Koostöös Soomega algatame Tallinn-Helsingi tunneli ehituseks riigi eriplaneeringu, et tõsta tulevikus veel enam meie regiooni konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil. Rail Baltic ei saa lõppeda Tallinnas.
Arendame drooniliikluseks vajalikku taristut ja loome uuele transpordiliigile vajaliku õigusraamistiku ning seadusandluse.
Loome eeldused selleks, et Eesti sisesed lennuliinid oleksid alates aastast 2035 emissioonivabad.
Toetame riikliku lennundusgrupi osalist või täielikku erastamist.
Suurendame TRAMi võimekust lennuohutuse järelevalve korraldamisel ning kasvava Eesti lennundussektori teenindamisel.
Lennunduses korraldame turutõrke korral riigihankeid Eesti ettevõtlusele ja majandusele vajalike sihtkohtade teenindamiseks Tallinnast, Tartust ja Pärnust.
Toetame STCW-F konventsiooni ratifitseerimist.
Loome lennu-, ja meremajandusettevõtetele riigipoolse toetus- ja garantiimehhanismid, et soodustada nendes valdkondades rohepöörde valutumat ja sujuvamat rakendumist ja uute keskkonnasõbralike laevade ning õhusõidukite ehitamist.
Soodustame laevade ja ka õhusõidukite Eesti lipu alla toomist, tagades selleks soodsa maksukeskkonna merendus-, ja lennuettevõtetele ja muutes tööjõu sotsiaalsete garantiide süsteemi paindlikumaks ja tõhusamaks.
Koostöös erasektoriga arendame sadamate lähedusse logistikaparke ja rakendame meetmeid laevatranspordi edendamiseks.
Me ei keela kütuseid – diisel võib olla veel pikalt mõistlik ja kõige keskkonnasõbralikum lahendus maapiirkondades.
Soosime keskkonnasäästliku transpordi kasutuselevõtmist ja kehtestame maksusoodustused keskkonnasäästlikele sõidukitele ja kütustele (sh vesiniklahendused).
Otsime võimalusi raskeveokite topeltmaksustamise lõpetamiseks, mis diskrimineerib Eesti autovedajaid.
Riigimaanteede põhitrassid Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suunal on turvalised ja valminud aastaks 2030 vähemalt 2+1 põhimõttel.
Muudame seadusega kehtestatud ehitusnorme, et nii elamute kui avalike hoonete juures suureneks võimalused rataste parkimiseks ja väheneks nõuded autoparklate osas.
Koostame riikliku jalgrattastrateegia ja teeme Eesti rattarikkaks. Toetame regionaalseid investeeringuid jalg- ja rattateede arendamiseks ning aastaringseks hoolduseks.
Jätkame Haapsalu-Rohuküla suunal raudtee rajamist. Head raudteeühendused toovad elu regioonidesse ja vähendavad autosõltuvust.
Arendame reisirongiliiklust, investeerides uute rongide soetamiseks ja kiiruste tõstmiseks kuni 135km/t aastaks 2025 ja kuni 160+ km/t aastaks 2030.
Loome ühtse riikliku ühistranspordi piletisüsteemi võimaluse rongi-, trammi-, bussi-, mere- ja nõudetranspordi jaoks, et ühistranspordikasutajale oleks teenus mugav ja lihtne.
Säilitame soodsad liikumisvõimalused vajaduspõhiselt.
Käivitame maapiirkondades nõudetranspordi koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega, et tagada paremad ühenduskiirused ja juurdepääs. Nõnda saavutame kahe tunni põhimõtte rakendumise ka äärealadel. Kaotame maksumaksjale väga kalli ja raha rumalalt kulutava tasuta maakondliku ühistranspordi süsteemi.
Toetame piirkondlike liikuvuskeskuste loomist, kus on head ümberistumisvõimalused ühelt ühistranspordiliigilt teisele ning rattarendi ja parkimise lahendused.
Kaotame ajast ja arust bürokraatlikud piirangud transpordiettevõtete töötajatele.
Loome üleriigilise ühtse ühistranspordikorralduse ja -planeerimise, tagame tervikliku ja kaasaegse liinivõrgu, mis arvestab inimeste tegelike vajadustega, luues kiired ja tihedad ühendused.
Reformime ühistranspordi korralduse nii, et igast asulast oleks võimalus ühistranspordiga väljuda päevas minimaalselt neli korda.
