RAHVALIIT taotleb, et Eesti rahvas saaks otsustada Euroopa Liiduga liitumise küsimuse referendumil, mille tulemus on Riigikogule ja valitsusele siduv.
RAHVALIIT tagab, et Eesti riik oleks hea peremees rahvalt riigi käsutusse antud varadele ning taastab austuse põhiseaduse vastu.
RAHVALIIT astub vastu ametnikkonna politiseerimisele, puhastab riigiaparaadi ebaausatest ja ebaeetilistest isikutest ning väärtustab ametnike professionaalset ja ausat tööd.
RAHVALIIT võtab riigiametnike ja riiklike ettevõtete juhtide palgad kindla kontrolli alla eesmärgiga tagada sotsiaalne õiglus ja vähendada riigiaparaadi personali- ja majanduskulusid.
RAHVALIIT tagab riigivõimu abil kogu maa tasakaalustatud regionaalse arengu, toetades maa-asustuse säilimist ja arendamist ning seda abistava infrastruktuuri - kooli- ja kultuurimajad, raamatukogud, teed, side jne - väljaehitamist.
RAHVALIIT rakendab selget ja avalikustatud valitsemisviisi, mis taastab inimeste usu riigivõimu rahva teenistusse.
RAHVALIIT suurendab valla- ja linnavalitsuste õigusi ja vastutust elanikkonnale teenuste pakkumisel, võimaldades tõhusamat koostööd ja paremat teenindust.
RAHVALIIT tagab seaduste menetlemisel kohalike omavalitsuste huvide kaitse - Riigikogu peab kõik maksusoodustused andma riigieelarve tulude arvel, seaduseelnõud saama kohalike omavalitsusliitude kooskõlastuse.
RAHVALIIT nõuab kohalike omavalitsuste ühinemisel rahva tahtel põhineva vabatahtlikkuse põhimõtte tunnustamist ning astub vastu valdade sundliitmisele.
RAHVALIIT viib sisse hariduse koolipõhise rahastamise, kus kaetakse õpilaste arvust sõltumatult koolide püsikulud, sealhulgas õpetajate palgakulud.
RAHVALIIT suurendab piirialade, saarte ja teiste eritingimustes asuvate piirkondade arenguks vajalike regionaalsete sihtprogrammide rahastamist.
RAHVALIIT nõuab kütuseaktsiisi laekumistest 30 protsendi suunamist valdade ja linnade eelarvesse kohalike teede ja tänavate remondiks ja korrashoiuks.
RAHVALIIT muudab kohalike omavalitsuste rahastamise ettevõtjasõbralikuks, suurendades ettevõtluse arengut ja maksutulusid.
RAHVALIIT jaotab füüsilise isiku tulumaksu kaheks osaks - riigieelarveliseks 11% ja kohalikuks 15%. Tulumaksusoodustused kaetakse riigieelarve arvelt.
RAHVALIIT suurendab valla- ja linnavalitsuste tulude suuruse vastavusse neile seadustega pandud ülesannetest tuleneva vajadusega, suurendades tulude taset enam kui kahe miljardi krooni võrra aastas.
RAHVALIIT tagab põhiseadusest lähtuvalt kohalikule omavalitsusele majandusliku ja poliitilise sõltumatuse keskvõimust.
RAHVALIIT taastab Riigikogu kontrolli maksumaksjate raha kasutamise otstarbe määramise ja kasutamise tõhususe üle.
RAHVALIIT peab õigeks, et Eesti riik laenab järgneva kümne aasta jooksul 3-4 miljardit krooni aastas rahvuslikeks arenguinvesteeringuteks haridusse, teadusse, tervishoidu, õiguskorda, tehnilisse infrastruktuuri, põllumajandusse jt.
RAHVALIIT ohjeldab karmimate seaduste, maksupolitsei ning tollisüsteemi tugevdamise abil maksupettusi, maksustab off-shore-tehingud ja kaotab riigist väljaviidava kapitali maksuvabastuse. Selle tulemusena laekub riigieelarvesse juurde enam kui 4 miljardit krooni aastas.
RAHVALIIT tagab, et riik saab oma arenguks vajaliku raha kätte.
RAHVALIIT hoolitseb selle eest, et riigiasutuste ja riikliku osalusega ettevõtete tellimused läheksid Eesti ettevõtetele, teadus- ja koolitusasutustele.
RAHVALIIT jätab tähtsad, inimesi ja ettevõtlust teenindavad monopoolsed infrastruktuuriettevõtted - Narva Elektrijaamad ja Tallinna Sadam - Eesti rahva omandiks.
RAHVALIIDU eelarve- ja maksupoliitika aitab suunata maale ja väikelinnadesse tagasi vähemalt kaks miljardit krooni aastas.
RAHVALIIT suunab põllumajandusse otse- ja investeeringutoetuste ning pikaajaliste hüpoteeklaenudena investeeringute tegemiseks viie aasta jooksul 1-1,5 miljardit krooni aastas.
RAHVALIIT kaitseb seadustega ja toetab riigieelarvest väikeettevõtlust, eriti maapiirkondades.
ergia, Eesti Telefon, liikluskindlustusseltside hinnakartell, vee- ja kanalisatsiooniettevõtted jt - omavoli eest.
Rahvaliit viib kohalike omavalitsuste tulude suuruse vastavusse neile seadustega pandud ülesannetest tuleneva vajadusega, suurendades tulude taset enam kui kahe miljardi krooni võrra aastas. Selle tulemusena suudavad vallad ja linnad tagada nõutava omafinantseeringu EL-i toetustegevusteks.
Rahvaliit tagab põhiseadusest lähtuvalt kohaliku omavalitsusele majandusliku ja poliitilise sõltumatuse keskvõimust. See võimaldab volikogudel vabalt otsustada valla või linna arengut puudutavaid küsimusi, kuid suurendab ka rahva vastutust volikogude valimisel.
Rahvaliit tagab, et riik saab oma arenguks vajaliku raha kätte. Ohjeldab karmimate seaduste, aga ka maksupolitsei ning tollisüsteemi tugevdamise abil maksupettusi, maksustab off-shore-tehingud ja kaotab riigist väljaviidava kapitali maksuvabastuse. Selle tulemusena laekub riigieelarvesse juurde enam kui 4 miljardit krooni aastas - 4-5% SKP-st. Riigieelarve suurenemine võimaldab ühiskonda tasakaalustada ¾eelkõige suurendada pere-, laste- ja koolitoetust, tõsta pensione ning tugevdada korrakaitset.
Rahvaliit kaitseb tarbijat monopolide ¾ Eesti Energia, Eesti Telefon, liikluskindlustusseltside hinnakartell, vee- ja kanalisatsiooniettevõtted jt - omavoli eest. Erilist tähelepanu pöörame hõreda asustusega piirkondadele ja ääremaadele, kus monopolid oma kohustuste täitmisest sageli kõrvale hiilivad. Rahvaliit kaitseb seadustega ja toetab riigieelarvest väikeettevõtlust, eriti maapiirkondades.
Rahvaliit toetab rahvusliku kapitali arengut. Rahvuslik omanike klass oli eestluse arengu selgroog nii ärkamisajal kui kahe maailmasõja vahelisel perioodil, see on rahvusriigi säilimise tagatis ka praegu ja tulevikus, võimalikul kuulumisel Euroopa Liitu.
Rahvaliidu poliitika võimaldab saavutada Eesti majanduse kasvutempoks vähemalt 10 protsenti aastas. Loodud väärtuste õiglase jaotuse võimaldab tõsta kõigi inimeste heaolu ja tugevdada Eesti riiki.
Rahvaliit töötab selle nimel, et iga kuritegu saaks karistatud.
Rahvaliit süveneb veendumus, et eriti jõhkrate isikuvastaste kuritegude ja terroriaktide toimepaneku eest tuleb Eestis karistusena taastada surmanuhtlus, oluliselt tuleb karmistada karistusi narkootikumide levitamise eest.
Rahvaliit rakendab abinõud kõigile inimestele õigusabi ja -kaitse kättesaadavuse ning õiglase ja läbipaistva kohtupidamise tagamiseks. Vähendame oluliselt notariaaltoimingute vajadust, anname selleks suurema õigused valla- ja linnasekretäridele. Naabrite ja kaasomanike vaidluste ja tüliküsimuste kiiremaks lahendamiseks viime sisse lepitusmenetluse kohaliku omavalitsuse kaudu.
Rahvaliit suurendab korrakaitsjate arvu ja nende tehnilist varustust, kuni õiguskaitse suudab ohjeldada kuritegevust kõikjal üle Eesti. Viime sisse abipolitseinike põhjendatud tasustamise korra. Taastame inimeste turvatunde ja usu riigi võimesse kaitsta oma kodanikke ja nende vara.
Rahvaliit taastab rahva usu õigluse võimalikkusse Eestis. Muudame seadused arusaadavaks ja kättesaadavaks igaühele. Lõpetame asjaajamisega venitamise kohtutes ja uurimisasutustes.
Õigluse põhimõtted suudab ellu viia üksnes tugev Eesti riik, kus toetatakse lojaalsete ja seadusekuulekate inimeste püüdlusi ning rakendatakse nulltolerantsi seadusrikkujate suhtes.
Eestimaa Rahvaliidu eesmärk on eestluse elujõu tagamine, ehitades selleks üles inimest austava ja väärtustava Eesti ühiskonna ning riigi. Igas paigas Eestimaal, igas Eesti kodus peavad inimesed tundma elu edenemist ja inimlike väärtuste valitsemist egoismi, ahnitsemise ja ükskõiksuse üle.
