Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika Eesti rahva kestlikkuse ja heaolu tagamiseks.

Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ning vaatame üle vastutuse jaotumise.

Piirame ülereguleerimist ja vähendame bürokraatiat, järgides EL poliitika prioriteete 2023–2025.

Otsime Riigikogu ülest poliitilist konsensust, et 16- ja 17-aastased noored saaksid osaleda Riigikogu valimistel.

Kehtestame kantslerite ja asekantslerite maksimaalseks ametiaja pikkuseks kahekordse ametiaja ning muudame osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks.

Täiendame lobistide regulatsiooni nii, et teada oleksid ka lobistide rahastajad. Võtame eesmärgiks luua Riigikogule lobistidega suhtlemise hea tava.

Koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise.

Kõik ministrid võtavad kohustuse leida kokkuhoiukohti ja teevad vajalike valdkondlike reformide plaani enne 2024. aasta riigieelarve arutamist.

Viime läbi Riigikogu valimisringkondade muutmise, et tagada üle-eestiline esindatus ja valimisringkondade tasakaalustatus. Võtame aluseks valimiskomisjoni ettepanekud ja teeme otsused 2023. aasta jooksul.

Täiendame presidendi valimise seadust, et võimaldada kandidaadi varasem ülesseadmine ning otsime Riigikogus poliitilist konsensust presidendi valimiste korralduse muutmiseks.

Muudame seadust, kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakonnal vähendatakse riigieelarvelist toetust.

Lastekaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus.

Tugevdame sotsiaalvaldkonna järelevalve võimekust, et tagada inimeste õiguste kaitse sotsiaalhoolekandes, ning võtame riskide tuvastamiseks ja maandamiseks kasutusele uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Viime läbi personaalse riigi reformi, mille eesmärgiks on integreeritud ja ühtse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi loomine, mis põhineb personaalsel lähenemisel, proaktiivsel teenuste pakkumisel, inimese terviklikul hindamisel ning suurandmete nutikal kasutamisel inimeste heaolu nimel.

Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt.

Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus (e-tervise korralduse ja andmevahetuse aluspõhimõtted).

Loome sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna standardiseeritud andmevahetuse, mis vähendab spetsialistide dubleerivaid tegevusi ning tagab inimeste kiirema ja kvaliteetsema abi.

Pensioni sündmusteenuse väljatöötamine.

Uuendame sotsiaalkaitseministri toetuse andmise tingimuste käskkirja "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine".

Arendame paindlikke hooldusteenuseid, et vähendada sealhulgas laste ja puudega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldada erivajadusega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.

Mõjuanalüüs hoolekandereformi elluviimisest.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (erihoolekandes).

Määruste "Täpsustatud nõuded ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" ja "Täpsustatud nõuded koduteenusele" eelnõud.

Kehtestame hoolekandeteenuste kvaliteedinõuded.

Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ning rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõigile Eesti inimestele, parandades ligipääsu ja teenuste kvaliteeti.

Jätkame kultuuriruumide toetuste programmide elluviimist, et tagada elujõuline ja mitmekesine kultuurielu kogu Eestis.

Tõstame loomemajanduse ja kultuurivaldkonna projektipädevust, et paremini pääseda Euroopa rahastustesse ning suurendada valdkonna konkurentsivõimet.

Parandame loovisikute ja loomeliitude seadust ning kaasajastame sotsiaalsete garantiide süsteemi, et toetada loovisikuid ning tagada nende sotsiaalsed garantiid ja töötasuvormid.

Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ning rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõigile Eesti inimestele, et parandada ligipääsu ja teenuste kvaliteeti.

Analüüsime ERR-i uue maja rahastamismudeleid ning esitame ettepanekud nende kohta, et tagada ERR-i jätkusuutlik rahastus.

Uuendame Rahvusringhäälingu seadust ning analüüsime ERR-i rahastusmudelit, et tagada jätkusuutlik ja tõhus rahastamine ning ehitada uue rahvusringhäälingu maja.

Arendame kultuuripärandi digitaliseerimist ning virtuaaltootmise võimalusi, et säilitada ja parandada teoste kättesaadavust ning kaasata EL-i rahastust.

Jätkame kultuuriruumide toetuste programmide elluviimist, et tagada elujõuline ja mitmekesine kultuurielu.

Analüüsime eraraha kaasamise maksumeetmeid ning töötame välja strateegiaid eraraha kaasamise suurendamiseks kultuuri- ja spordivaldkonnas.

Analüüsime eraraha kaasamise potentsiaali ning koostame juhendmaterjali kultuuri- ja spordivaldkonna eraraha kaasamiseks.

Uuendame lemmikloomade pidamise seadusandlust ja registreerimise korda ning parandame teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise.

Parandame tervisliku taimetoidu kättesaadavust avalikus sektoris ning analüüsime ja teeme ettepanekuid selle suurendamiseks, sh mahetoidu kasutamise toetamine.

Soodustame toidu annetamist läbi regulatsioonide ja kommunikatsiooni ning rakendame EL-i meetmeid toidu raiskamise vähendamiseks, sealhulgas toidu teabekorra muutmise eelnõu.

Koostame riikliku toiduraiskamise vähendamise programmi ning ajakohastame toidujäätmete tekke vältimise kava, et vähendada toiduraiskamist.

Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse.

Analüüsime ja teeme ettepanekuid haiglate ja hooldekodude, lasteasutuste toitlustuse parandamiseks, et suurendada tervislikkust ja kvaliteeti.

Lõime ja rakendame toitumise ja liikumise rohelise raamatu, et edendada tervislikke eluviise ning suurendada ühiskondlikku teadlikkust.

Arendame avalikus toitlustamises suuremas mahus kohaliku ja tervisliku toidu kasutamist, sh mahetoitu, ning analüüsime ja teeme ettepanekuid selle suurendamiseks.

Kehtestame keskkonnasäästlike põllumajanduspraktikate kasutamise toetuse andmise tingimused, et edendada keskkonnasõbralikku põllumajandust.

Jätkame kestlike põllumajandustavade juurutamist, mille tulemusena väheneb taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine ning suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust ning EL uue aretustehnikate määruse järgimist.

Jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamist ning toetame mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades, analüüsime koolikava toetuse rakendamise kohta ning täpsustame mahetoodete toetuse tingimusi.

Koostame ja esitame Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) eelnõu, et piirata kolmandate riikide kodanike kinnisasjade omandamist.

Piirame kolmandate riikide kodanikele ligipääsu põllu- ja metsamaa ostmisele ja rentimisele ning kitsendame kolmandate riikide kodanike kinnisasja omandamise võimalusi Eesti julgeoleku tagamiseks.

Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise ning vajaduspõhise transpordi- ja energiaruumi.

Analüüs ja ettepanekud nüüdisaegse lootsiteenuse rakendamiseks valmivad märtsiks 2025.

Meremajanduse arendamiseks kaasajastame seadusandlust ning arvestame väikesadamate piirkondlikku rolli. Merekeskkonnakaitse seaduse väljatöötamiskavatsus valmib jaanuaris 2024.

Parvlaeva- ja lennuühenduste analüüs ning ettepanekud valmivad veebruariks 2024.

Rattastrateegia valmib märtsis 2025 ning toetame suurlinnade jalgrattateede ning jalgratta parkimisvõimaluste arendamist.

Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamise tegevuskava valmib novembris 2024 ning hõlmab raudteetaristu korrashoidu, elektrifitseerimist ja kiiruste tõstmist.

Rail Balticu väljaehitamise ülevaade ja ettepanekud valmivad aprilliks 2024.

Läheme edasi Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede liiklusohutlike kohtade ümberehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade põhimõtet. Riigiteede teehoiukava koostamine ning liiklusohutuse parandamine.

Viime läbi liikuvusreformi, sünkroniseerime transpordiliike ning tagame tasuta ühistranspordi lastele, eakatele ja puuetega inimestele. Pakume vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust.

Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku.

Riiklik energia- ja kliimakava ning Maagaasi dekarboniseerimise teekaart valmivad juulis ja novembris 2024 ning veebruariks 2025.

Lõpetame puidu põletamise tööstuslikus elektritootmises ja teeme koostööd selle lõpetamiseks teistes Euroopa riikides, kuid kasutame biomassi kohalikes koostootmisjaamades. Toetame puidu kaskaadkasutust ja kasutamist kõrgema lisandväärtuse loomiseks, mitte energeetilise puidu ekspordiks.

Turutõrkega piirkondades arendame riiklike meetmetega välja vabavõrguna pakiautomaatide võrgustiku, et tagada side ja teenuse pakkumise võimalused kogu riigis.

Analüüs ja ettepanekud nüüdisaegse lootsiteenuse rakendamiseks Eestis

Meremajanduse arendamiseks kaasajastame merenduse seadusandluse, arvestame valdkonna eripäradega ning tähtsustame väikesadamate piirkondlikku rolli.

Tagame parvlaeva- ja lennuühendused saartele vähemalt senisel tasemel ning analüüsime parandamisvõimalusi.

Koostame üleriigilise rattastrateegia, mille eesmärk parandada rattaga liikumis- ja parkimisvõimalusi ning tagada suurem jalgratturite ohutus igapäevases liikluses.

Tagame raudteetaristu korrashoiu ja kiiruste kasvu ning läheme edasi raudtee elektrifitseerimisega.

Jätkame Rail Balticu väljaehitamist.

Läheme edasi kokkulepitud mahus Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu maanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade põhimõtet.

Viime läbi liikuvusreformi ja sünkroniseerime erinevad transpordiliigid ning arendame nõudepõhist liikuvust. Tagame tasuta ühistransport lastele, eakatele ja puuetega inimestele.

Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu

Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2040 kliimaraamistiku kohta

Lõpetame puidu põletamise tööstuslikus elektritootmises ja teeme koostööd selle lõppemiseks teistes Euroopa riikides, kuid kasutame biomassi kohalikes koostoimimisjaamades. Toetame puidu kaskaadkasutust ja kõrgema lisandväärtuse loomist, mitte energeetilise puidu ekspordiks.

Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia

Uutele hoonetele olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamise nõude seadmine

Reaalajas info Eesti hoonefondi energiatõhususe kohta nutikate lahenduste abil (dünaamiline energiamärgis)

Lahendused/juhendid ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamiseks, mis arvestavad nende väärtuste säilimise ja muinsuskaitseliste nõuetega

Seame eesmärgiks renoveerida energiatõhusalt võimalikult suur osa meie hoonetest, sh avaliku sektori hooned. Rakendame projekteerimises ja ehituses hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodika. Kehtestame avalikele ja ärihoonetele energiklassi targa jälgimise kohustuse.

Rapla ja Pärnu maavarade teemaplaneering

Üleriigiline planeering 'Eesti 2050'

Harju maakonna maavarade teemaplaneering

Üleriigilise planeeringute menetlemise infosüsteemi PLANIS käivitamine ja teenuste riikliku harmoneerimise

Analüüs ja ettepanekud eluasemepoliitika ajakohastamiseks lähtuvalt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest

Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

Analüüs ja ettepanekud, kuidas soodustada sidetaristu rajamist uutes elu- ja äripiirkondades ning riigi maanteede ja raudteede ehitamisel

Planeerimisseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus

Lisame ehitus- ja planeerimisseadusesse kvaliteetse ruumi põhimõtete järgimise kohustuse. Toetame ühistranspordikeskset kinnisvaraarendust ja säästvate liikumisviiside eelisarendamist.

e-ehituse platvormil digitööriistad suurte taristuprojektide paremaks planeerimiseks ja nendevaheliste konfliktide/lõikuvuste ennetamiseks (infraBIM)

Ehitusgiidi arendus, et tagada parem, selgem ja ühtlasem arusaam ehitusvaldkonna normidest

MaRu nõustab mh kohalike kliimakavade koostamist, mis koos professionaalsema ruumiplaneerimisega aitab kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda.

Uuringust 'Tervikliku ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks'

Ülevaade Maa- ja Ruumiameti moodustamise põhimõtetest ja eesmärkidest

Reorganiseerime senise ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksused ühtseks maa- ja ruumiametiks. Maaeluministeeriumi põhimääruse ja teiste seotud õigusaktide muutmine

Uuendame harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi tasusüsteemi. Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi

Kestliku sinimajanduse arendamise tegevusplaan

Reformime keskkonnatasude süsteemi, et soosida saastamise vähendamist.

Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt

Veemajanduskavade rakendamine veekogude hea seisundi saavutamiseks

Parandame Eesti vooluveekogude – jõgede ja ojade – seisundit, samuti vaatame üle väinade seisukorra ja parendamise võimalused.

Maapõueseaduse väljatöötamiskavatsus

Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks keskkonnale, samuti ei tohiks turvast kaevandada looduslikes soodes, sest see on vastuolus Eesti ja rahvusvaheliste suuniste ja kokkulepetega.

Uuendame e-ehituse platvormi ja ehitatud keskkonna 3D kaksiku kaasamistööriistad, et paremini planeerida suuri taristuprojekte ning ennetada konflikte.

Ellu viime Euroopa uue Bauhausi sihte elluviiva ja rohepööret eestvedava ruumihariduse programmi maast madalast.

Suurendame kommunikatsiooni-, teavitus- ja kaasamistegevusi keskkonnaalaste väljakutsete selgitamiseks ning ühise arutelu kultuuri edendamiseks.

Seame sihttasemed, mis puudutavad erinevate elu- ja majandusvaldkondade tulevikku ning hindame kliimaseaduse rakendamist perioodiliselt.

Võtame koostöös teadlaste, ekspertide, kogukonnaühenduste ja ettevõtjatega vastu kliimaseaduse ning loome kliimaeesmärkide saavutamiseks õigusselguse ja investeerimiskindluse. Selleks määratleme olulisemad sihttasemed ning hindame perioodiliselt kliimaseaduse rakendamist.

Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Üheskoos kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja kestlikuks. Rohereform on valdkondadeülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid kestlikuma keskkonnakasutuse ja majandusmudelini.

Kahekordistame vajaduspõhise õppetoetuse.

Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas ja pikendame tagasimakse perioodi.

Analüüs ja ettepanekud kõrghariduse rahastamise muutmiseks.

Laiendame paindlike tasuliste õpivõimaluste pakkumist (nt osakoormusega õpe, üheaastased magistrikavad).

Analüüs ja ettepanekud kutseseaduse tervikteksti uuendamiseks.

Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega.

Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendame roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Keskkonnaharidus peab aitama mõista kliimakriisi põhjuseid ning olema orienteeritud lahendustele. Täiendame õppekavasid kestliku arengu teadmistega.

Kaasava hariduskorralduse tõhususe uuring ja ettepanekud kaasavat hariduskorraldust edendavate meetmete kavandamiseks.

Ettepanekud abiõpetaja kutsestandardi väljatöötamiseks.

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu.

Vaatame üle senise hariduslike erivajadustega (HEV) laste õppekorralduse ja tugiteenuste põhimõtted ning otsime võimalusi, kuidas tugevdada kaasava hariduse korraldamist.

Koolijuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli rakendusplaan üld- ja kutsehariduses.

Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ja juhtide kvaliteedi hindamisel.

Maksustame pakendeid ja plastikut eesmärgiga vähendada jäätmete teket

Tõstame tulumaksu 2 protsendipunkti ning kehtestame automaksu 2024. aastast

Kaotame 2024. aastast täiendava maksuvaba tulu lastele, abikaasale ja eluasemelaenudele

Suurendame hasartmängudest laekuvat riigi maksutulu

Vaatame üle keskkonna- ja ressursitasud ning maksustame raudtee ja kaevandamise

Anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohalikke makse ning analüüs ja ettepanekud maksubaasi laiendamiseks

Maksustame tubaka, alkoholi ja hasartmängude tarbimist ning vähendame riskikäitumist

Jäätmereformi raames maksustame pakendeid ja plastikut eesmärgiga vähendada jäätmete teket

Seadusemuudatused keskkonnatasude ja metsaseaduse alal, et toetada ringmajandust ja ressursi taaskasutust

Tõstame tulumaksu 2 protsendipunkti 2025. aastal ning kehtestame automaksu 2024. aastast

Tõstame käibemaksu 2 protsendipunkti 2024. aastal ning kaotame madalama käibemaksu erisuse majutusteenuse pakkujatele alates 2025. aastast

Kaotame 2025. aastast üksikisiku tulumaksu maksuküüru ning tõstame tulumaksuvabastuse 700 euroni kuus

Laiendame riigi ja kohalike omavalitsuste maksubaasi ning suurendame maksumäärasid, sh tõstame käibemaksu 2 protsendipunkti 2024. aastal ning tõstame tulumaksu 2 protsendipunkti 2025. aastal

Võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise, vaatame üle tulu- ja kulupoole ning leiame kokkuhoiuvõimalused

Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise ning toetame digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris

Asendame avalduse esitamise kohustuse nõusolekuga teenuste puhul, kus riigil on selgelt ning üheselt teada kodaniku õigus vastavat teenust saada

Asutusteülene ettevõtjate aruandlusandmete standardiseerimine ning andmete ristkasutuse ja ühekordse küsimise printsiibi rakendamine

Viime seaduste tasemel sisse andmete ühekordse esitamise printsiibi ning analüüs ja ettepanekud selle efektiivsemaks rakendamiseks

Loome e-riigi mobiilirakenduse, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega personaalselt iga eestimaalaseni ning parandame teenuste kvaliteeti ja vastutuse jaotumist

Toetame Riigi Teataja seaduste formaliseerimise protsessi ning analüüs ja ettepanekud seaduste ümberkujundamiseks

Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi

Ehituse e-hüppe toetamise tingimused ning platvormi teenuste laiendamine

Analüüs ja ettepanekud e-riigi koosloomelisuse suurendamiseks

Pilveteenuste turuplatsi teekaart ja strateegia

Raamatupidamisseaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmiseks

Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2021/1883 ülevõtmiseks

Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2022/362 ülevõtmiseks

Eesti põhimõtted ja poliitilised lähtekohad Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kohta

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2020/1828 ülevõtmiseks

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmine direktiivi (EL) 2022/2380 ülevõtmiseks

Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2021/1187 ülevõtmiseks

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2022/2523 ülevõtmiseks

Liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2021/2118 ülevõtmiseks

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2020/284 ülevõtmiseks

Krediidiinkasso ja -ostjate seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2021/2167 ülevõtmiseks

elnõu direktiivi (EL) 2021/2101 ülevõtmiseks

Töötame selle nimel, et liitlased paigutaksid piirkonda kõrgtehnoloogilisi relvasüsteeme ning suurendaksid eelpaigutatud varustuse ja laskemoona hulka.

Korraldame kaitseväelastele tänuürituse, tunnustades neid, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.

Loome elanikkonnakaitse reservi, mis pakub kriiside korral täiendavat tuge Päästeametile ja tervishoiusüsteemile ning arendame elanikkonnakaitse tegevuskava.

Uuendame julgeolekupoliitika aluseid, et julgeoleku ja kriisikindluse tagamine oleks pidev ja sihipärane ning peegeldaks avara julgeoleku kontseptsiooni.

Uuendame julgeoleku tagamise ja arendamise kontseptsiooni ning uuendame riigikaitse arengukava 2022–2031, et tagada avara julgeoleku käsitlus ning pidev valmisolek.

Rajame Tartusse rahvusvahelise sõja- ja katastroofimeditsiini treening- ja arenduskeskuse, vahendite eraldamise otsus on tehtud.

Eesmärgiks on kahekordistada naiste osakaal vabatahtlikus ajateenistuses ning suurendada naiste panust sõjalisse kaitseväkke.

Tihendame kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga ning toetame nende NATO liikmelisust.

Töötame selle nimel, et meie liitlased paigutaksid piirkonda kõrgtehnoloogilisi relvasüsteeme ning suurendaksid eelpaigutatud varustuse ja laskemoona hulka.

Seisame selle eest, et NATO liikmesriigid tõstaksid kaitsekulud vähemalt 2,5% SKP-st ning tagame liitlaste sõjaliste võimete ja laskemoonaga varustatuse koostalitlusvõime.

Korraldame tänuürituse kaitseväelastele, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.

Muudame ajateenistuse pikkust vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele, võimaldades teatud võimete arendamiseks pikeneda kuni kahe aastani.

Suurendame veealuse kriitilise taristu seiret ja kaitset Läänemerel koostöös NATO ja EL partneritega.

Loome Kaitseväe ja Kaitseliidu reservile digikaitsevõime ning kiirreageerimisüksuse inforuumis tegutsemise võimekuse.

Toetame Eesti kaitsetööstust ning arendame välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi, tihendame koostööd Kaitseväe ja kaitsetööstuse vahel ning parandame kaitsetööstuse krediidi- ja kapitalikaasamise võimalusi.

Suurendame maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni, tagame varustuse ja väljaõppe ning suurendame Kaitseliidu instruktorite arvu vastavalt Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kokkuleppele.

Arendame kiirendatud korras välja Nursipalu harjutusala, toetame kaitseväe ja Kaitseliidu võimekuse suurendamist ning arendame digikaitsevõimekust ning veealuse kriitilise taristu seiret ja kaitset Läänemerel.

Vastavalt julgeolekupoliitika alustele tagame neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, teeme täiendavaid investeeringuid Eesti kaitsevõime tugevdamisse, arendame mitmekihilise õhutõrje võimekust ning suurendame kaitseväe ja Kaitseliidu võimekust ning ressursse.