Seame eesmärgiks hea keskkonnaseisundi saavutamise Eestis, arvestades, et keskkonna valdkonna tegevused toimuksid koostöös teiste eluvaldkondadega (tervis, majandus), aitaksid kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele ning oleksid läbi viidud ressursitõhusalt ja kaasavalt.

Toetame algatusi taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks, säästva põllumajanduse ja metsanduse arengut ning jõupingutusi looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks.

Loome ja viime ellu programme kodude, avalike hoonete, tehnorajatiste ning transpordi energiasäästlikumaks muutmiseks.

Laiendame puhta joogivee kättesaadavust tagavaid programme ka väiksema elanike arvuga piirkondades.

Soodustame hajaasustuses kodumajapidamiste reoveekäitluse üleviimist keskkonda säästvamatele lahendustele.

Jälgime ressursside kasutusel ringmajanduse põhimõtet ja kasvatame jäätmetekitaja motivatsiooni jäätmete mõistlikuks sorteerimiseks.

Algatame kogukonnahariduslikke programme inimeste keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks.

Aitame ühiskonnas ennetada kliimapopulismi ning lihtsustatud ja propagandistlikke lähenemisi, mis ei arvesta ökosüsteemi terviklikkusega. Aitame teadvustada, et negatiivsete keskkonnamõjude ja saaste viimine ühest kohast teise või – globaalses kontekstis – Euroopast teistesse maailmajagudesse ei säästa keskkonda ega paranda kliimat.

Rakendame eramaade looduskaitse eesmärkidel riigistamisel või munitsipaliseerimisel samu põhimõtteid kui teisteks eesmärkideks maade riigistamisel või munitsipaliseerimisel. Tagame õiglased hüvitised looduskaitseliste piirangute aluste maade omanikele: Tagame kaitse alla võetud maade omanikele õiglase hüvitise ning töötab välja meetmed, millega luuakse omanikele maade range kaitse alla võtmisel või sundvõõrandamistel võimalus nii rahalise väärtuse kui ka kasutusvõimaluse poolest samaväärse asendusmaa soetamiseks, suurendab Natura 2000 jt looduskaitsealuste alade omanikele suunatud toetuste mahu riigieelarves.

Analüüsime kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alad) efektiivsust ning kaalume uute kaitsealade loomisel hoolikalt maaelu jätkusuutlikkust ja kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Viime lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest. Lähtume põhimõttest, et metsanduse arengukava Peame edaspidi hõlmama pikemat perioodi kui senine 10 aastat. Toetame taasmetsastamist, erametsade uuendamist ja metsataimede ettekasvatamist ning Viime sisse põhimõtte, et raadamisele mineva metsamaa asemel tuleb metsastada samas mahus asendusmaa-ala.

Otsime võimalusi väikeomanike motiveerimiseks metsamaad müümise asemel ise majandama.

Jätkame loodusvarade uurimist ja teostame Eesti geoloogilise baaskaardistamise.

Juurutame põhimõtte, et maavarade kaevandamisel kaevandusloa väljastamine, samuti kaitseala rajamine toimub ainult omavalitsusüksuse üldplaneeringuga selleks ette nähtud maal, välja arvatud riikliku tähtsusega maardla-alad.

Rakendame maavarade kaevandamisel sarnaselt tuuleenergia tootmisega taluvustasu, mida kaevandaja peab maksma paikkonna elanikele.

Toetame kaevandamise tagajärgede kõrvaldamist.

Kujundame Eesti majanduse konkurentsivõimeliseks keskkonnasäästlikuks ja vähese süsinikuheitega majanduseks.

Langetame otsused suure keskkonnamõjuga investeeringute võimalikkuse üle, lähtudes keskkonnamõjude igakülgse hindamise tulemustest.

Soodustame puidu väärindamist kallimateks toodeteks, toetame märkimisväärselt enam puidu kasutamist avaliku sektori hoonete ehitamisel ning kaasaegse biorafineerimistehnoloogia kasutuselevõttu eeldusel, et see ei too kaasa keskkonnakoormuse ja raiesurve suurenemist.

Toetame üleminekut kaalupõhisele jäätmekäitluse tasule koos tekkekohas jäätmete sorteerimist hõlbustavate tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga.

Toetame ringmajanduse mudeli muutumist senisest regionaalsemaks, et tagada konkurentsivõime valdkonna ettevõtete toodetele ja ressursi kättesaadavusele.

Peame oluliseks nii Eesti toidujulgeoleku tagamist kui ka Eesti toiduainete ekspordimahtude kasvatamist ning Toetame kõiki põllumajandusettevõtteid, kes nendesse panustavad.

Toetame talude kui Eesti traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut, sh Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava teise samba toetuste senisest tõhusamat suunamist väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tõstmiseks.

Toetame noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks starditoetuse maksmist ja ka järgnevaid meetmeid, et edendada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris.

Toetame maaettevõtluse mitmekülgsust ja ÜPP strateegiakava toetuste senisest suuremat suunamist kohaliku ettevõtluse edendamisse eesmärgiga säilitada ja luua konkurentsivõimelise palgaga töökohti.

Parandame põllumajandusettevõtetele arenguks vajaliku krediidi kättesaadavust, arendades nende riskijuhtmist ja otsides võimalusi alternatiivsete krediidivõimaluste loomiseks.

Algatame väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise.

Motiveerime põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist turukorralduse ning põllumajandustoetuste kaudu.

Otsime võimalusi, et vältida põllumajandusmaa ja -tootmise kontsentreerumist sellisel määral, et see hakkaks ohustama traditsioonilist talutootmist ja looduskeskkonda, samuti põllumajandusmaa koondumist väliskapitali ja kinnisvarafirmade kätte, kelle eesmärk ei ole aktiivne toidutootmine.

Toetame ÜPP (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika) arendamist ja võrdseid konkurentsitingimusi. Toetame ÜPP toetuste võrdsustamist üle Euroopa, et tagada Eesti põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused