Kehtestame kuni 31.12.2028 julgeolekumaksu, mille suuname Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks. Maksu edasise vajaduse või muutmise otsustab pärast 2027. aasta Riigikogu valimisi ametisse astuv valitsus. Julgeolekumaks koosneb kolmest osast: a. 2% käibelt alates 01.07.2025, b. 2% füüsiliste isikute tuludelt alates 01.01.2026, c. 2% ettevõtete kasumilt alates 01.01.2026

Teeme sotsiaaltoetuste analüüsi ja otsustame, millised neist muutuvad vajaduspõhiseks

Eelarveolukorra parandamiseks tõstame alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi täiendavad 5% aastas. Järgime piirikaubanduse mõjusid ning vajaduse korral korrigeerime aktsiiside kasvuplaane

Eelarve kulude kontrolli alla saamiseks kärbime tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi 3 aasta jooksul 10%: 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Kulude kokkuhoid hõlmab lisaks ametiasutustele ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid

Hoiame puudujäägi alla 3% ka 2026. aastal ning vähendame seda 2027. aastal, arvestades, et riigieelarves tuleb ette näha vahendid senisest suuremateks julgeolekuinvesteeringuteks

Valitsemissektori kulude jätkusuutlikkuse tagamiseks vaatame üle sihtasutuste ja kohalike omavalitsuste laenude piirmäärad ja eelarvereeglid

Vähendame keskvalitsuse, sh sihtasutuste, riigi äriühingute ja ametite töökohtade arvu

Jõustame maksuküüru kaotamise ja tulumaksuvaba miinimumi kasvu 700 euroni 2026. aastal

Korras riigi rahandus on kindla ettevõtluskeskkonna oluline osa ja tagab madalamad intressid nii riigile kui ka ettevõtetele. Vähendame eelarve puudujääki 2025. aastal prognoositud 5,6% SKPst 3%ni SKPst

Riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. Alustame 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhise eelarve avaldamisega. Seejärel otsustame tegevuspõhise eelarvega jätkamise vajaduse ja muutused eelarve koostamisel