Suurendame palliatiivravi rahastust ja kättesaadavust Eestis.
Suurendame haigekassa rahastust erinevatele ennetustegevustele, sh propageerida liikumist ja tervislikke eluviise kõigis vanuserühmades eesmärgiga vähendada inimeste ravikulusid.
Suurendame tähelepanu harvikhaigustele. Peame oluliseks uue riikliku arengukava koostamist koos tege- vuskava ning selle juurde käiva rahastusega.
Suurendame koostööd haigekassa ja ravimitootjate vahel parandamaks uute ravimite kättesaadavust Eestis. Haigekassa peab arvestama uute ravimite puhul ravimist saadud positiivset ravitulemit ning sõltuvalt saavutatud eesmärkidest jagama rahalisi riske.
Käivitame tervise hoidmise programm haridusasutustes. Üle Eesti tuleb tagada kõikides koolides kooliõdede, tervisedendusspetsialistide ning psühholoogide olemasolu.
Vaatame üle vaimse tervisega seotud tervishoiuteenuste riiklik nimekiri ning laiendame erinevate grupiteraapia meetodite ja teenusepakkujate osa. Tagame teenuse kättesaadavuse parandamiseks riigieelarvelised vahendid.
Teeme tihedat koostööd vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega ning parandada vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavate programmide kättesaadavust.
Panustame senisest enam vaimse tervise valdkonda ning parandame psühholoogi ja psühhiaatri teenuse kättesaadavust. Suurendame riikliku koolitustellimust vastavatele erialadele.
Tõhustame ennetustööd vähendamaks õnnetussurmasid ja suitsiide. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust ning esmaabi oskusi vaimse tervise hoidmiseks.
Suurendame vastuvõttu tervishoiutöötajate erialadele Tartu Ülikoolis ja tervishoiu kõrgkoolides ning arendame järjepidevalt ja kaasajastada nende väljaõpet
Loome regionaalseid toetusmeetmeid, mille abil aitame tervishoiutöötajaid elama ja töötama maapiirkondadesse. Rakendame selleks riigi toel ehitatavaid üürimaju.
Tõstame uimastisõltlaste ravi ja rehabilitatsiooni mahtu ning uute tõenduspõhiste uimastiennetuse meetodite kasutamist.
Tõstame ennetustegevuste mahtu, sh sõeluuringutes osalemise määra koostöös perearstide ja kogu tervisesüsteemiga.
Tõstame inimeste teadlikkust ja suurendada ennetustööd alkoholi tarbimise vähendamiseks.
Pöörame erilist tähelepanu laste ülekaalulisuse ning sõltuvushäirete, sh nutisõltuvuse vähendamisele.
Suurendame tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.
Edendame terviseteadlikku käitumist ja tervislikke eluviise – igaüks meist peab oma tervise hoidmisse ka ise panustama.
Suurendame teavitustööd laste ja riskirühmade immuniseerimise, hambaravi ja tervisliku toitumise kohta.
Töötame välja „Vähitõrje tegevuskava 2020-2030“ rakenduskava ning alustada selle elluviimist.
Jätkame ja laiendada Tartu Ülikooli geenivaramu programmi ning pakkuda tulemuste põhjal isikustatud ravimeid ja terviseteenuseid.
Propageerime iga-aastaseid tervisekontrolle ning võimalust neid töökohtadel läbi viia.
Tagame haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast töötajale koostöös riigi ja tööandjaga.
Alandame ravimite käibemaksu määra üheksalt protsendilt viiele ning vabastada retseptiravimid käibemaksust.
Tagame koostöös haigekassaga igas maakonnas ortodonditeenus. Suurendame riiklikku tellimust uute ortodontide koolitamiseks, et vähendada ravijärjekordi ning tõsta teenuse kättesaadavust.
Kahekordistame kehtivaid hambaravihüvitisi ning vähendame inimeste omaosalust. Seome hambaravihüvitise lahti haigekassa lepingutest ning isikustame selle.
Vähendame inimeste omaosalust tervishoiuteenuste (sh hambaravi) eest tasumisel.
Suurendame tulemuspõhise rahastamise osakaalu tervishoiusüsteemis koos järelevalve tõhustamisega.
Tugevdame riikliku tervishoiusüsteemi juhtimist, et vastutus oleks selgelt määratletud ja tõhusalt kontrollitud. Tervishoiuvõrgustik (haiglad ja tervisekeskused) peab olema patsientide vajadusi arvestades planeeritud ja vajaduspõhiselt rahastatud.
Tagame patsientidele ja puuetega inimestele paremad võimalused taastusravile pääsemiseks.
Arendame apteegiteenuseid, sh integreerida apteegivõrk paremini esmatasandi tervishoiuga.
Jätkame tervisekeskuste rajamist ja kaasajastamist kogu Eestis.
Suurendame esmatasandi arstiabi kättesaadavust maakondades, seda ka õhtustel tundidel ja nädalavahetustel. Analüüsime praegust perearstisüsteemi, tagamaks jätkusuutlik esmatasandi tervishoid.
Muudame maakondade üldhaiglate rahastamine eelarveliseks, et tagada ühtlaselt kogu Eestis arstiabi kättesaadavus, arvestades piirkondade vajadusi.
Hoiame ja arendada igas maakonnas vähemalt ühte haiglavõrgu arengukava haiglat.
Rajame riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös Tallinna Haigla, et tõsta meditsiiniteenuste kvaliteeti ja ars- tiabi kättesaadavust Põhja-Eestis.
Hoiame arstide, õdede ja teiste meditsiinitöötajate palk konkurentsivõimelisena, et ennetada nende lahkumist teistesse riikidesse ning motiveerida juba lahkunud tervishoiutöötajaid Eestisse naasma.
Tagame patsiendikindlustuse ja vaktsiinikindlustuse õiglane ja efektiivne toimimine.
Kaitseme inimeste terviseandmeid ning tagame andmekaitsereeglite täitmine.
Parandame tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti investeerides e-tervise lahendustesse, tervise- tehnoloogiatesse ning personaalmeditsiini arendamisse.
Tagame kõigile Eestis elavatele inimestele ravikindlustus.
Suuname tervishoidu lisaraha, et parandada arstiabi kättesaadavust ning vähendada ravijärjekordi. Peame oluliseks kvaliteetse eratervishoiu arengut ning koostööd avaliku ja erasektori vahel tervishoiusüsteemis.
Tõstame inimeste tervena elatud eluaastaid ning oodatavat eluiga.
