudab seista seaduste rakendamise, täitmise ja avalike huvide realiseerimise eest; toimib õiglaselt, vastuvõetavalt ja arusaadavalt; kaasab otsustusprotsessi senisest enam kodanikke, kodanikuühendusi ja ettevõtjaid, suutes olla neile võrdväärseks, arvestavaks ja tasakaalustavaks partneriks; ei ole suunatud ainult olevikku, vaid lähtub tänastes tegevustes homseist eesmärkidest; vastutab oma tegevuse eest.
Aastaks 2006 rakendame elektroonilise kinnistusameti ja aastaks 2005 pärimisregistri.
Võimaldame teha lihtsamaid tõestamistoiminguid omavalitsuses (allkirjanäidise kinnitamine, dokumendi esitamise aja kindlakstegemine). Arendame edasi lepitusmenetlust tsiviilvaidluste kiiremaks lahendamiseks.
Arendame edasi vabakutseliste kohtutäiturite institutsiooni, laiendades nende pädevust pankrotihaldurite funktsioonidega.
Võtame vastu õigusabi ja õigusteenuse seadused. Muudame õigusabi ja notariteenused inimestele senisest enam kättesaadavaks. Seadustame vaidluste lahendamise kohtueelse korra.
Arendame edasi riigi kriisireguleerimise võimekust, sealhulgas liidame 112 ja 110 keskused ühtseks häirekeskuseks.
Koondame vahendid ja loome süsteemi kuriteoohvrite toetamiseks. Arendame edasi sundraha institutsiooni. Alates 1. juulist 2003 tõstame kurjategijatelt väljamõistetava sundraha määra, suunates vahendid kuriteoohvrite toetamiseks. Ka kurjategijatelt konfiskeeritud vara realiseerimisest saadavad tulud suunatakse kuriteoohvritele.
Töötame välja pikaajalise korruptsioonivastase strateegia ja rakenduskava. Sealhulgas: Loome koordineeriva süsteemi korruptsioonikuritegude avastamiseks (Tolliameti, prokuratuuri, Piirivalveameti ja politsei vahel), mille abil rakendatakse ellu korruptsiooni- kuritegude avastamise strateegia. Koondame majanduskuritegude uurimise ühtsesse alluvusse. Keskendume korruptsiooni tõkestamisele ka väljaspool keskvalitsust (omavalitsustes jt avaliku sektori osades). Karmistame karistusseadustikus karistusi poliitilise korruptsiooni eest. Kehtestame seadusega materiaalsed karistused korruptsiooni eest. Viime korruptsioonivastase seadusloome vastavusse Euroopa Nõukogu 20. põhimõttega. Esitame Riigikogule ratifitseerimiseks “Euroopa Ühenduste ametnike ja ELi liikmesriigi ametniku korruptiivsete tegude vastu võitlemise konventsiooni”. Tunnustame ELi ühismeedet, mis käsitleb korruptsiooni erasektoris.
Muudame korrakaitsjate tegevuse avalikkusele arusaadavamaks ning määratleme seadusega omavalitsuse pädevuse kontrollida politseitegevust ning koostöös politseiga koondada oma territooriumil leiduv korrakaitseressurss ja kavandada korrakaitsealast tegevust. Rakendame koostöö koordineerimiseks süsteemi politsei, abipolitsei, omavalitsuste, kodanikeühenduste ja turvafirmade vahel.
Tagame õiguskaitseametnike karjäärikestva väljaõppe.
Peame õiguskaitseametnike koolituskeskuse loomist Eestisse.
Viime õiguskaitseametnike väljaõppe tasemele, mis tagab võimekuse teha rahvusvahelist koostööd.
Loome eraõiguslikule isikule seadusliku võimaluse täita vangla haldusülesandeid.
Karmistame vangistusrežiimi, minnes laagrisüsteemilt üle kambrisüsteemile. Selleks ehitame nelja aasta jooksul juurde piisavalt kambertüüpi vanglakohti. Rajame kinniste vanglate juurde avavangla kohad nii, et need moodustaks 10% kõikidest vanglakohtadest.
Võtame vastu kriminaalpoliitika arengusuunad kuni aastani 2010 ning rakendame digitaalse kriminaaltoimiku süsteemi aastaks 2006.
Tagades prokuratuurile piisavad ressursid, kujundame prokuröri aktiivseks kohtueelse menetluse ja kriminaalprotsessi juhiks, pöörates erilist tähelepanu väärtustamisele ning korrastades sealhulgas ka nende omavahelise palgasuhte; tihendame uurijate meeskonnatööd ning anname ressursse uurimisrühmade moodustamiseks, mis tagaksid ühiskonnaohtlike kuritegude efektiivse kohtueelse menetlemise; suurendame prokuröride spetsialiseerumist ja viime keerukates kuritegudes prokuratuuri territoriaalselt juhtimiselt funktsionaalsele juhtimisele.
Kiirendame kohtumenetlust, tõstes jätkuvalt lihtmenetluste osakaalu ning loome võimaluse anda õigusemõistmist toestavaid funktsioone üle erastruktuuridele.
Loome efektiivselt toimiva kriminaalmenetluse registri. Rakendame kogu kriminaalmenetlust hõlmavaid töökorralduslikke meetmeid ja elektroonilisi vahendeid, tagamaks minimaalset aega kuriteo ja kohtuotsuse vahel.
Loome koordineeritud ennetussüsteemi riiklikul, kohalikul ja üksikisiku tasandil, luues omavalitsustesse, Haridus- ja Teadus-, Justiits-, Sise- ja Sotsiaalministeeriumisse vajalikud struktuuriüksused ning kaasates kodanikeühendusi.
Jõustame tsiviilkohtumenetluse seadustiku aastaks 2005.
Tagame kriminaalhooldussüsteemi piisava rahastamise, laiendades selle funktsioone enne- tähtaegselt vabastatute ja tingimisi süüdimõistetute ning üldkasuliku tööga hõivatutele.
Paneme piiri varastatud asjadega kaubitsemisele. Politsei loob varastatud ja leitud asjade avaliku andmebaasi, et varastatu omanikule tagastada ning ennetada varastatu edasimüümist.
Rakendame reaalselt ellu kuritegelikul teel saadud vara ja kuriteo toimepanekuks kasutatud vara konfiskeerimise.
Kujundame karistuspraktikat, et esimest korda süüteo sooritanule mõistetaks lühike, kuid mõjuv karistus, st lühiajaline vangistus, arest või üldkasulik töö. Suurendame karistuste kasvatuslikku mõju.
Uimastikaubitsemise, isikuvastaste kuritegude ja korduvate raskete kuritegude puhul taotleme ühiskonna ootustele vastava karmima karistuspoliitika rakendamist.
Karmistame karistusi üldsust oluliselt häirivate väärtegude eest (ebaseaduslik metsaraie, muinsuskaitsealuste objektide rüüste, alkoholi müük alaelistele, avaliku korra rängad rikkumised, graffiti jms).
karmistades kuni eluaegse vangistuseni karistusi uimastikuritegude (kaubitsemine), samuti raskete isikuvastaste kuritegude eest; karmistame karistusi kuriteo organiseerimise eest ja paneme kuriteo organisaatori vastutama kogu kuritegeliku ühenduse tegevuse eest; kehtestame kuritegu raskendava asjaoluna ründe õiguskaitse ülesandeid täitvate isikute (politseiniku, uurija, kohtuniku ja prokuröri) vastu.
Läheneme sisejulgeoleku tagamisele süsteemselt ja tulevikku suunatult. Meie eesmärgiks on rakendada korrakaitsesüsteem tööle nii, et ühiskonna turvalisus suureneks oluliselt. Lähtume põhimõttest, et Eestis on ühtne riiklik politseisüsteem. Olulist edasiarendamist vajab elanike ja nende ühenduste ning politsei, prokuratuuri, kohtute ja karistusasutuste koostöö. Politsei peab vastutama turvavõrgustiku loomise eest politsei, abipolitsei, omavalitsuste, kodanike-organisatsioonide ja turvafirmade vahel. Sisejulgeoleku tagamisel lähtume hoiakust, et reageerides väiksematele õigusrikkumistele suudame ennetada rängemaid kuritegusid. Reageerides adekvaatselt ja kiiresti, muutub korrakaitse turvalisuse tagamisel rohkem nähtavaks, millel on omakorda suur õigusrikkumisi ennetav mõju. Korrakaitsesüsteemi jaoks peab esmatähtsaks muutuma kuritegude ennetamine, mitte tegelemine kuritegevuse tagajärgedega. Sisejulgeoleku tagamine omandab üha enam rahvusvahelisi mõõtmeid: tsiviliseeritud riikidel on vastastikune huvi võidelda ebaseadusliku relvatransiidi, massihävitusrelvade leviku, terrorismi, rahapesu, inimkaubanduse jm organiseeritud kuritegevuse vastu. Tagame võrdse partneri staatuse rahvusvahelise kuritegevuse vastases võitluses.
4.3. Lahendame üleriigiliselt tähtsate kultuuriobjektide investeeringute probleemi.
e üle eelarvest rahastatavate kultuuriasutuste tegevusvormid. Selleks täiustame sihtasutuste ja fondide alaseid õigusakte.
Läheneme sisejulgeolekule süsteemselt ning rakendame korrakaitsesüsteemi, suurendame politsei ja prokuratuuri koostööd ning ennetame õigusrikkumisi. Muudame karistusseadust karmimaks ning tõstame karistusi uimastikuritegude ja raskete isikuvastaste kuritegude eest. Karmistame väärtegude karistusi ning rakendame konfiskeerimist. Loome efektiivse ennetussüsteemi ning parandame kriminaalmenetluse tõhusust ja kiirust.
Võtame vastu seadusi loovisiku staatuse ja sotsiaalse kaitse ning omakultuuri ja rahvuskultuuri kohta. Loome riikliku programmi rahvusliku mäluvaramu talletamiseks ning toetame kirjanduse, muusika ja arhitektuuripärandi säilitamist. Käivitame riikliku filmi- ja muuseumiprogrammi ning toetame kultuuriekspordi ning rahvusvahelist koostööd. Toetame rahvusvahelist kultuuritegevust ning vähemusrahvuste kultuurilist eneseväljendust. Suurendame toetusi kultuurile ning korraldame kultuuriorganisatsioonide tegevuse ja investeeringute parandamist.
Koostame ja rakendame innovatsioonisüsteemi, haridusstrateegia ning teadus- ja arendustegevuse strateegia aastani 2010. Käivitame õppekavaarenduse ning parandame põhikooli ja gümnaasiumi õppekava. Rakendame lapse arengukava ning arendame riskilaste ja kutsehariduse süsteemi. Jätkame kõrghariduse reformi ning elukestva õppe süsteemi arendamist. Toetame teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ning suurendame teaduse osakaalu SKPst. Tagame õpetajate palgatõusu ning kvaliteedi tõstmise.
Tagame väikese lapsega kodus olevale emale sissetuleku ning säilitame palga enne ja pärast sünnitust 12 kuu jooksul. Suurendame riigi panust ema kogumispensionisse ning tõstame riiklikku sünnitoetust. Kustutame 50% õppelaenust iga sündinud lapse kohta ning töötame välja tervikliku pere- ja rahvastikupoliitika, sealhulgas tulumaksuvabastuse pere teisest lapsest alates. Tagame üksikvanemale elatise ning pöörame tähelepanu riskilastele, arendame tugikeskusi ja toetame noori kodu loomisel ning emade töötamist.
Koalitsioon avaldab lugupidamist kõigile kaaskodanikele ning tunnustab Eesti ajaloo ja kestvuse väärtust. Eesmärgiks on Eesti Vabariigi kui iseseisva demokraatliku õigusriigi püsimine ja pidev areng. Toetame rahvusliku kokkuleppe ideed ning tugevdame eestlust, eesti keelt ja kultuuri, eestikeelset haridust ning teadust. Politika on suunatud Eesti rahva elujõu taastamisele ja suurendamisele ning ühiskonna kaasamisele.