Jätkame kodanikühiskonna organisatsioonide ja algatuste rahastamist Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK), kohaliku omaalgatuse programmi, hasartmängumaksu nõukogu ja muude rahastamiskanali kaudu. Tegevus: Ei eelda lisategevusi

Kodanikeühenduste laiem ja lihtsam kaasamine. Tegevus: 2011 II kv EIS käivitamine Tegevus: 2011 IV kv Vabariigi Valitsuse otsus "Kaasamise hea tava" Tegevus: 2013 II kv Eesti kodanikuühiskonna arengukava (KODAR) Tegevus: 2013 IV kv Äriregistri muudatused

Eesti kaitsekulude taseme tõstmine 2% SKTst. SKTst. Eesti iseseisvus ja julgeolek on väärtused, mille arvelt ei tohi kokku hoida. Tegevus: 2011 III kv riigieelarve seaduse eelnõu (kaitseministri ettepanek) Tegevus: 2011 II kv Riigi eelarvestrateegia (2% SKTst NATO kaitsekulutuste definitsiooni kohaselt) Tegevus: 2012 IV kv Rendikonkurssi läbiviimiseks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine Tegevus: 2012 IV kv Jägala linnaku ehitusega alustamine Tegevus: 2012 IV kv Jägala linnaku ehituse valmimine Tegevus: 2014 IV kv Ämari lennubaasi ehituse lõpuleviimine Tegevus: 2015 I kv Ämari lennuvälja kahese kasutamise analüüs Tegevus: 2014 IV kv Vabatahtlikkuse alusel riigikaitseõpetuse laiendamine ja Kaitseliidu arendamine Tegevus: 2012 IV kv Kaitseväe kaitsekulude taseme kindlustamine 2% SKTst Tegevus: 2012 IV kv Kaitseväe kaitsekulude taseme stabiilsuse tagamine Tegevus: 2012 IV kv Põhjala-Balti kaitsealase koostöö arendamine

Põllumajandusministeerium esitab põhimääruse muutmise eelnõu.

Põllumajandusministeerium esitab kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Põllumajandusministeerium ja keskkonnaministeerium muudavad kalanduse administratsiooni struktuurimuudatuse jaoks vajalikud õigusaktid.

Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 5 punkti 5 rakendamiseks kalandusvaldkonna kontrolliasutuste kontrolli- ja järelevalvetegevuse koondamine Põllumajandusministeeriumisse, arvestades, et Keskkonnainspektsioon jääb teostama järelevalvetoiminguid samas ulatuses mis senini.

Eesti toidu programmi tegevuste jätkamine.

Programmi "Pühakodade säilitamine ja areng" jätkamine. Programmi "Maa-arhitektuur ja maastik. Uurimine ja hoidmine" jätkamine.

Mõisakoolide riikliku programmi jätkamine.

Põllumajandusminister määruse "Kalasadamate arendamise meetme tingimused ja kord" rakendamine.

Aktiivne äri- ja kultuuridiplomaatia, Eesti ettevõtjate, eks.

Seireprogrammi kehtestamise korral.

Läänemere tegevuskava rakendusplaani aastateks 2012–2015 eelnõu.

Pöörame tähelepanu rannikumere puhtana hoidmisele.

Seame eesmärgiks saavutada Läänemerele aastaks 2020 Euroopa Liidu kriteeriumidele vastav hea seisund. Selleks rakendame tegevuskava, mis arvestab siseveekogusid ja merd tervikliku ökosüsteemina, hajutab tihedast tankeriliiklusest tulenevaid keskkonnariske ning suurendab reostustõrjevõimekust.

Jahiseaduse eelnõu.

Põline riigimets jääb riigi omandisse.

Toetame erainitsiatiivi ühistulise tugisüsteemi arendamisel, mis oleks metsaomanikule toeks metsatööde korraldamisel ja puidu turustamisel.

Loome tingimused kestlikuks, kasumlikuks ja isemajandavaks erametsanduseks. Viime läbi tulumaksumuudatuse, mille kohaselt lubame raieõiguse või uuendusraie käigus raiutud metsamaterjali võõrandamisel saadud maksustatavast tulust maha arvata kuni kolme aasta jooksul pärast võõrandamist tehtud metsa majandamise kulud.

Ammutame lõpuni pooleldi kasutatud turbaalad ning toetame kasutatud turbaalade rekultiveerimist.

Laiendame aheraine kasutust ehitusmaterjalina.

Loodusvarade keskkonnasäästlik kasutamine.

Uute kaevanduste avamine toimub kokkuleppel kohaliku kogukonnaga. Ei eelda uusi tegevusi.

Lisaks põlevkivivarudele ja ehitusmaavaradele tähelepanu ka seni kasutuseta maavarade uurimisele ning toetama uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020 rakendusplaan aastateks 2011–2014.

Maapõueseaduse eelnõu.

Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemehelik majandamine.

Keskkonnaministri määruse "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused" avatud taotlemise korral rakendamine.

Keskkonnaministri määruse "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused" rakendamine.

Veeseaduse eelnõu.

Eesti maaelu arengukava rakendamine 2007–2013.

Osalemine Eesti seisukohtade kujundamises ÜPPd ning maaelu arengukava puudutavates keskkonnaküsimustes.

Tagame Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu säilimise; Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavad uurimistööd.

Bioloogilise mitmekesisuse seiremetoodika täiustamine.

Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud kaitse-eeskirjade uuendamiseks.

Looduskaitse arengukava aastani 2020 eelnõu.

Korrakaitseseaduse rakendusosa eelnõu.

Looduse mitmekesisuse ja loodusressursside kaitstusel hoida 2010. aasta taset.

Reostusõnnetusele reageerimise suutlikkus merel 24 tunni jooksul on 1,8 km².

Jäätmete taaskasutamise osakaalu kasv 37%ni kogu jäätmetekkest.

Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus aastas ei ületa 2010. aasta taset.

Kõikidel üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisaladel on nõuetekohaselt töötavad reoveepuhastid.

Arendame edasi tööjõuvahetuse programme. Tihendame koostööd Töötukassa, Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja kohalike omavalitsuste vahel, pakkumaks vähemuspäritoluga töötutele tõhusamat tuge ja õpet.

1. juulil 2011 kehtima hakkava keeleseaduse rakendamine. Ei eelda täiendavaid tegevusi.

Arendame järelevalvet täiskasvanuile eesti keele õpetamise, sh koolitajate kvaliteedi üle. 1. juulil 2011 kehtima hakkava keeleseaduse rakendamine. Ei eelda täiendavaid tegevusi.

Suurendame mitte-eestlastest avalike teenistujate ning haridus- ja kultuuritöötajate võimalusi erialase keelevaldamise kinnistamiseks. Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud "Keeleõppe arendamise programmi 2011–2013" rakendamine. EIF programmi rakendamine (Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond 2007–2013).

Peame oluliseks, et kõrgharidust omandada soovivad mitte-eestlased õpiksid edasi Eesti ülikoolides. Eesti keele arengukava 2011–2017 rakendamise vahearuanne.

Majanduslike võimaluste tekkel taassuurendame laste keeleõppelaagrite (perelaagrite) ja ekskursioonide korraldamise võimalusi. Eesti lõimumiskava 2008–2013 valdkonna "Hariduslik ja kultuuriline lõimumine" tegevuste elluviimine.

Toetame keelekümblusmetoodika laiemat rakendamist alates lasteaiast. Koolieesete lasteasutuste riikliku õppekava rakendamine.

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud "Keeleõppe arendamise programmi 2011–2013" rakendamine.

Suurendame riigikeeleõppe võimalusi täiskasvanuile. Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud "Keeleõppe arendamise programmi 2011–2013" rakendamine.

Saavutamaks eeskujuliku kirjakeele kasutamine ametlikus suhtluses, õigusaktides ja avalikus teabelevis, panustame selleks vajalike koolituste korraldamisse. Eesti keele arengukava 2011–2017 rakendamise vahearuanne.

Laiendame keelenõustamise tehnilisi võimalusi, tagame sõnastike vaba kättesaadavuse veebis. Eesti keele arengukava 2011–2017 rakendamise vahearuanne.

Toetame keelekorraldusasutusi ja -vabakondi nende tegevuses, mis väärtustavad täpset, asjatundlikku ja stilistiliselt rikkalikku keelekasutust ühiskonnas. Eesti keele arengukava 2011–2017 rakendamise vahearuanne.

Toetame kõnesünteesi tehnoloogia täiustamist, kõnetuvastuse valdkondlike rakenduste loomist ja kasutuselevõttu, eestikeelse ja eesti keelele suunatud tarkvara loomist ja rakendamist. Haridus- ja teadusministri käskkirja "Riikliku programmi "Eesti keele keeltehnoloogiline tugi 2011–2017" kinnitamine" rakendamine.

Suurendame veebipõhiste õppematerjalide hulka ja kättesaadavust, et võimaldada igale soovijale osasaamine parimast keele- ja aineõppest. Eesti keele arengukava 2011–2017 rakendamise vahearuanne.

Tagame lisaks heale keeleõppele täpse ja selge keelekasutuse kujundamise kõigi õppeainete kaudu. Selleks uuendame õppekavasid ja õppematerjale ning panustame keeleõppe osakaalu suurendamisse õpetajakoolituses. Eesti keele arengukava 2011–2017 rakendamise vahearuanne.

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud "Kõrgkooliõpikute programmi 2008–2012" rakendamine.

Väärtusta keele murrete ning kultuuripärandi mitmekesisust. Tegevus: Kultuuriprogrammi

Eesti keele oskuse paranemine ja keeleõppevõimaluste laiendamine. Tegevus: Kujundada välja süsteemsemad keelevärskenduse ja sõnavara loomise võimalused. Tegevus: Kanname hoolt, et õnnestunud sõna- ja mõisteloome tulemused leiaksid kiiresti koha kõrgkoolide õppematerjalides. Tegevus: Toetame erialaste uudisteoste tõlkimist ja avaldamist e-raamatuna. Tegevus: Uuendame õppekavasid ja õppematerjale ning panustame keeleõppe osakaalu suurendamisse õpetajakoolituses. Tegevus: Suurendame veebipõhiste õppematerjalide hulka ja kättesaadavust. Tegevus: Toetame kõnesünteesi tehnoloogia täiustamist ja kõnetuvastuse rakendusi. Tegevus: Toetame keelekorraldusasutusi ja -vabakondi ning laiendame keelenõustamise võimalusi. Tegevus: Tagame keelekasutuse eeskujuliku kasutamise ametlikus suhtluses ja koolitustes. Tegevus: Toetame eesti keele õppimist muukeelsete õppeasutustes ning keelekümblusvõimalusi. Tegevus: Panustame õpetajate ettevalmistusse ja täiendkoolitusse. Tegevus: Toetame ülikoolide valmisolekut pakkuda eesti keele õpet algajatele. Tegevus: Suurendame riigikeeleõppe võimalusi täiskasvanutele. Tegevus: Seame sihiks nõustamisteenuse loomise muukeelsete koolide eesti keelele ülemineku toetamiseks.

Kultuuriminister peab kultuurihariduse suuremaks sidumiseks üldharidusega. Tegevus: 1. jaanuarist 2014 ellu viia ringiraha põhimõte, kuni 130 euro suuruse iga-aastase pearaha igale kooliealisele. Tegevus: Koolide varustamine muusikariistadega. Tegevus: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamine. Tegevus: Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013 rakendusplaani aastateks 2011–2013 eelnõu.

Kultuuriminister peab riigi olulisteks partneriteks eriala- ja loomeliite ning väärtustama valdkondlike keskuste panust Eesti kultuuri arendamisse. Tegevus: Kultuuriminister korraldab filmivaldkonna olukorra väljaselgitamise ja tegevusplaani väljatöötamise, ning valmistab ette Nüüdisaegse filmitootmise keskuse loomise kontseptsiooni. Tegevus: Eesti Filmi Ekspordiagentuuri käivitamine ja välisturundusplaani väljatöötamine. Tegevus: Kinode ajakohastamise programmi

Kultuuriekspordi edendamine, koostöö valdkondlike keskuste ja rahvusvahelise koostööga. Tegevus: ekspordi ja koostöö tegevused.

Kultuuripoliitika arendamine, rahastuse suurendamine ning koostöö valdkondlike keskustega. Tegevus: kultuuripoliitika ja rahastuse tegevused.

Koostöölepete arendamine ja koostöövõrgustiku arendamine. Tegevus: koostöölepete sõlmimine ja koostöövõrgustiku loomine.

Koostöölepete väljatöötamine ja koostöövõrgustiku arendamine. Tegevus: koostöölepete sõlmimine ja koostöövõrgustiku loomine.

Uute ühendhäirekeskuste põhimääruste eelnõud. Tegevus: seadusandlus ja organisatsiooniline ettevalmistus.

Häirekeskuste ühendamiseks vajalike regulatsioonide muutmise eelnõud. Tegevus: seadusandlus ja regulatsioonide uuendamine.

Ühendhäirekeskuse ja hädaabinumbrile 112 ülemineku tegevuskava. Tegevus: tegevuskava koostamine ja rakendamine.

Kohtumenetluse pikkus tsiviilasjas ei tohi ületada 100 päeva. Tegevus: seadusandlus ja menetlusreeglite täpsustamine.

Riigieelarve seaduse eelnõu (justiitsministri ettepanek). Tegevus: eelarve ja seadusandluse koostöö.

Väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Tegevus: seaduse eelnõu koostamine ja vastuvõtt.

Kannatanute ja tunnistajate uuring. Tegevus: uuringute korraldamine.

Teostame karistusõiguse läbiva analüüsi ja ühtlustame karistuspoliitika. Võimaldame süütegude heastamist mitmesuguste alternatiivsete karistusvormide kaudu. Muudame süütegude menetlemise kiiremaks ja arusaadavamaks ning karistuste vaidlustamise lihtsamaks.

Seame sihiks ohvriabi tugivõrgustiku laiendamist üle kogu Eesti. Tegevus: ohvriabi tugivõrgustiku laiendamise tegevused.

Punkti täistekst: justiitsminister, minister 2013 IV kv Kulude mõõtmise süsteemi I etapp ehk kohtueelse menetluse toimingute hinna väljaarvutamine. Alaealiste kohtueelse menetluse pikkuste ülevaated. Väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigieelarve seaduse eelnõu (justiitsministri ettepanek). Tegevus: seaduse eelnõud ja süsteemi arendus.

riigi e-varade andmine kodanike ja ettevõtete teenistusse; avalike andmete masintöödeldaval kujul kättesaadavaks tegemise roheline raamat; Eesti topograafia andmekogu arendamine; liidestame riiklikud põhiregistrid ja muudame andmed masinloetavaks; läbipaistvuse ja kaasatuse suurendamine ning erasektori ergutamine uute rakenduste loomisele.

e-kodanik on e-ametniku ja e-poliitiku kiireks ja tegusaks partneriks; mobiilID-ga on võimalik valida 2011. aasta Riigikogu valimistel ja nutitelefoniga juba 2013. aasta kohalikel valimistel. Analüüs mobiil-ID kasutusvõimalustest Riigikogu valimistel ja kohalike omavalitsuste valimistel.

Kõrgharidusstrateegia 2006–2015 rakendusplaan 2011–2013, ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, tulemuslepingud

jätkame IT-ekspordiklastri tööd; Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegia 2007–2013 rakendusplaani aruanne

oleme eestvedajaks Euroopa digiteenuste ühistruktuuri väljaarendamisel, ennekõike digitaalse isikutuvastamise rahvusvahelise süsteemi rajamisel ning küberjulgeoleku edendamisel.

samm-sammult rakendame moodsat infotehnoloogiat õppevahendeina, et õppimine oleks rõõmus ja põnev ka tulevikus.

riiklike registrite andmestiku ühtlustamine ja andmevahetuse korraldamine

turvalisem, säästlikum, mugavam, kiirem, läbipaistvam ja piirkonniti kättesaadavam avalik teenus: Avalike teenuste korraldamise roheline raamat

Eesti Instituudi veebiarenduste toetamine

muuseumide infosüsteemi (MuIS) arendamine ja selle vabalt kättesaadavaks tegemine

portaalide arendamine ja digiteerimistegevus

täiustame keelenõustamise ja keeleuuenduste e-keskkonda, jätkame tõlkesõnaraamatute digitaliseerimist koostöös Google‘iga ja peame oluliseks jätkata emakeelsete programmide, häältuvastustarkvara ja muu keeletehnoloogia loomist.

muudame e-teenused mugavateks ja inimsõbralikeks i-teenusteks, kujundades eesti.ee kodanikele käepäraseks ja ligitõmbavaks võrgu kaudu pakutavate avalike teenuste väravaks, võimaldamaks arukat ja otstarbekohast dialoogi riigi ja kodanike vahel.

Infoühiskonna arengukava ning rakendusplaanide elluviimine, interneti ja mobiilsete e-teenuste arendamine, ID-kaardi ja mobiilID turvalisuse tagamine ning avalike teenuste digitaliseerimine. Tegevus: interneti kiire ja laiaulatusliku ühenduse rajamine kõikides Eesti maapiirkondades. Tegevus: arendada e-teenuseid mugavaks ja inimsõbralikuks, kujundada eesti.ee portaal. Tegevus: arendada ja digitaliseerida keele- ja kultuuriteenuseid ning muuseume. Tegevus: luua ühtne ja sõbralik veebileht ning arendada nutitelefonidele mõeldud e-teenuseid. Tegevus: arendada turvalahendusi ja koostööd turvalisuse tagamiseks. Tegevus: arendada ja juurutada ID-kaardi ja mobiilID tarkvara ning turvanõudeid. Tegevus: tõsta inimeste turvateadlikkust ning propageerida Eesti lahendusi Euroopas. Tegevus: arendada ja rakendada riiklikku infoühiskonna strateegiat ning koordineerida selle elluviimist.

Koostöö Helcomiga Läänemere laevaliikluse turvalisemaks muutmiseks ja reostatuse vähendamiseks. Tegevus: jätkata koostööd Helcomiga, ei eelda uusi tegevusi.

Merenduspoliitika arengukava ning koostöö EL ja naabritega, sh Eesti lipu laevade registreerimise lihtsustamine ja piiriületusprobleemide lahendamine Venemaaga. Tegevus: koostöös Poola, Läti, Leedu ja Euroopa Komisjoni ning Venemaaga koostada ühiskava Baltimaade paremaks ühendamiseks Lääne-Euroopaga.

Analüüsime Tallinn-Peterburi reisirongiliini taasavamise otstarbekust.

Tõsta reisirongiliikluse tihedust, et maksimaalselt ära kasutada kiiremate rongide võimalusi. Tegevus: suurendada avaliku liiniveo tellimust raudteel.

Luua reisijatele mugav võimalus teabe saamiseks ja piletite ostmiseks mistahes Eesti piires liikuvale ühistranspordivahendile ühest kesksest veebikeskkonnast.

Kehtestada teedeehitusnõuded, ajakohastada talvise teehoiu nõudeid ning tõsta teehoolde võimekust erioludes. Jätkata Tallinna ja Tartu ringtee, Tallinna-Tartu maantee neljarealise ehitamist, Saaremaa püsiühenduse ja Via Baltica rajamist ning Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimist. Tegevus: kehtestada teedeehitusnõuded. Tegevus: ajakohastada talvise teehoiu nõudeid. Tegevus: jätkata Tallinna ja Tartu ringtee ning teiste oluliste maanteede ehitamist ja rekonstrueerimist.

Luua ühtne ja kasutajale mugav elektrooniline piletisüsteem, mis võimaldab teabe saamist ja piletite ostmist mistahes Eesti piires liikuvale ühistranspordivahendile ühest kesksest veebikeskkonnast.

Riikliku programmi koostamine ja rakendamine, et jätkata riigi kruusateede katmist tolmuvaba kattega kasutades Põhjamaade tehnoloogiaid.

Põhjamaade tasemel teedevõrgu väljaehitamine ning teede hoolduse ja remondi jätkamine vastavalt teedehoiukavale. Tegevus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Tee seisundinõuded" muutmise eelnõu. Tegevus: Riigile kuuluvate teede hooldusega tegelevate äriühingute edasine tegevuskava. Tegevus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Tee projekteerimise normid ja nõuded" muutmise eelnõu. Tegevus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded" muutmise eelnõu. Tegevus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Tee- ja teetööde kvaliteedinõuded" eelnõu.

astuvenergia allikatega, kahjustamata samas Eesti tarbijate rahakotti ja ettevõtete konkurentsivõimet. Tegevus: energiatootmisvõimsuste kavandamisel eelistame energiaallikate mitmekesisust ja pikaajalist konkurentsivõimet, sealhulgas Euroopa keskkonnapoliitika valguses. Tegevus: eelistame meie olulisima maavara suuremat väärindamist, sealhulgas põlevkiviõlitööstuse arendamist ning Eesti unikaalsete põlevkivialaste tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste eksporti. Tegevus: soojusenergia tootmisel eelistame tõhusat koostootmist.

Rakendame perearstiabi ja ennetusprogramme ning tõstame tervisealast teadlikkust. Tegevus: koostada eelnõu. Vabariigi Valitsus

Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013 rakendusplaani aastateks 2011–2013. Tegevus: koostada lõpparuanne. Vabariigi Valitsus

Rakendame terviseõpet ja ennetusprogramme ning õpetame esmaabi ja elustamise põhiteadmisi juba põhikoolis. Tegevus: koostada eelnõu. Vabariigi Valitsus

Rakendame perearstiabi ja ennetusprogrammid ning tõstame tervisealast teadlikkust. Tegevus: koostada eelnõu. Vabariigi Valitsus

Anname perearstidele suuremad võimalused inimeste tervisliku käitumise suunamisel, suurendame noorte arstide riiklikku tellimust ning parandame arstiabi kvaliteeti. Tegevus: koostada eelnõu. Vabariigi Valitsus

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rakendusplaani 2013–2015 eelnõu. Tegevus: koostada eelnõu. Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsus koostab aruanne rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rakendusplaani 2009–2012 täitmise kohta. Tegevus: koostada aruanne. Vabariigi Valitsus

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rakendusplaani 2009–2012 täitmise aruanne. Tegevus: koostada aruanne. Vabariigi Valitsus

Põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamine. Tegevus: Vabariigi Valitsus koostab lõpparuande üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013 rakendusplaani aastateks 2011–2013. Vabariigi Valitsus

Peame õigeks, et iga ravijuhu maksumus avalikustatakse patsiendile riigiportaali kaudu. Suurendame teadlikkuse tõstmisega seotud programmide mahtu. Tegevus: koostada eelnõu. Vabariigi Valitsus

Tagame eakatele paremad hooldusravi ja koduõenduse võimalused. Rahastame hooldusravi voodikohti Euroopa struktuurifondide rahadest. Tegevus: rakendada struktuuritoetuse perioodi 2009–2013 meetme "Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine" investeeringute kava. Vabariigi Valitsus

Rajame Tallinnas laste vaimse tervise keskuse. Tegevus: sõlmida elluviimisleping Norra ja EMP finantsmehhanismide perioodi 2009–2014. Vabariigi Valitsus

Maksame noorele arstile esimese residentuuri lõpetamise järgselt tööle asumisel kohalikku või üldhaiglasse 15000 euro suurust lähtetoetust. Tegevus: koostada kontseptsioon lähtetoetuse loomiseks. Vabariigi Valitsus

Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitav haldusleping riikliku residentuuritellimuse kindlaksmääramiseks. Tegevus: sõlmida leping. Vabariigi Valitsus

ngukava 2009–2020 rakendusplaani 2013–2015. Tegevus: eelnõu. Vabariigi Valitsus

9. Kõikide saarteelanike kindlustamine kvaliteetse arstiabiga: sotsiaalminister a. lisaks perearstiteenuse tagamisele kindlustab riik kõikide kõrgema tähtsusega väljakutsete puhul saartele helikopteriteenuse olemasolu. Tegevus: korraldame helikopteriteenuse ja koostame tegevuskava

1. Valitsusliidu tööturu- ja sotsiaalpoliitika eesmärk on inimeste sissetulekute, elukvaliteedi ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Tegevus: seame sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst, sealhulgas erasektori osaluseni vähemalt 2/3 ulatuses sellest. Jätkame teaduse populariseerimist: Tegevus: muudame teaduse rahastamise süsteemi selgemaks, säilitame teadusasutuste baasfinantseerimise ja loome projektitoetuste jagamiseks kaks asutust Eesti Teadusagentuuri. Kehtestame teadlaste karjäärimudeli. Isikukeskne teaduse rahastamise süsteem on asendunud konkurentsikesksega – teadusasutuste rahastamine sõltub teadustulemustest, mitte olemasolevate teadlaste arvust. Soodustame igakülgselt Eesti teadlaste osalemist rahvusvaheliste teaduskeskuste töös, samuti ülikoolide, riigi ja erasektori koostööd ning ettevõtjate keskendumist tootearendusele

c. jätkame teaduse ja kõrghariduse taristu välja arendamist. Tegevus: toetame teadus- ja arendustegevuse taristu arendamist vastavalt strateegiale

9. Kasvab ühiskonna panustamine teadus- ja arendustegevusse ning rahvusvahelisse teaduskoostöösse: haridus- ja teadusminister Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia "Teadmistepõhine Eesti" 2007–2013 rakendamise aruanne Tegevus: säilitame teadusasutuste baasfinantseerimise ja loome projektitoetuste jagamiseks kaks asutust Eesti Teadusagentuuri

f. säilitame riiklikud toetused humanitaarteaduslikele väikesetele erialadele ülikoolides. Arvestame humanitaarteaduste, s.h. ka rahvusteaduste erilaadsusega. Tulemuslepingute sõlmimine ülikoolidega

e. loome magistrandidele suurema võimaluse panna kokku isikupärane õpingukava erinevate ülikoolide parimaist kursustest. Doktorandid hakkavad nooremteaduritena saama palka, mis on suurem seni makstud stipendiumist

b. loome võimaluse saada tasuta kõrgharidust Eestis kõigile võimekatele noortele. Selleks võtame 2011. aastal vastu seaduse, millega suurendame aastatel 2012-2014 avalik-õiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40 % võrra, tagades sellega õppemaksuta õppe kuni 12 500 sisseastumistingimused täitvale üliõpilasele eestikeelsetel õppekavadel ühe erialadiplomi omandamiseks nominaalaja jooksul. Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks muudame riikliku koolitustellimuse jaotust

Kutsehariduse arengukava aastateks 2014–2020 koostamise ettepanek

Õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ülikoolide vahel sõlmitavad tulemuslepingud

Ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooliseaduse muutmise seaduse eelnõu Tegevus: seaduse muutmine vastavalt vajadusele

a. seame kvaliteedi kõrghariduskorralduse läbivaks eesmärgiks. Soovime, et kõrghariduse kvaliteet oleks ühiskonna üldise tähelepanu ja avaliku debati keskmes, muuhulgas toimiks teadusuuringute kaudu Eesti haridusseisu järjepidev seire; Tegevus: rakendame kõrgharidusstrateegia 2006–2015 rakendusplaani aastateks 2011–2013

c. vanemate sissemaksed oma lapse haridusfondi või -kindlustusse saab jätkuvalt maha arvata isiku maksustatavast aastatulust. Ei eelda lisategevusi

Täiskasvanuhariduse arengukava 2014–2020 koostamise ettepanek Tegevus: koostame ettepaneku arengukava koostamiseks

anuhariduse arengukava 2009–2013 rakendusplaani aastateks 2012–2013 eelnõu

Toetame õpetajakutse ja õpetajakutse valiku väärtustamist ning arendame õpetajakutse programmi. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2013 IV kv

Laiendame keelekümblusprogrammi ning viime lõpu vene gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2011 II kv

Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa kooli loomise kohta. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2012 I kv

Seame eesmärgiks kehtestada vanemapension ning maksta seda alates 1. jaanuarist 2013. Tegevus: majandus- ja kommunikatsiooniminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister, justiitsminister, regionaalminister 2012 III kv

Lastehoiutöötajate ja eripedagoogide arvu suurendamine lasteaedades. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2013 IV kv

Lapsehoiuvõimaluste paindlikumaks muutmine ning lastehoiu teenuste arendamine. Tegevus: Vabariigi Valitsus 2012 III kv

Seame eesmärgiks kehtestada 1. jaanuarist 2013 vanemapension ning maksta selle eest toetusi. Tegevus: majandus- ja kommunikatsiooniminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister, justiitsminister, regionaalminister 2012 III kv

Koolilõuna riikliku toetamise jätkamine ning tervisliku ja värske toidu väärtustamine. Tegevus: Vabariigi Valitsus 2012 I kv

Lapsehoiu teenuse osutajate kontaktandmete kättesaadavaks tegemine. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2013 IV kv

Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2012 III kv

Lasterikaste perede kodutoetuse programmi ning tugisüsteemi lasterikastele peredele ja üksikvanematele. Tegevus: Vabariigi Valitsus 2013 IV kv

Peretoetuste ja -teenuste kontseptsioon ehk "Peretoetuste ja -teenuste roheline raamat". Tegevus: Vabariigi Valitsus 2013 IV kv

2. Kindlustunde tagamine peredele lapse kasvatamiseks ka pärast vanemahüvitise perioodi lõppemist. Tegevus: Vabariigi Valitsus 2011 III kv

Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegevus: Vabariigi Valitsus 2011 III kv

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegevus: Vabariigi Valitsus 2011 III kv

Laste ja perede arengukava 2012–2020. Tegevus: Vabariigi Valitsus 2012 IV kv

Seame eesmärgiks muuta Eesti rahvusvaheliste äride peakorteriks, regionaalseks meditsiini-, küberkaitse- ja messikeskuseks, tunnustatud loomemajanduse ja disainimaaks.

Riigieelarve vahendite piiratuse juures peame õigeks järk-järgult liikuda toetustelt laenude ja garantiide kasutamisele ning keskenduda koostööle ja tootearendust ergutavatele meetmetele.

Analüüs seadusandlikest võimalustest pikaajaliste partnerluslepingute sõlmimiseks Eesti ja Eestisse suuremahulisi välisinvesteeringuid toovate ettevõtete vahel.

Suurinvestori meetme tõhustamise ettepanekute väljatöötamine.

Määruse „Ettevõtja turismiturunduse toetamise tingimused ja kord“ rakendamine.

Määruse „Ekspordi arendamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu.

Analüüs noorte innovaatiliste ettevõtete riigiabi erandi kasutusvõimalustest innovatsiooni ja ekspordi meetmetes suurema toetusmäära võimaldamiseks.

Analüüs horisontaalsete kriteeriumide lisamise võimalustest ettevõtlustoetuste hindamismudelisse.

Programmi „Start-up Eesti“ väljatöötamine ja rakendamine.

Analüüs Eesti start-up-ettevõtete atraktiivsuse ja investeerimisvalmiduse parandamise võimalustest.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud riigiettevõtete osaluse noteerimise kohta börsil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs riigiettevõtete osaluse noteerimisest börsil.

Maareformi seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Riigimaa reservina säilitamise kriteeriumide kindlaksmääramine.

Riigivara tootlikkuse suurendamine.

Vähendame taastuvenergia toetusi, kahjustamata investeerimiskeskkonda ja riigi poolt endale seatud keskkonnaeesmärkide saavutamist. Ühtib "Energia" peatüki eesmärgiga 5b.

Võitlus reguleeritud hindadest tuleneva hinnatõusuga: loome konkurentsi gaasi pakkumises, et vähendada sõltuvust Vene gaasist ning suruda alla gaasi ja toasooja hind Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele. Ühtib "Energia" peatüki eesmärgiga 2c.

Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011–2015.

Õigusaktide eelnõud Kultuuriministeeriumi ametnike üleminekuks Justiitsministeeriumisse.

Intellektuaalomandi õiguse kontseptsioon.

Intellektuaalomandi õiguse kodifitseerimise töögrupi loomine.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 rakendusplaani aruanne.

DORA programmi rakendamine.

Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006–2015 rakendusplaani 2011–2013 rakendamine.

Olema eestvedajaks Euroopa digiteenuste ühistruktuuri väljatöötamisel, ennekõike digitaalse isikutuvastamise rahvusvahelise süsteemi rajamisel.

Toetame kunstide rolli suurenemist ettevõtluse mitmekesistamisel, sealhulgas disaini suuremat rakendamist tootearenduses. Muudame EASi toetusmeetmeid loomemajanduse eripäradele vastavaks.

Jätkame investeeringuid riigi ja juhtivate kõrgkoolide loodud teadusparkide taristu arendamisse, et viia kokku innovatsioon ja ettevõtted.

Määruse „Loomeettevõtja välismaistel hankekonkurssidel osalemise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu.

Määruse „Innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimused ja kord“ eelnõu.

Määruse „Loomemajanduse allvaldkondi esindavate liitude kutsete süsteemide väljatöötamise ja rakendamise tingimused ning kord“ eelnõu.

Määruse „Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise tingimused ja kord“ eelnõu.

Disaini tegevuskava väljatöötamine.

Määruse „Innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimused ja kord“ rakendamine.

Määruse „Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord“ rakendamine.

Määruse „Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord“ rakendamine.

Seniste riigi toel tehtud investeeringute tulemuslikkuse analüüs ja ettepanekud efektiivsuse parandamiseks.

Inkubatsiooniprogrammi 2007–2013 muutmine.

Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013 rakendusplaani aruanne.

Ei eelda lisategevusi. Tegevus: Ei eelda lisategevusi.

Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegevus: Ei eelda lisategevusi.

Jätkame lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistame astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamise. Tegevus: Ei eelda lisategevusi.

Lihtsa ja ühetaolise maksukeskkonna säilitamine: viia valitsussektori struktuursesse eelarve ülejääki ning kasvatada reserve, mis lubavad langusaastad valutult üle elada. Tegevus: Ei eelda lisategevusi.

Eesmärkide täitmise näitajad (2015): Eesti kui investeeringute ja uute töökohtade sihtmaa rahandusliku usaldusväärsuse süvendamine. Tegevus: Riigi eelarvestrateegia, Riigieelarve seaduse eelnõu, lisame eelarve baasseadusesse valitsussektori eelarve tasakaalu nõude, koondame valitsussektorisse kuuluvate juriidiliste isikute vahendite arveldamise ja haldamise riigikassasse.