Eesti vajab laiapindse riigikaitse arendamiseks erakondadeülest riigikaitse kokkulepet järgmiseks kümnendiks. Eraldame sõjalisele riigikaitsele 3% riigi SKP-st ning elanikkonna ja taristu kaitsele kuni 3% SKP-st.
Suurendame kaitsevalmidust. Riigikaitseõpetus peab käsitlema julgeolekut tervikuna laiapindse riigikaitse raamistikus.
Panustame targa ja kõrgtehnoloogilise kaitse arendamisse, mis rakendab Eesti teaduse ja kaitsetööstuse arengupotentsiaali. Seome riigikaitse huvid majanduspoliitiliste eesmärkidega, võttes riigis kasutusele maksimaalselt Eesti ettevõtete loodavaid tooteid ja teenuseid. Toetame nende toodete ja teenuste jõulist eksporti välisturgudele.
Arendame Eesti enda kaitsetööstust: laskemoona ja relvade tootmist Eestis, kaitsetööstuse teaduse- ja arenduse rahastamist lisaks kaitse-eelarvele, finantsinstrumentide väljatöötamist kaitsetööstuse kapitaliseerimiseks. Eesti riik ja kaitsevägi on kaitsetööstuse arenduspartneriks ja tugi referentsi saavutamisel rahvusvahelises hankepoliitikas.
Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini rahvusvahelise treening- ja arenduskeskuse Tartusse.
Loome Eestisse tipptasemel tsiviil- ja militaarkasutusega mitmeotstarbeliste droonide arendus- ja tootmisvõime.
Korraldame veealuse kriitilise taristu seire ja kaitse Läänemerel. Need on meie kriitilised side- ja toitekanalid ülejäänud Euroopaga.
Ühendame piirivalve lennuvahendid õhuväe juhtimise alla seire-, luure-, pääste- ja lahinguvõimekuse tõstmiseks. Hoiame kokku maksumaksja raha ja tõhustame riigi tegevust.
Arendame välja Kaitseliidu võimekuse lisaks sõjalisele kaitsele ka elanikkonnakaitseks mittesõjalistes kriisides. Vabatahtlikke riigikaitsjaid koondav Kaitseliit hakkab saama piisavalt ressursse: elukutselisi instruktoreid ja juhte, varustust ja relvastust ning raha.
Tugevdame erioperatsioonide väejuhatust. Arendame küberväejuhatuse kaitse- ja ründevõime küber- ja inforuumis.
Tugevdame erioperatsioonide väejuhatust. Arendame küberväejuhatuse kaitse- ja ründevõime küber- ja inforuumis.
Liitlaste alaline kohalolek Eestis ja Läänemere piirkonnas tagab meile rahu. Meie eesmärk on diviisi koosseisus liitlaste maaväe brigaad, õhuväe eskadrill Ämaris ja püsiv mereväe kohalolek Läänemerel. Peame saavutama Ameerika Ühendriikide üksuste järjepideva paiknemise Eestis.
Seame eesmärgiks ringmajanduse põhimõtete rakendamise kaitseväe varustuses.
Võimaldame elanikkonnakaitse õppe kõikidele meestele ja naistele. Elanikkonnakaitse õpe hõlmab reservi ettevalmistamist kodanikukaitseks ehk päästetöödeks, evakueerimiseks, ja reservi loomist katastroofimeditsiini tarvis. Õpetame välja kõik Eesti elanikud, kes suudavad seeläbi abi anda ja saavad ka ise endaga hakkama.
Määrame seadustes üleriigiliste kriiside juhiks peaministri, kelle ülesanne on juhtida ja tagada valmisolekut kõikidel ühiskonna tasanditel. Peaministri ja valitsuse vastutust ei tohi delegeerida omavalitsustele, kolmandale sektorile ja vabatahtlikele.
Arendame kriisiohje võimet, mis toimib mistahes hädaolukorras. Ehitame varjendid ja ohusireenid ning loome kriisivaru. Peame oluliseks päästereservi suurendamist. Elanikud ja kogukonnad peavad olema kriisiks paremini ettevalmistatud – teavitame, et keldrid oleksid korras, mõistlikus koguses kütuse-, toidu- ja veevarud ning võimalusel elektrigeneraatori olemasolu.
Arendame kriisiohje võimet, mis toimib mistahes hädaolukorras. Ehitame varjendid ja ohusireenid ning loome kriisivaru. Peame oluliseks päästereservi suurendamist. Elanikud ja kogukonnad peavad olema kriisiks paremini ettevalmistatud – teavitame, et keldrid oleksid korras, mõistlikus koguses kütuse-, toidu- ja veevarud ning võimalusel elektrigeneraatori olemasolu.
Elanikud ja kogukonnad peavad olema kriisiks paremini ettevalmistatud – teavitame, et keldrid oleksid korras, mõistlikus koguses kütuse-, toidu- ja veevarud ning võimalusel elektrigeneraatori olemasolu.
Rahastame vabatahtlikku ja kogukondlikku initsiatiivi elanikkonnakaitse tagamisel. Kaasame olemasolevad ühendused ja organiseerunud võrgustikud aktiivselt toetama laia riigikaitse elluviimist nii tsiviil- kui sõjalise valdkonna toetuseks.
Strateegiline kommunikatsioon on meie julgeoleku kindlustamise võtmetegur. Sätestame ringhäälingu toimimise elutähtsa teenusena, sest elanikud vajavad kriisiolukorras usaldusväärset informatsiooni.
Rahvusringhääling vajab pikka plaani ja rahastamise kava. Ehitame uue kaasaegse tehnoloogilise varustusega telemaja.
Eesti inforuum ja ühiskond vajab tugevamat kaitset propaganda ja desinformatsiooni vastu. Strateegilise kommunikatsiooni võimekus tuleb viia uuele tasemele, ühtse juhtimise alla ja ehitada üles suutlikkus kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele.
Eesti peab muutuma küberkaitse liidriks. Riigi taristud, infokande võrgud ja inimeste andmed on kaitstud igas olukorras. Määrame digikaitse valdkonnale selge mandaadiga juhi ja suuname sinna osa IT investeeringutest. Tagame, et meie elutähtsate teenuste osutajad, erasektor, kohalik omavalitsus ja kogu elanikkond teaks ja oskaks käituda küberohtude olukordades.
Tugevad liitlassuhted on Eesti iseseisvuse garantii. Meie liitlassuhete fookus on riikidel, mis on Eesti jaoks olulised julgeolekupoliitiliselt ja majanduslikult. Tugevdame suursaatkondi Washingtonis, Londonis, Berliinis, Pariisis, Varssavis, Helsingis, Kopenhaagenis ja Stockholmis.
Viime Eesti Põhjamaade Ministrite Nõukogu liikmeks.
Välismajanduspoliitika peab tõusma julgeolekupoliitika kõrval teiseks oluliseks Eesti välispoliitika tugisambaks. Suurendame välisteenistuse võimekust Eesti majandushuvide edendamisel.
Rajame kogu Eestit katva mitmekihilise Kalevipoja kupli (õhu- ja raketikaitse integreeritud süsteemi), mis kaitseb kõiki elanikke ja elutähtsat taristut.
Eesti vajab laiapindse riigikaitse arendamiseks erakondadeülest riigikaitse kokkulepet järgmiseks kümnendiks. Eraldame sõjalisele riigikaitsele 3% riigi SKP-st ning elanikkonna ja taristu kaitsele kuni 3% SKP-st.