Sul peab olema võimalus leida hästi tasustatud töö või tegeleda ettevõtlusega oma kodu lähedal. Eesti 200 prioriteet on hästi tasustatud töökohad ja toetav ettevõtluskeskkond igas Eesti paigas.
Sul ja Sinu lastel peab olema võimalus elada puhtas Eestis, kus hoitakse loodust ja elukeskkonda. Eesti 200 võtab fookusesse rohepöörde elluviimise igas omavalitsuses.
Sul peab olema hea ligipääs arstiabile, hooldusteenustele, tervise edendamisele ja spordivõimalustele. Eesti 200 tagab kõigile personaalsed teenused ning liikumis- ja sportimisvõimalused igas vallas.
Sul peab olema turvatunne luua pere seal, kus Sina soovid. Eesti 200 tagab peresid toetava elukeskkonna ning kodulähedased lasteaia- ja koolikohad kõikjal Eestis.
Sa pead saama mugavalt liikuda oma kodukohas ja kiirelt ükskõik millisesse Eesti punkti. Eesti 200 tagab head transpordiühendused nii kohalikult kui üleriigiliselt ning kõikjal kiire interneti.
Sa pead saama osaleda oma kohaliku elu arendamisel. Eesti 200 toetab rahvaküsitluste läbiviimist kogukonnale olulistel teemadel, on vastu liigsele bürokraatiale ja JOKK-skeemitamisele ning rakendab null-tolerantsi korruptsiooni suhtes.
Loome ettevõtluse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks maapiirkondades dividendidelt makstava tulumaksu soodustuse ettevõtetele, kes on teinud üle 10 miljoni euroseid investeeringuid põhivahenditesse väljaspool Tallinna.
Anname inimeste õiguse suunata osa oma tulumaksust oma teise elukoha omavalitsusse, et saada sealt vastu kohalikul tasandil vajalikke teenuseid, kaotamata võimalust teenustele peamise elukoha omavalitsuses.
Viime läbi üksikisiku tulumaksu reformi. Vähendame üksikisiku tulumaksu määra 15% peale töötajatele, kelle töö- ja elukoht on väljaspool Tallinna ja Harjumaad.Sellega soodustame töökohtade loomist kõikjal Eestis pealinnast eemal ning kasvatame seal elavate inimeste sissetulekuid.
Kehtestame sotsiaalmaksu lae kolmekordse keskmise palga tasemel töökohtadele väljaspool Tallinna, et motiveerida Eesti ja välismaiseid ettevõtteid looma kõrgepalgalisi suure lisandväärtust tootvaid töökohti ning tooma rohkem tippspetsialiste.
Sätestame kohaliku ettevõtluse arengu toetamise KOV-de kohustusena ja iga KOV-i peamise funktsioonina, mitte vabatahtliku tegevusena. Kohaliku ettevõtluse toetamine peab olema KOV-ide üheks peamiseks funktsiooniks, kuna kohalikud ja hästi tasustatud töökohad on kriitilise tähtsusega inimese elukoha valikul ning seega kohaliku elu säilimisel ja arenemisel.
Kiirendame KOV-de poolt käivitatud detailplaneeringute protsessi vähemalt 3 korda ja nii, et arendajale saab ettekirjutusi ainult ühe korra.
Ehitame välja üleriigilise ja ülikiire internetivõrgu, mis jõuab 2025. aastaks igasse ettevõttesse, kodusse, kooli ja raamatukogusse.
Teeme Eesti linnad prügivabaks 2035. aastaks. Kehtestame regulatsioonid olmejäätmete tekkimise vähendamiseks, liigiti kogumiseks ja taaskasutamiseks. Loome suuremates omavalitsustes ringmajanduse fondid.
Liigiti ja puhtalt kogutud jäätmete ära andmise muudame elanikele tasuta. Selleks maksustame sorteerimata segaolmejäätmed ja selle arvelt toetame sorteeritud jäätmete vedu ja ringmajandamist.
Muudame KOV-de hankepraktikat nii, et iga hanke puhul on kriitiliseks tingimuseks lisaks hinnale ka ostetava teenuse keskkonnasõbralikkus ja jätkusuutlikkus.
Renoveerime 2040. aastaks energiasäästlikuks ja tervisliku sisekliimaga kogu riigi elamufondi, sh. omavalitsuste hooned ja elumajad. See hõlmab endas ka ventilatsiooni uuendamist igas hoones.
Tagame perearsti teenuse igast kodust maksimaalselt 30 minuti kaugusel ja suuremates linnades 24/7 lahtioleva perearstikeskuse.
Pakume inimeste vajadusele vastavat paindlikku sotsiaaltuge, mis lahendab inimese probleeme, selmet pakkuda teenuseid, mis on väljatöötatud sotsiaalteenuste nimekirjas.
Loome võimalused vaimse tervise murede varajaseks märkamiseks ning tagame, et igas perearstikeskuses ja koolis saab olema oma vaimse tervise spetsialist.
Täiendame iga kooli õppekava vaimse tervise hoidmise ja tugevdamise programmiga ning loome vaimse tervise alase tugiprogrammi õpetajatele ja lapsevanematele.
Võimaldame tööandjatel töötajate vaimse tervise hoidmise kuludele täiendavat erisoodustusmaksu vabastust.
Toetame vanemaealiste ja erivajadustega inimeste töökohapõhiseid kohandusi nende tööhõive kasvatamiseks igas KOV-is ja kogukonnas.
Tagame igas KOV-is internetile ligipääsupunkti ning digikirjaoskuse kursused ja tehnilise toe olemasolu neile, kes seda vajavad igapäevatoimingute edukaks läbiviimiseks.
Tagame igale lapsele lasteaia- ja põhikoolikoha maksimaalselt 20 minuti kaugusel kodust. Seisame väikeste kohalike koolide mõtlematu sulgemise vastu.
Tagame igale lapsele huvihariduse ja sportmise võimalused maksimaalselt 20 minuti jalutuskäigu kaugusel kodust. Seisame huvihariduse investeeringute vähendamise vastu.
Loome lastele ja peredele turvalise ning tervisliku linnaruumi, ehitades teid ja ruume sportimiseks, mängimiseks, rattaga ja jalgsi liiklemiseks. Linnaruumi arendamisel lähtume 10-minuti linna kontseptsioonist.
Oleme rohealade usku ja arendame linnades ning asulates elurikkust soosivaid ja inimeste tervist turgutavaid rohealasid. Eesti peab jääma kohaks, kus igaüks saab loodust nautida maksimaalselt 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel kodust.
Usume, et digiõpe on avanud uued võimalused hariduse kättesaadavamaks tegemisel. Arendame lastele sobilikke digiõppe platvorme selleks, et lapsed saaksid Eesti parimate õpetajate juhendamisel parima võimaliku hariduse.
Viime ühistranspordi liigina hajaasustusega omavalitsustes sisse nõudetranspordi – inimese personaalselt tellitud ühistranspordi. Sellega tagame üle Eesti liikumisvõimalused kõikidele lastele, vanemaealistele ja erivajadustega inimestele.
Suuname rohkem kohalikke investeeringuid linnades ratta- ja kõnniteede ehitamisesse. Hoiame omavalitsuse vahenditega ratta- ja kõnniteed lumevabad.
Koostame riikliku rattastrateegia, mis on seab rattateede ehitamise kohustusena sisse Eesti teedeehituse planeeringutes. Looma rattateede kvaliteedi standardid. Koostame omavalitsustele riikliku rattastrateegia tegevuskava elluviimise juhendi.
Digitaliseerime olemasolevate rattateede andmed ning teeme need kättesaadavaks Eesti põhikaardi, Google Maps’i ja teiste kaarditeenuste kaudu.
Laiendame jõuliselt rattaparklate rajamise toetusmeetmeid kortermajadele kvaliteetse avaliku ruumi arendamiseks ja parkimisprobleemide lahendamiseks.
Toetame kastirataste ja rattakärude kasutuselevõttu keskkonnasõbraliku transpordilahendusena, sh poeskäimise alternatiivina autole.
Loome 2030. aastaks kogu Eestit katva riigi ja KOV-de koostöös korraldatud ühistranspordivõrgu, mis võimaldab maksimaalselt 3 tunniga liikuda mugavalt otse või ümber istudes igast Eesti punktist soovitud sihtkohta. Seome taristuinvesteeringud (sh rongiliiklusele) rattastrateegia eesmärkide täitmisega.
Loome kaasaegse ühistranspordivõrgu Tallinna ja Tartu piirkondades, sh. eelisarendame rööbastranspordi ühendusi (linnasisene rong, kiirtramm, tramm), et panna 30 000 autojuhti eelistama ühistransporti.
Parandame füüsilist ligipääsetavust teedel, tunnelites ja mitmetasandilisel liikumisel kõigile inimestele sobivaks. Meile on oluline, et kõik inimesed sõltumata oma füüsilisest võimekuse erinevusest saaksid iseseisvalt avalikus ruumis liigelda.
Viime sisse rahvaalgatuse meetmed ka kohalikul tasandil. Toetame rahvaküsitluste kohustuslikku läbiviimist kogukondade jaoks olulistes kohaliku elu küsimustes.
Teeme kaasava eelarve rakendamise tavapraktikaks igas KOV-s, kus vähemalt 1% KOV-de tuludest suunatakse elanike eelistatud investeerimisobjektidesse.
Muudame KOV-de juhtimise professionaalsemaks, kus volikogu komisjonide liikmed on 50% poliitilised, 50% ekspertide ja huvigruppide esindajad.
Koostame uue kohalike omavalitsuste korraldamise seaduse, kus sätestame selged nõuded hea tava järgimise, huvide konflikti vältimise ja eetilise käitumise osas ning viime regulaarselt läbi vastavad koolitused kõikidele KOV volikogude liikmetele ja vallavalitsuse töötajatele.
Toetame erakondade rahastamise süsteemi põhjalikku muutmist eesmärgiga vähendada erakondade riiklikku rahastamist ja suurendada selle asemel kogukondade ning valimisliitude rahastamist.
