Tagame korrektse eesti keele kasutamise ja arenemise kõikides riigi- ja omavalitsusasutustes ning avalikus ruumis, sh küberruumis ning toetab eesti keele masintõlke tarkvaraarendusi, et kõikjal tehiskeskkonnas oleks võimalik kasutada eesti keelt.
Toetame eesti keele masintõlke tarkvaraarendusi, et kõikjal tehiskeskkonnas oleks võimalik kasutada eesti keelt.
Sätestame täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes.
Viime riigi, kohalike omavalitsuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste dokumendihalduse tarkvara üle eesti keelele.
Tunnustame rahvusvahelisi ettevõtteid ja kodanikuühendusi, kes oma organisatsiooni sees soodustavad muu päritolu töötajate eesti keele omandamist ja kasutamist; Isamaa otsib võimalusi parimate algatuste toetamiseks ja laiendamiseks.
Tõstame keelenõuete rikkumisel tasumisele kuuluva sunniraha 9600 eurole.
Panustame täiendavalt eesti keele õppe ja kasutamise võimalustesse internetis ja nutiseadmetes.
Suurendame täiskasvanute eesti keele kursuste maht.
Viime lõpule ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides, juhtides protsessi ning eraldades selleks vajalikud vahendid; üleminek algab 2024. aastal ning viiakse põhikoolis lõpule 2029/30. õppeaastaks.
Suurendame kõrgkoolide rahastamist, rõhuga eestikeelsetel õppekavadel ning aitame kaasa Eestisse pikaks ajaks jäävate välisõppejõudude eesti keele omandamisele, et nad saaksid osaleda asjaajamisel ja õpetada ka eestikeelsetel õppekavadel.
Korraldame kõrgkoolide rahastamise, mis lähtub eesmärgist soodustada eesti teaduskeele arengut
Tagame bakalaureuse- ja magistritasemel eestikeelse õppe
Juhul kui õppekava on ingliskeelne, siis pakume sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalust
Ülikoolid peavad kõigil tasemetel pakkuma välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet
Vähemalt 50% doktorantuuri lõpetajatest peavad oskama eesti keelt B2 tasemel
Lisame võõrkeelsetele väitekirjadele ammendava eestikeelse kokkuvõtte, et edendada eesti teaduskeele arengut
Tõstame õpetaja töötasu alammäära 125%-ni Eesti keskmisest palgast
Eraldame vahendid alushariduse ja huvikoolide õpetajate palgatõusuks, makstes selleks riigipoolset palgatoetust analoogiliselt treenerite ning laulu- ja tantsukollektiivide juhtide palgasüsteemile.
Väärtustame õpetaja kandvat rolli eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisel läbi aegade ning kaitseme õpetajat selles töös.
Õpetajakutse populariseerimiseks jätkame ülikoolide pedagoogilistel erialadel stipendiumi maksmist, loome nõustamissüsteemi ja toetame alustavale õpetajale tuge pakkuvaid algatusi.
Taastame õpetaja karjäärimudeli, milles kvalifikatsiooni tõstmine toob kaasa suurema palga.
Vähendame õpetaja koormust.
Suurendame klassijuhataja palgalisa.
Toetame jätkuvalt põhimõtet, et lasteaiaõpetaja töötasu peab olema vähemalt 90% kooliõpetaja töötasu alammäärast bakalaureusekraadi ja 100% magistrikraadi omamisel.
Tagame eestikeelse kõrghariduse kättesaadavuse.
Tagame eesti kultuuri elujõu hoidmiseks ja majanduses lisaväärtuse loomiseks teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni rahastamise koostöös erasektoriga 3% SKT-st.
Võimaldame tõsta ülikooli professori palgamäära eesti keskmisest 4-kordseks, kaasprofessoril 3-kordseks ja doktorikraadiga lektoril 2-kordseks; selle rakendamiseks viib sisse vajalikud muudatused kõrgkoolide rahastamise alustesse.
Tõstame õppelaenu piirmäära, pikendame tagasimakseperioodi ning tagame lapsevanemaks saamisel õppelaenu osalise kustutamise
Otsime võimalusi motiveerida eestis kõrghariduse omandanud inimesi oma haridust just eestis rakendama.
Viime kutsehariduse õppekavad ja koolivõrgu vastavusse tööturu vajadustega.
Kaasame tööandjad koostöösse kutse- ja kõrgharidusvõrgustikuga, loome tõhusa töökohal toimiva kutseõppe süsteemi ning jätkame ja laiendame õpipoisikoolitust ja teisi tööpraktika vorme eesmärgiga anda noortele tööeluks vajalikud oskused.
Kasvatame õpilase valikuvabadust, kaotades barjäärid ja nn tupikteed noore liikumisel haridussüsteemis ning pakume kutsekoolide ja gümnaasiumide ühisõppekavu.
Tagame kutseõppeasutuse lõpetajale gümnaasiumi lõpetajaga võrdsed võimalused õpingute jätkamiseks.
Kujundame kõigi haridustasemete õppekavad vastavalt eesti ühiskonna ja õpilaste arengu vajadustele
Viime gümnaasiumis ja kutsekoolis sisse kohustusliku riigikaitseõpetuse, et tagada noortele vajalikud teadmised kriisiolukorras tegutsemiseks
Pöörame erilist tähelepanu eesti rahvuse, keele ja kultuuri, religioonide ja vaimse pärandi, terve perekonna loomise ja hoidmise ning rahatarkuse alase teadlikkuse tõstmisele
Suurendame koolide otsustusõigust kooli eripärast lähtuva valikainete programmi pakkumisel
Lõimime üld- ja kutsehariduse ühisõppekavad, andmaks lisavõimalusi nii gümnaasiumide kui ka kutseõppeasutuste õpilastele
Arendame lapses ja noores tööharjumust koostöös koolide tööõpetuse valdkonna, huvijuhtide ja ettevõtjatega; soodustame lastele töö pakkumist suveperioodil, otsides võimalusi talupidajate kaasamiseks ja lastelaagrite sidumiseks maaettevõtlusega.
Tagame riigi-, munitsipaal- ja erakoolidele ühetaolised rahalised võimalused hariduse pakkumiseks, et toetada haridussüsteemi mitmekülgsust.
Seisame vastu koolikiusamisele, toetame koolide kiusamisvabaks muutmise programme ning hoolitseb õpilaste vaimse tervise eest.
Töötame välja ja rakendab koolijuhtide atesteerimise süsteemi, et tagada õppeasutuste kõrge tase.
Võimaldame mitmekülgset huviharidust.
Arendame koostöös kõrgkoolidega mikrokraadide süsteemi, et laiendada täiskasvanute enesetäiendusvõimalusi.
Laiendame koostöös töötukassa ja ettevõtjatega karjääripöörde ja praktikaõppe võimalusi, et suurendada paindlikkust tööturul.
Loome motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks, sh tõstab eakate teadlikkust digi- ja nutivaldkonnas ning arendab erivajadustega inimeste võimalusi tööelus osalemiseks.
Toetame väliseestlaste eesti keele õppe programme ning kultuuriüritusi, et laiendada eestluse kandepinda.
Loome võõrsil kooliteed alustanud Eesti lastele võimalusi õppida vähemalt ühe õppeaasta Eestis.
Toetame eestisse tagasi pöörduvate perede lapsi haridustee jätkamisel eesti koolides.
Kaasame õpilasvahetuste YFU ja Erasmus raames väliseesti noori.
Toetame väliseesti ajakirjandust.
Jätkame kunstniku- ja kirjanikupalga maksmist, kaasates ka teisi kunstivaldkondi.
Toetame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks loovisikuid pikaajaliste stipendiumite kaudu
Jätkame loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist, et viia see vastavusse vabakutselise loovtöö iseloomuga.
Toetame eesti tippkultuuri elujõulisust tasakaalustamaks massikultuuri levikut ning tagame professionaalsetele autoritele loomevõimalused.
Toetame pärimuskultuuri nii professionaalse kui ka harrastustegevuse vormis.
Toetame eesti autoreid, eestikeelse kirjanduse levikut, raamatukogusid ja digilahendusi ning tagab eestikeelse kirjanduse ja meedia kättesaadavuse.
Arendame loometööks ja loomingu eksponeerimiseks vajalikku tehnilist infrastruktuuri koostöös erialaliitude, arenduskeskuste ja kohalike omavalitsustega.
Toetame kohalikel traditsioonidel põhinevate festivalide ja muude kultuurisündmuste läbiviimist kogukondade identiteedi ja ühtekuuluvuse edendamiseks.
Aitame kaasa eesti kultuuri jõudmisele maailma, kaasates selleks rahvusvahelist turundus- ja produktsioonikompetentsi.
Toetame filmide tootmist, filmiharidust ning väärtfilmide ja filmipärandi kättesaadavuse parandamist, peame oluliseks eestikeelsete ja eesti kultuuri kajastavate filmide ja muu audiovisuaalse loomingu turuosa ja ekspordi kasvu.
Näeme audiovisuaalsektorit kui üht ekspordipotentsiaaliga valdkonda ja peame jätkuvalt oluliseks tagasimaksefondi kui meedet, mis toetab audiovisuaalsektori ekspordivõime, hõive ning palkade ja tasutud maksude kasvu.
Toetame tingimuste loomist mitmekülgseks kultuuri- ja huvitegevuseks kõikjal Eestis ning täiendame vajadusel rahva- ja kultuurimaju ning huvitegevuse korraldust puudutavat õiguslikku raamistikku.
Parandame erivajadusega inimeste kultuurist osasaamise võimalusi, sealhulgas kultuuriasutuste füüsilist ligipääsetavust ning jätkame eesti filmide varustamist kirjeldustõlkega nägemispuudega inimestele.
Teeme koostööd erameediakanalitega, et ühiskonna jaoks oluline ja hädavajalik info oleks kättesaadav kõigis kanalites.
Tagame eestikeelse avaliku meedia sisu kättesaadavuse interneti kaudu üle maailma.
Soodustame erakapitali suuremat kaasamist kultuuri loomisesse ja edendamisse.
Suurendame tulumaksusoodustusega kultuuri- ja spordivaldkonna vabaühendustele tehtavate tulumaksuvabade annetuste ülempiiri.
Toetame laiapindse riigikaitse osana rahvusliku mälu hoidmist.
Toetame rahvusteadusi ja nende uurimistulemuste levitamist ning suurendab vastavat erirahastust.
Toetame kultuurimälu hoidmist, arendamist ja uurimist mäluasutustes ning parandame talletatud kultuuripärandi kättesaadavust muuseumikogude ja arhiivide digiteerimise teel.
Aitame kaasa rahvuslike väärtuste kinnistumisele ühiskonnas läbi mitmekülgse haridusvõrgu, noorsootöö, kogukonnahariduse ning koostöö eraharidusasutuste ja strateegiliste partneritega.
Parandame riigikaitsealaste laste- ja noorsooprogrammide kättesaadavust üle eesti.
Pöörame avaliku ruumi kujundamisel tähelepanu eestluse ja omariikluse loo edasikandmisele ja kinnistumisele rahvuslikus teadvuses.
Kanname hoolt laulupidude ja tantsupidude elujõulisuse eest, algatame laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise ning jätkame juhendajate tegevuse toetamist ettevalmistusperioodil.
Teostame eesti kultuuritaristu auditi eesmärgiga olemasolev taristu kaasajastada, kaalutletud juhtudel rajada uusi riiklikult olulisi kultuuriobjekte ning pöörata tähelepanu säästlikule majandamisele; audit hõlmab kultuuritaristut selle omandivormist ja muinsusväärtusest sõltumata.
Viime läbi mälestiste revisjoni, analüüsides muuhulgas koormust omanikele ning sõlmib ehituspärandi omanikega ühiskondliku kokkuleppe, mille osaks on stabiilse reeglistiku loomine omandikitsenduste koheseks ja õiglaseks hüvitamiseks.
Tagame riiklikult oluliste pärandiobjektide omanikele kulukamate erinõuete täitmiseks riigi finantstoe; pöörame tähelepanu, et riik jätkaks pühakodade toetamist vähemalt samas mahus.
Toetame riigi tasandil ruumiloome kompetentsikeskuse moodustamist.
Otsime võimalusi disaini- ja ruumihariduse alase teadlikkuse tõstmiseks ning elukeskkonda väärtustavate ja säästvate hoiakute kujundamiseks.
Kõrvaldame avalikust ruumist punamonumendid.
Edendame rahva liikumisharrastust.
Toetame harjutus- ja spordiväljakute rajamist üldhariduskoolide juurde ja elurajoonidesse.
Toetame liikumisõpetust kohustusliku kooliprogrammi osana, et võimaldada õpilastele igas koolipäevas vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist ja kujundada temas hiljemalt gümnaasiumiastme lõpuks iseseisev liikumisharjumus.
Tagame noorsportlastele head tingimused, tõhusad tugiteenused ja perspektiivikamate talentide varajase märkamise.
Loome lapssportlaste toetuskeskused piirkondlike spordiliitude juurde üle Eesti ja tagame nende kaudu talendikamate laste toitlustuse, spordimeditsiini teenused ja esimese treeneri lisatasu.
Tagame tingimused tippspordi arenguks, seisab sportlaste tervise säilimise ja kaitsmise eest ning laiendab tugiteenuste saamise võimalusi.
Toetame riigieelarvest rahvusvaheliste suurte spordiürituste korraldamist.
Kaalume lahendusi e-spordi kasvava populaarsuse kasutamiseks eesti riigi tutvustamiseks maailmas.
Tunnustame treenerite rolli ja kohta üldises haridussüsteemis koos sellega kaasnevate nõuete ja kohustustega.
Juurutame planeerimis- ja ehitustegevuses põhimõtte, et uute elurajoonide juurde kavandatakse alati ka sportimisvõimalused kõikidele eagruppidele.
