Maksusüsteem peab olema ühetaoline ja stabiilne. Me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil. Kaotame maksuküüru, mille sisseviimine oli viga, mis tuleb kiiresti parandada.
Maksusüsteem peab olema ühetaoline ja stabiilne. Me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil. Kaotame maksuküüru, mille sisseviimine oli viga, mis tuleb kiiresti parandada.
Pikas plaanis on meie konkurentsivõimelisuse parandamiseks vaja muuta tööjõumakse, alandades madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust. Oma maksud peab tasuma füüsiline isik, mitte tema tööandja.
Riigieelarve peab olema tasakaalus üle majandustsükli. Jooksvate kulude finantseerimiseks me laenu võtmist ei poolda.
Viime läbi null-eelarve reformi ehk ehitame riigieelarve üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult.
Eesti peab muutuma elektrit eksportivaks riigiks. Me peame ehitama 8 aastaga üles roheelektri tootmisvõimsused, mis ei kata pelgalt meie enda vajadusi, vaid kus me saame olla Läänemere piirkonnas ka elektrit teistele müüv riik. See on meie tulu ja rikkuse allikas, see kasvatab meie SKP-d. Me oleme suure avamere territooriumiga riik, kellel on, erinevalt oma naabritest, antud võimalused tuuleenergia võimsuste väljaehitamiseks.
Oleme tuumaenergia poolt. Eestisse tuumajaama rajamise otsus sõltub energiaturu hindadest ja eraraha kaasatusest.
Loome riikliku investeerimisfondi, et investeerida Eesti majanduse jaoks olulistesse suurprojektidesse, mida ilma riigi osaluseta on keeruline ellu viia. Nii palju kui võimalik kaasame erasektorit (näiteks PPP projektid) põhimõttel, et riigifond investeerib ainult varadesse, millel on turuväärtus ja mida fond saab tulevikus kasumiga erasektorile müüa, nt elektri salvestustehnoloogia, tark elektrivõrgustik ja ringmajanduse tehnoloogiate väljaehitamine. Riigifondi rahastame rahvusvahelistelt finantsturgudelt võetud laenuga.
Loome riiklike investeeringute pika plaani, mis annab elanikele ja ettevõtjatele selge perspektiivi.
Eesti majanduse pikaajaline kasvukiirus sõltub sellest, kui kiiresti meie kaupade ja teenuste eksport kasvab. Meie eesmärk on eelarve- ja majanduspoliitika, mis annab Eesti ekspordiettevõtetele võimalikult head konkurentsieelised, võrreldes nende välismaiste konkurentidega. Mida kiiremini kasvab Eesti eksport, eriti kõrge lisandväärtusega eksport, seda kiiremini tõuseb ka Eestis inimeste keskmine sissetulek.
Riik peab toetama ja edendama ettevõtlikkust ja majanduskeskkonda selliselt, et Eesti on ja püsib innovaatiliste iduettevõtete ja ükssarvikute maailma tipus. Pooldame ettevõtete teadus- ja arenduskuludele soodustuste kehtestamist.
Ülitähtis on tagada, et edukad startup ja teised ettevõtted saavad ja tahavad oma peakontorit Eestisse rajada. Eesti riik peab seisma selle eest, et Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel on võimalikult palju motivatsiooni oma peakortereid Eestis hoida.
Hea haridussüsteem on eduka ja eksportiva majanduse alus. Investeerime haridussüsteemi, sest majanduses kehtib printsiip – enne targaks, siis jõukaks.
Maailmas käib äge võitlus tarkade hea haridusega inimeste üle. Ilma nendeta ei saa majandused rahvusvahelises konkurentsis hakkama. Eesti peab sellised inimesed siia meelitama, mitte neid kartma.
Töötame välja programmi, millega võtame eritähelepanu alla inseneride ja tehniliste tippspetsialistide palkamise Eestisse.
Teame nii Euroopa, Põhja-Ameerika kui ka Aasia edukate riikide näitel, et pikaajaliste konkurentsieeliste ja jõukuse kasvatamise eelduseks on selge üleriigiline kokkulepe, et reaalerialad, oskus- ja kutseharidus, inseneeria ja tehnoloogiaõpe saavad eelistähelepanu osaliseks. Vabastame insenerid ja teised meie ettevõtetele tähtsad spetsialistid sisserännu piirarvust, nagu seda on rakendatud juba IKT sektoris.
Seisame kasvuettevõtete viisasüsteemi väljatöötamise eest.
Toetame pensioniealiste vabatahtlikku tööturule jäämist maksusoodustuste kaudu. See tähendab, et tööjõus osalevate inimeste arv ei lange nii kiiresti, aidates leevendada tööjõupuudust. Lisaks on sellel märkimisväärne positiivne mõju riigi eelarvele.
Muudame tööõiguse regulatsioone paindlikumaks nii tööajas kui ka -kohas, et kaasas käia tööturu muutustega.
Seame välistööjõu palgakriteeriumiks vähemalt 1,5-kordse Eestis kehtestatud töötasu alammäära.
Eesti 200 peab oluliseks toetada ettevõtlike inimeste tegevust. Selleks loome lihtsustatud äriühingu vormi, mille raames kohaldatakse lihtsustatud raamatupidamise ja maksude tasumise korda ja äriühingu osanik ei vastuta antud äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Tõstame käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmäära 100 000 euroni.
Eesti 200 peab oluliseks toetada ettevõtlike inimeste tegevust. Selleks loome lihtsustatud äriühingu vormi, mille raames kohaldatakse lihtsustatud raamatupidamise ja maksude tasumise korda ja äriühingu osanik ei vastuta antud äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Tõstame käibemaksukohuslaseks registreerimise piirmäära 100 000 euroni.
Taaskäivitame nullbürokraatia projekti, millega vaatame üle, tõhustame ja vähendame ettevõtjate aruandluskohustust.
