Eesti loodus- ja maavarade kasutamisel lähtume nende targast väärindamisest ja materjalide ringkasutusest. Avaliku sektori hoonete ja investeeringute puhul eelistame ringmajanduse materjalide ja puidu kasutamist
EKT Ecobio biogaasitehasele väljastati kääritusjäägi tootmise sertifikaat, mis võimaldab kasutada kääritusjääki väetisena põllumajanduses. Toetab ringmajanduse printsiipe loodusvarade targal kasutamisel.
AS Tallinna Vesi jätkab teise biokäärituse rekonstrueerimist, mille eesmärk on suurendada reoveesette stabiliseerimisest saadavat biogaasi ja muuta see elektri- ja soojusenergiaks.
Kliimaministeerium toetab 24 miljoni euroga investeeringuid jäätmete ringlussevõttu, et jäätmereform tooks lisaks keskkonnale kasu ka Eesti majandusele.
Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu seisukoha romusõidukite määruse kohta, mis sätestab nõuded uute sõidukite konstrueerimiseks viisil, mis toetab nende korduskasutamist, ringlussevõttu ja taaskasutamist.
Statistikaameti andmetel tekib Eestis ühe elaniku kohta aastas 373 kg olmejäätmeid, mis on märksa vähem kui Euroopa Liidu keskmine 511 kg elaniku kohta.
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit andis Ringmajanduse Veduri tiitli Järvakandi klaasiklastrile ja Piduri tiitli Eesti riigile, rõhutades koostöö ja nutikate lahenduste tähtsust ringmajanduse edendamisel.
On mitmeid samme ringmajanduse ja loodusvarade targal kasutamisel, kuid lubadus pole täielikult täidetud. Avaliku sektori investeeringute eelistamise kohta pole lõplikke tõendeid, kuid tegevused jätkuvad.
