Kõik inimesed ja kogukond tunnevad ennast turvaliselt ning on teadlikud kriiside ajal tegutsemisest. Tõhusad koolitused on kättesaadavad ja õppused toimuvad regulaarselt. Rajatud on varjendid ja tähistatud varjumispaigad.

Seal, kus see on mõistlik ja tekib tõhusam ressursikasutus, teevad omavalitsused omavahel erinevate teenuste osutamisel koostööd, näiteks ühiselt korraldatud veevarustuse või kaugkütte tagamine, ühistransport, perearstikeskus, hooldekodud, naabrivalve/-kaitse, jäätmekäitlus, pääste, valmisolek kriisiolukordadeks, varude hoidmine, loomade varjupaikade loomine, teehooldus valdade piiraladel jm.

Kohalikul tasandil toimuvad rahvaalgatused, tagasiside- ja rahvaküsitlused ning rakendatakse kaasavat eelarvet. Loodud on mugavad e-hääletuse võimalused. Volikogude komisjonide tegevusse on kaasatud rohkem oma ala eksperte.

Haldusreform jätkub. Nii omavalitsuse kui ka riigi osutatavad teenused vaadatakse üle ja vastutuse üle otsustatakse haldusüksuste põhiselt. Sihtotstarbelised vahendid on riigieelarvest viidud kohaliku omavalitsuse tulubaasi, et suurendada omavalitsuste finantsvabadust.

Omavalitsus soosib ja loob elurikkust hoidvat ning inimese tervist turgutavaid rohealasid. Vääriselupaigad on kohaliku kaitse all. Endiselt on võimalus luua kohalikke kaitsealasid ja kohalikke olusid arvestavaid teemaplaneeringuid.

Aastaks 2035 oleme jäätmevabad: suuremates omavalitsustes on ringmajanduse keskused ja fondid, väiksemad teevad jäätmekäitluses suuremate valdadega koostööd. Suurem osa tekkivast jäätmetest sorteeritakse ning taaskasutatakse, muu olmejääde kasutatakse sooja- ja energiatootmiseks.

Üldplaneeringud on ajakohastatud ning ehitus- ja planeerimisprotsess vastab praegustele vajadustele. Detailplaneeringuid menetletakse kolm korda kiiremini, ettekirjutusi tehakse vaid üks kord.

Targa linna tehnoloogiad optimeerivad liikluslahendusi, ühistransporti, parkimist ja energiatõhusust.

Linnas on jalgsi, jalgratta, kergliikuri või ühistranspordiga kõik tähtsamad teenused ning eluks vajalik 15 minuti kaugusel.

Kõnni- ja rattateed on olemas, korras ning aasta ringi hooldatud. Igas teedeehituse planeeringus on arvestatud kergliiklejatega, autovaba liiklemise soodustamiseks on rajatud kõnni- ja autoteedest eraldi rattateed ning rattaparklad.

Ühistranspordivõrk on korrastatud, mugav ja tõhus. Suuremaid linnu ühendab kiire ja mugav raudtee, linnades arendatakse edasi trammiliine, pealinna ümbritseb ringraudtee. Hajaasustusega piirkondades on kasutusel nõudepõhine ühistransport.

Majandust arendav ning uutel, rohelistel ja innovaatilistel lahendustel põhinev tööstus areneb üle Eesti koostöös omavalitsustega. Kogukondi motiveerib kohaliku kasu meetmed.

Nii era- kui ka äritarbijatele on rajatud taskukohane, puhas energia tootmine nii elektri kui ka sooja tarbeks. Tulevikuenergiat saadakse taastuvatest energiaallikatest, sh tuul ja päike, salvestatud hüdroenergia, tuumaenergia ning biogaas. Kogukondlikud energiaühistud on vastupidava energiasüsteemi väärtuslik osa.

Omavalitsuste rahastusmudel motiveerib kogukonda toetama ettevõtlusega tegelemist. Vähemalt 40% ettevõtlustoetustest suunab riik väljapoole Tallinna, Tartut ja nende lähivaldu.

Omavalitsuse ülesanne on ettevõtluse arendamine ja tingimuste loomine ettevõtlikkuse kasvuks. Ettevõtted loovad lisandväärtust ja toovad ühiskonnale tulu, millega tagatakse kõigile kvaliteetsed teenused, taristu ning elukeskkond. Me usume ettevõtjasõbralikku omavalitsusse.

Igal inimesel on kodulähedased sportimisvõimalused ja mitmekesised võimalused tervisespordiks. Koolide ja lasteaedade hoovid ning staadionid on koolivälisel ajal kõigile avatud.

Väärikaks vananemiseks on vajaduse korral võimalik valida koduhoolduse või hooldekodu vahel, sotsiaalhoolekanne lähtub inimväärikusest ning inimese vajadustest.

Esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenused on riigi ning omavalitsuse koostöös kõigile kättesaadavad ööpäev läbi telefoni ja veebi teel või arsti juures. Säilitame igas maakonnas haigla.

Noortele on haridussüsteemi osana tagatud kvaliteetne noorsootöö teenus. Rakendatakse ja rahastatakse noorsootöötajate, sealhulgas huvijuhtide karjäärimudelit. Olemas on kodulähedased huvihariduse ja vaba aja veetmise võimalused.

Õpetajate tööd väärtustatakse. Võtame suurema vastutuse neile parema töötasu, töötingimuste ja töökeskkonna tagamise eest.

Loodud on haridusliku ebavõrdsuse vähendamise programm. Igas koolis peab saama väga hea hariduse. Alg- ja põhikoolides ei toimu katseid.

Riigi vastutusel on tagatud igale õppijale, sõltumata elukohast, tema oskustele ja huvidele vastav ning piirkonna arengut toetav võimalus omandada eestikeelne kutse- ja gümnaasiumiharidus.

Eesti 200 ehitab Eestit, kus inimeste elukoht ei määra elukvaliteeti. Nutikas ja personaalses riigis on kõik tähtsad teenused inimestele kättesaadavad seal, kus neid vajatakse. Tagatud on puhas ning tervislik elukeskkond, kasutusel uuendusmeelsed lahendused ja rohetehnoloogiad.

Eesti 200 ehitab uue põlvkonna Eestit. Eestit, kus nähakse võimalusi seal, kus teised näevad takistusi. Eestit, kus tehakse tulevikku suunatud otsuseid, sest vaid järgmistele põlvedele mõeldes saame luua parima võimaliku riigi.

Eesti peab tegema uue arenguhüppe. Praegune muutuv maailm pakub selleks suurepäraseid võimalusi. Me ei lepi sellega, et Eesti jääb keskpäraseks riigiks. Eesti 200 on poliitikas selleks, et iga järgmine põlvkond saaks elada paremas riigis kui praegune.

Omavalitsuse ülesanne on luua arendav, vabadusi tagav ja kaitstud keskkond inimestele ning ettevõtlusele. Soovime näha omavalitsusi, kus igaüks tunneb, et tal on võimalus leida hea töökoht, olla ettevõtja ning luua ise töökohti. Meie omavalitsused keskenduvad kasvule ja arengule.

Iga inimene saab vaimse tervise tuge – laps koolis, täiskasvanu tervisekeskuses. Koolides on kasutusel tõenduspõhised ennetusprogrammid laste vaimse tervise ja heaolu toetamiseks ning sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks. Probleemid leitakse ja nendega tegeldakse varakult. Igas koolis on olemas vaimse tervise spetsialist. Vaimse tervise tugiprogramm ja -võrgustik on kättesaadav nii õpetajatele kui ka lapsevanematele.

Omavalitsus peab panustama Eesti inimeste haridusse, tervisesse ja turvatundesse. Investeering inimkapitali on väikese riigi ja väikeste kogukondade puhul ainuvõimalik tee parema heaoluni isiku ning ühiskonna tasandil. Meie Eesti on selline, kus kõik põlvkonnad tunnevad ennast vajaliku ja väärtustatuna.