Suurendame olemasolevaid ja loome täiendavaid toetusi vähekindlustatud, puudega lapsi kasvatavatele, paljulapselistele ja üksikvanemate peredele.
Tõstame koheselt lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 100 euroni, nagu on kolmanda ja iga järgneva lapse puhul.
Indekseerime lapsetoetus ja pikendada toetuse maksmise perioodi lapse 21-aastaseks saamiseni, kui laps õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel.
Tõstame üksikvanema lapse toetus 100 euroni ning siduda see indekseerimisega.
Tagame igale lapsele tasuta lasteaiakoht. Kompenseerime kohalikele omavalitsustele sellega kaasnevad kulud.
Võimaldame igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures.
Loome paljulapselistele peredele pereauto soetamise ning eluruumide korrastamise toetusmeetmed.
Tagame erivajadustega lastele hoiuteenus sõltumata elukohast, mis võimaldaks lapsevanematel osaleda tööelus.
Hoolitseme selle eest, et vanem saaks pärast lapsega kodus oldud aega jätkata oma endisel töökohal.
Tõstame ühiskonnale eeskujuks peresõbralikke ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.
Pakkume välismaalt tagasipöördumise nõustamist igale perele ja üksikisikule, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taas harjumist, koolikoha leidmist lastele ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.
Tagame noortele peredele võimalus saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta.
Muudame vanemahüvitise süsteem paindlikumaks, mis võimaldaks vanemahüvitist maksta osaliselt vanavanematele eesmärgiga aidata lapsevanemad kiiremini tagasi tööjõuturule.
Parandame paari- ja peresuhteid toetavate teenuste (nõustamis- ja teraapiateenused) kättesaadavust.
Võimaldame noortel saada viivituseta psühholoogi või psühhiaatri abi.
Tagame riigipoolse elatisabi süsteemi efektiivne toimimine, mis kindlustaks alimente mittesaavatele üksikvanematele laste elatusraha saamise.
Võitleme perevägivallaga. Loome perevägivalla ohvritele üle Eesti toetussüsteemi vajadusel uue iseseisva elu alustamiseks. Toetame riiklikult laste ja naiste varjupaikade ning turvakeskuste tegevust.
Võitleme perevägivallaga. Loome perevägivalla ohvritele üle Eesti toetussüsteemi vajadusel uue iseseisva elu alustamiseks. Toetame riiklikult laste ja naiste varjupaikade ning turvakeskuste tegevust.
Tõstame ühiskonna teadlikkust, et märgata vägivalla ohvriks langenud lapsi. Tagame väärkoheldud laste abistamise ja toetamise sõltumata elukohast ning menetlusstaadiumist.
Suuname kohalikele omavalitsustele täiendavaid vahendeid, et igas omavalitsuses oleks vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta. Tagame riiklikult võimaluse lastekaitsetöötajate pidevaks enesetäiendamiseks.
Suurendame laste ja lapsevanemate teadlikkust interneti ja digitaalsete kommunikatsioonivahendite kasutamisega seotud riskidest.
Jätkame sotsiaaleluruumide loomist üle Eesti.
Tõstame keskmine vanaduspension koos indekseerimisega ja erakorraliste pensionitõusudega vähemalt 1000 euroni aastaks 2027. Selleks tuleb suurendame pensionite baasosa igal aastal erakorraliselt vähemalt 50 euro võrra.
Hoida keskmine vanaduspension tulumaksuvabana.
Tõstame eakate hambaravihüvitis 170 eurole aastas.
Võimaldame proteesihüvitisest alles jäänud raha kasutada hambaraviks.
Kehtestada lesepension, võimaldades pensionieas inimestel saada abikaasa surma puhul suuremat pensioni.
Muudame üksi elavatele pensionäridele täiendava toetuse maksmise süsteemi. Võimaldame toetuse saamist ka juhul kui üksi elava pensionäriga samale aadressile on sissekirjutatud lähisugulane. Kaotame üksi elava pensionäri toetuse saamiseks kuni 1,2 kordse Eesti keskmise vanaduspensioni piirangu.
Muudame üksi elavatele pensionäridele täiendava toetuse maksmise süsteemi. Võimaldame toetuse saamist ka juhul kui üksi elava pensionäriga samale aadressile on sissekirjutatud lähisugulane. Kaotame üksi elava pensionäri toetuse saamiseks kuni 1,2 kordse Eesti keskmise vanaduspensioni piirangu.
Muudame üksi elavatele pensionäridele täiendava toetuse maksmise süsteemi. Võimaldame toetuse saamist ka juhul kui üksi elava pensionäriga samale aadressile on sissekirjutatud lähisugulane. Kaotame üksi elava pensionäri toetuse saamiseks kuni 1,2 kordse Eesti keskmise vanaduspensioni piirangu.
Jätkame eakatele kaasaegsete päevakeskuste loomist ning huvitegevuste pakkumist, et tagada neile vaheldusrikas vaba aja veetmine.
Aitame luua iga omavalitsuse juurde eakate nõukogu.
Vabastame alates 65-ndast eluaastast inimesed tervishoiuteenuse visiiditasust.
Suurendame riigipoolset rahastust kohalike omavalitsuste koduteenustele, et abivajaja saaks soovi korral võimalikult kaua hakkama oma kodus.
Väärtustame omastehooldajate tööd. Kui omastehooldaja ei saa hooldamise tõttu töötada, tuleb talle tagada minimaalne sissetulek ja sotsiaalsed tagatised (nt ravikindlustus, pensionistaaž) ning tugimeetmed tööturule naasemiseks.
Rahastame riiklikult hooldekodu teenust nii, et inimese omaosalus ei ületaks keskmist vanaduspensioni.
Seame eesmärgiks rahastada 2035. aastaks elanikkonna pikaajalist hooldust mahus 2 protsenti SKP-st
Võrdsustame sotsiaalvaldkonna hooldustöötajate palk tervishoiuasutustes töötavate hooldajate palgaga.
Toetame eakatele teenusmajade loomist, kus elanikele pakutakse isikupõhiselt abistavaid hoolekande- ja tervishoiuteenuseid.
Suurendame erihoolekandeteenuste rahastust ja täiendavate kohtade loomist.
Rakendame ühtset mitmetasandilist sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuseid pakkuvat süsteemi koos jätkusuutliku rahastusmudeliga.
Laiendame koduõenduse teenust, mis jõuab iga abivajajani võrdselt üle Eesti ja vähendab kulu kallimatele tervishoiuteenustele nagu statsionaarne õendusabi.
Suurendame riiklikku matusetoetust 500 euroni.
Suurendame palliatiivravi rahastust ja kättesaadavust Eestis.
Toetame ligipääsetavuse (ruumi, info ja teenuste ligipääsetavus) põhimõtete tagamist kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist.
Jätkame eluruumide kohandamise ja kodus elamist toetavate nutikate lahenduste kasutuselevõtmist toetavaid projekte, et kõik erivajadustega inimesed saaksid viia oma eluruumid vastavusse oma vajadustega. Peame oluliseks tagada ligipääsetavus kõikidele avaliku sektori asutustele.
Tõstame toetust saavate puudega laste vanuse ülempiiri 21. eluaastani.
Suurendame puuetega inimeste sotsiaaltoetuste aluseks olevat sotsiaaltoetuste määra, mille tulemusel suurenevad: puudega lapse toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus ja harvikhaiguse diagnoosiga lapse toetus kaks korda.
Vabastame erivajadusega inimesed tervishoiuteenuse visiiditasust.
Rajame hariduslike erivajadustega lastele senisest rohkem eraldi koole. Hariduslike erivajadustega õpilastel peab olema võimalus õppida endale sobivas haridusasutus.
Laiendame ülikoolides ja kutseõppeasutustes õppivate erivajadustega õppurite stipendiume.
Taastame viipekeele tõlkide koolitus kõrgkoolides.
Tagame erivajadustega üliõpilastele puudest tulenev abi, mis tagaks neile võimaluse osaleda õppetöös.
Erivajadustega inimeste tööhõive edendamiseks soodustada paindlike töövormide kasutamist ning suurendame töötamiseks vajalike tugiteenuste mahtu (isiklik abistaja, tugiisik, viipekeel jne).
Täiustame puude tuvastamise metoodikat, välistamaks erinevaid tõlgendusi.
Ühtlustame omavalitsuste poolt pakutud teenuseid ja toetusi, vastavalt abivajaja tegelikule ja hinnatud vajadusele.
