Isikustatud seadusandlus. Võtame eesmärgiks selle, et iga uue kavandatava seadusemuudatuse puhul suudaksime kõiki puudutatud isikuid eelnevalt teavitada seaduse otsesest mõjust nende õigustele, kohustustele ja tegevustele, edendades nii osalusdemokraatiat. Meil on täna võimekus viia seaduse paragrahv või selle muudatus kokku nende inimeste ja ettevõtetega, keda see konkreetne paragrahv puudutab.

Tekitame avatud e-riigi kui platvormi, millele startupid, ettevõtted, kodanikeühendused jt saavad luua uusi lahendusi. Kogume kõik avaliku halduse äriprotsessid ühte kesksesse avalikku hoidlasse.

Tekitame avatud e-riigi kui platvormi, millele startupid, ettevõtted, kodanikeühendused jt saavad luua uusi lahendusi. Kogume kõik avaliku halduse äriprotsessid ühte kesksesse avalikku hoidlasse.

Loome e-riigi äpi, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega personaalselt iga eestimaalaseni.

Vaid üks kord. Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiibi. Riik ja kohalikud omavalitsused ei tohi inimeste ja ettevõtete käest küsida andmeid, mis neil on juba olemas.

Avalduste kaotamine. Kaotame ära avalduse esitamise kohustuse teenuste puhul, kus riigil on selgelt ning üheselt teada kodaniku õigus vastavat teenust saada.

Riikliku suhtluse kiirendamine. Lühendame kaks korda kõiki riigipoolse vastamise maksimaalseid tähtaegu ja viime haldusmenetlustes kõikjale kuhu võimalik sisse printsiibi, et tähtajaks saatmata vastust loetakse positiivseks vastuseks.

Täielik üleminek e-arveldamisele. Eestis peaks ettevõtete ja inimeste vahelised tehingud olema odavad, kiired ja rohelised. Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise avalikus sektoris ja toetame kõigiti digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris. E-arve ei ole PDF-dokument, vaid elektrooniline suhtlus masinate vahel.

Usaldame ja kasutame masinaid. Digitaliseerime meie riiki põhimõttel „kõike, mida suudab teha masin, peab tegema masin“. Selle tulemusel vabanevad spetsialistid suuname kõrgema lisaväärtusega tegevustesse riigisektoris või erasektoris.

Vähendame lolli tööd. Vaatame üle kogu juhtimise ministeeriumites, ametites ja sihtasutustes, ja selle raames ka ametnikkonna hulga. Personaalne riik toetab menetlemiseks kuluva aja ja töötajate arvu vähendamist.

Teeme e-valimised võimalikuks ka mobiiltelefonis.

Digiriik aitab kõikidel rääkida eesti keelt.

Loome ühtse riigivalitsuse, kuhu koonduvad riigikantselei, ministrite reformimeeskonnad, Riigikogu Arenguseire keskus ja Eesti Panga analüüsiüksused. Minister muutub riigivalitsuse liikmeks, mitte ministeeriumi juhiks ja ministril on valitsuse tasandil reformimeeskond.

Muudame asekantslerite ametiaja pikkuseks samal ametikohal kuni kahekordseks ning osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks.

Anname Riigikogule õiguse peaministri pakutud ministrikandidaadi parlamentaarsel kuulamisel maha hääletada. Riigikogu hääletus on peaministrile siduv. Selline ärakuulamine toimub ka juhul, kui valimisperioodi sees üks minister asendatakse teisega.

Täiendame parlamentaarse kuulamise menetlust ja oluliste küsimuste lahendamiseks mõeldud diskussioonid parlamendi ees. Riigikogus on loodud võimalused poliitilisteks debattideks, toimuvad regulaarsed erakondade esimeeste avalikud väitlused erinevate poliitikasuundade ja oluliste sündmuste teemadel. Aasta suurim väitlus on riigieelarve debatt Riigikogus erakonna esimeeste vahel.

Obstruktsiooni ohjamiseks kehtestame reegli, et seadusemuudatusi saab esitada vaid seaduse eseme kohta. Riigikogu fraktsioonide vahel sõlmitakse kokkulepe obstruktsiooni kasutamise osas, muuhulgas, et põhiseadusevastaseid seadusemuudatusi ei esitata.

Piirame oluliselt üleregulatsiooni. Kehtestame põhimõtte, mille järgi seatakse iga uue õigusnormi kehtestamisel eesmärgiks vähemalt kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamine.

Teeme riigikontrolörile ülesandeks hakata iga-aastaselt mõõtma ja avalikustama kulutusi, mis kulub õigusloome rahastamiseks, ja hindama ülereguleerimise koormust ühiskonnale.

Seadustame kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste seadustes ühtse reegli, et iga järgmine mandaat tühistab eelmise. Peame jõudma olukorrani, kus kandideerijatele ei jää peale valimisi võimalust hiilida kõrvale poliitilisest vastutusest.

Seadustame nii Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel mandaatide saamise eelduseks 3%-lise valimiskünnise ületamise.

Muudame Riigikogu valimistel üleriigilised valimisnimekirjad avatuks nii, et kompensatsioonimandaate saaksid valimisringkondades vastava nimekirja kõige suurema häälte osakaaluga kandidaadid.

Muudame Vabariigi Presidendi valimiste süsteemi, kus president tuleb ära valida lihthäälteenamusega valimiskogus. Viimases suurendame kohalike omavalitsuste esindajate esindatust. Kandidaadid tuleb esitada hiljemalt 30 päeva enne esimest hääletusvooru Riigikogus.

Anname noortevolikogudele hääle volikogus. Noortevolikogudele anname õiguse esitada volikogu menetlusse eelnõusid ning volikogule kohustuse küsida noortevolikogu arvamust üldhariduse ja noorsootöö teemadel.

Alandame valimisõiguse vanuse piirmäära Riigikogu valimistel ja Euroopa parlamendi valimistel 16. eluaastani.

Lubame riigieelarvelist toetust erakondadel kasutada üksnes erakonna tegevuskulude katmiseks. Kõik valimiskampaaniatega seotud reklaami kulud peab erakond katma annetustest ja liikmemaksudest. Maksumaksja raha kasutamine tema hääle saamiseks on kõike muud kui moraalne.

Lubame riigieelarvelist toetust erakondadel kasutada üksnes erakonna tegevuskulude katmiseks. Kõik valimiskampaaniatega seotud reklaami kulud peab erakond katma annetustest ja liikmemaksudest. Maksumaksja raha kasutamine tema hääle saamiseks on kõike muud kui moraalne. Seame erakondade valimiskampaaniate kuludele ülempiiri ohjamaks erakondade aina kasvavaid kulutusi valimisreklaamile ning sellest tulenevalt pidevalt suurenevat vajadust annetuste ja rahastusskeemide järele.

Muudame riigieelarvelist erakondade rahastamist ja vähendame riigieelarvest erakondade rahastamise kogukulu vähemalt 1,2 miljoni euro võrra. Riigieelarvelise toetuse baasosa jaguneb võrdselt kõigi Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade vahel. Tulemusosast jagatav eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga.

Muudame seadust kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakond ei tohi saada riigieelarvelist toetust kuni karistuse kehtivuse lõpuni.

Lõpetame katuserahade jagamise.