Muudame perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel ning võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid

Soodustame organisatsioonide liitumist mitmekesisuse kokkuleppega ning näitame avaliku sektori eeskuju mitmekesisusleppe rakendamisel

Soolise palgalõhe vähendamiseks võtame üle palkade läbipaistvuse direktiivi ning seame riigifirmade nõukogudes eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõude selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%

Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata

Muudame kodakondsuse seadust, et võimaldada Eestis sündinud alaealistel lastel, kelle vanemad või vanem ei ole Eesti kodanikud, saada sünnijärgsele kodakondsusele lisaks ka Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras ning pärast 18-aastaseks saamist peavad mitme kodakondsusega lapsed otsustama, kas säilitavad Eesti või muu riigi kodakondsuse

Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu

Ülevaade mitmekesisuse kokkuleppe rakendamisest avalikus sektoris

Analüüs ja ettepanekud mitmekesisuse kokkuleppega liitumise soodustamiseks ning regionaalse mõõtme suurendamiseks väljaspool pealinna, eriti avaliku sektori organisatsioonide seas

Heaolu arengukava 2023–2030 soolise võrdse kohtlemise ja võrdse kohtlemise programmi elluviimine

Palgapeegli digilahenduse II etapp tööandjate toetamiseks

Asjaomaste seaduste eelnõud palkade läbipaistvuse direktiivi (EL) 2023/970 ülevõtmiseks

Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu direktiivi 2022/2381 (23. november 2022) ülevõtmiseks

Uuendame ja täiendame kogu andmetega seotud seadusandlust, tagamaks õiguspärased alused andmete ristkasutamiseks, andmemajanduseks, avaandmete ja tehisintellekti kasutamiseks. Suurendame andmepõhist otsustamist ja personaliseeritud avalike teenuste hulka

Kaitseme lapsi, õpetajaid ja lähisuhtevägivalla ohvreid küberkiusamise eest ning kasutame võimalusi rahvusvahelise koostöö suurendamiseks, õigusruumi täiendamiseks ning küberkiusu ennetamiseks koostöös ühismeedia platvormidega

Lähisuhtevägivalla ennetamise ja vähendamise tegevuskava 2024–2027

Ennetame inimeste sattumist ebamõistlikesse võlaskeemidesse. Selleks loome positiivse krediidiregistri, keelustame hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude reklaamid ning tagame järelevalve ja võlanõustamisteenuse

Võtame erilise tähelepanu alla pere- ja soopõhise vägivalla vähendamise, peame oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist, spetsialistide koolitamist ning tõenduspõhiste vägivallaennetusprogrammide rakendamist

Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda

Rikkumisest teavitajatele selgema õigusliku kaitse tagamine, võttes vastu rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu

Täpsustame toimingupiiramise rikkumisega seonduvat regulatsiooni ja suurendame teadlikkust võimalike rikkumiste vältimiseks

Karistusseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsus

Analüüs seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude vastavusest Istanbuli konventsioonile

Oleme igasuguse vägivalla suhtes leppimatud ja muudame vaenu õhutamise karistatavaks, et tagada kõigi Eesti inimeste väärikus ja turvatunne. Kuriteo toimepanemine vaenu õhutamise eesmärgil on raskendav asjaolu karistuse määramisel

Uuendame kriminaal- ja kohtumenetlust eesmärgiga kiirendada menetlust ning tagada osapooltele võrdsed õigused ja kaitse. Viime läbi kriminaalõiguse ja kohtumenetluse revisjoni

Vähendame kohtute töökoormust läbi alternatiivsete lepitusmenetluste soodustamise ja kasutuselevõtmise

Jätkame kohtureformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks ning tõsta õiguskeele ja õigusselguse kvaliteeti, tagades kohtute enesekorralduse põhimõtte

Lihtsustame konkurentsikuritegude uurimist, et kaitsta meie majandust, ettevõtjaid ja tarbijaid. Tagame ausa ja vaba konkurentsi, võtame vastu konkurentsõiguse jõustamise direktiivi ning laiendame analoogset menetlust teistesse järelevalvetesse

Korraldame ministrite ja ministeeriumide tööjaotuse, et tulemuslikult juhtida rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist

Piirame ülereguleerimist ja vähendame bürokraatiat

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Peaministri korraldus

Väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu (ettevõtjatele kehtivate ebamõistlike nõuete kaotamine)

Eesti EL poliitika 2023–2025 prioriteedid

Üleminek andmepõhisele aruandlusele, mille tulemusena väheneb aruandluskohustus 25% võrra

Kestlikkuse aruannete esitamise automatiseerimine ja tööriist

Otsime poliitilist konsensust, et 16- ja 17-aastased noored saaksid osaleda Riigikogu valimistel

Kehtestame kantslerite ja asekantslerite maksimaalseks ametiaja pikkuseks kahekordse ametiaja ning muudame osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks

Täiendame lobistide regulatsiooni nii, et teada oleksid ka lobistide rahastajad ning loome Riigikogule lobistidega suhtlemise hea tava

Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamine

Usaldus riigi institutsioonide vastu tõuseb 39%-lt 50%-le aastaks 2027

Suurendame hambaravihüvitist

Kõik ministrid võtavad kohustuse leida kokkuhoiukohti ja teha vajalike valdkondlike reformide plaani enne 2024. aasta riigieelarve arutamist

Muudame sihtasutuste juhtidele kohustuslikuks majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise

Vaatame üle olemasolevate sihtasutuste ülesanded ja konsolideerime, kus võimalik

Kokkuhoiukava esitamine

Kohtute ja prokuratuuri palgakorralduse tõhustamise ettepanekud

Analüüs ja ettepanekud Riigikogu valimisringkondade muutmiseks

Võtame aluseks valimiskomisjoni ettepanekud ja teeme otsused 2023. aasta jooksul.

Uuendame kiirabisüsteemi arengusuunad

Uuendame tervishoiu esmatasandi arengukava

Uuendame Eesti tervishoiusüsteemi arengusuunad

Uuendame Eesti haiglavõrgu arengusuunad

Ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu ning hambaravihüvitise laiendamine proteesimisteenustele

Loome koostöös tervishoiuteenuse osutajate, Eesti Varude Keskuse ja Eesti Kaitseväega tervishoiu tegevusvarude süsteemi. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt

Analüüs ja ettepanekud palliatiivse ravi tervikliku teenuse väljaarendamise kohta

Loome lihtsama õigusliku võimaluse patsienditestamendi koostamiseks. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakud ja käitumise tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist

Analüüs ja ettepanekud tervishoiuteenuste kvaliteedi ja hindamisinstrumentide süsteemi loomise kohta

Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitame haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel.

Analüüs ja ettepanekud harvikhaigustega laste ravi toetamise kohta

Ravikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus (harvikravimite tervishoiuteenuste loetellu lisamise protsessi lihtsustamine ja kiirendamine)

Muudame perehüvitiste seadust, et suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks. Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika Eesti kestlikkuse ja heaolu tagamiseks.

Suurendame viipekeele-, kirjutus- ja kirjelduktõlke olemasolu riigi poolt rahastatud sündmustel, kultuuriüritustel ja asutustes.

Juhendid olemasolevate, sh ajalooliste hoonete ja ehitismälestiste ligipääsetavuse parandamiseks, mis arvestavad nende väärtuste säilimise ja muinsuskaitseliste nõuetega

Analüüs ja ettepanekud ehitiste ligipääsetavuse märgise kasutuselevõtuks ja sidumiseks loamenetlusprotsessiga ehitisregistris

Tänavaruumi uus standard, mis järgib ligipääsetavuse ja teisi kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid avalikus, sh tänavaruumis

Ehitisi puudutava õigusliku raamistiku ajakohastamise ettepanekud vastavalt ligipääsetavuse rakkerühma soovitustele

Käivitame teadus- ja välisraha toel sotsiaalhoolekande innovatsiooniprogrammi, eesmärgiga leida uudsed tehnoloogiad hooldusvajaduse ja -koormuse vähendamiseks.

Viime Astangu kutserehabilitatsioonikeskuse SOM-i haldusalast HTM-i haldusalasse, eesmärgiga toetada erivajadustega noorte kaasamist kutseharidusse ja Astangu rolli haridusvaldkonna kompetentsikeskusena.

Kujundame inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi ja sealt lähtuva miinimumtasemel lahenduse – integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste paketi, nii vahetu- kui teleteenuse.

Sotsiaalkindlustusameti reorganiseerimise tegevuskava

Sotsiaalkaitse ja tervise seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus (e-tervise korralduse ja andmevahetuse aluspõhimõtted)

Jätkame hooldusreformi elluviimist ja lähme edasi koduhoolduse, teenusmajade rajamise ja isikukeskse teenuse pakkumisega erihoolekandes. Kehtestame hoolekandeteenuste kvaliteedinõuded.

Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi

Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi

Ellu viia Eesti filmitööstuse arengu toetamise programm ning analüüsida selle mõju.

Meediateenuste seaduse muutmine voogedastusplatvormide maksustamise kohta ning selle elluviimine.

Meediateenuste seaduse muutmine raadioload ning selle elluviimine.

Muinsuskaitse ja muinsuskaitseobjektide hindamise analüüs ning ettepanekud.

Muinsuskaitseobjektide inventeerimine ning ettevalmistavad tegevused muinsuskaitse valdkonnas.

Muinsuskaitse objektide inventuuri läbiviimine ning muinsuskaitse väärtuste kaitse.

Kultuuripärandi digitegevuskava elluviimine aastani 2029.

Eesti seisukohad digiteeritud kultuuripärandi säilitamise kohta ning

Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning KULKA seaduse muutmise kavatsus ning nende sotsiaalsete garantiide parandamine.

Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ning rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõigile Eesti inimestele.

Uuendame Rahvusringhäälingu seadust ning analüüsime ERR-i rahastusmudelit.

Eesti filmitööstuse arengu toetamine läbi Film Estonia programmide ning mõju analüüs.

Kultuuriranitsa programmi jätkamine.

Analüüs ja ettepanekud kultuuriruumide toetamiseks ning nende elluviimine.

Veterinaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning selle elluviimine.

Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise kavatsus ning nende elluviimine.

Parandame tervisliku taimetoidu kättesaadavust avalikku sektorit teenindavates toidutootusasutustes.

Soodustame toidu annetamist läbi õiguslike regulatsioonide parandamise ja kommunikatsiooni, ning rakendame Euroopa Liidu meetmeid toidu raiskamise vähendamiseks.

Analüüs ja ettepanekud haiglate ja hooldekodude, lasteasutuste toitlustuse parendamise kohta.

Otsime võimalusi kasutada avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohalikku ja tervislikku toitu ning suurendame taimse toidu osakaalu.

Tamist, mille tulemusena väheneb taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine.

Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika Eesti rahva kestlikkuse ja heaolu tagamiseks

Analüüs ja ettepanekud kasutusest välja langenud ehitiste lammutustoetusega jätkamise kohta eesmärgiga suurendada materjali taaskasutamist

Kvartalipõhise renoveerimisprogrammi katseprojekt

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse andmise tingimuste muutmine

Laiendame Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu käivitatud eluaseme kaaslaenu pilootprogrammi kõigisse Eesti piirkondadesse. Pakume maapiirkonda kodu rajavatele peredele läbi MES-i ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaaslaenu ning käendusi.

Suurendame kohaliku omavalitsuse autonoomiat riigile kuuluva maa kasutuselevõtmisel. Kaardistame linnades ja asulates kasutuses mitteoleva riigimaa ning võõrandame selle ettevõtluse, kogukondlike ja avalike huvide täitmise eesmärgil kohalikele omavalitsusele.

Veeteenuse reformi strateegiline teekaart, et tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus

Analüüs ja ettepanekud kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkujundamiseks

Suureneb kohalike omavalitsuste finantsautonoomia, võimaldades suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel.

Turutõrkega piirkondades arendame riiklike meetmetega välja vabavõrguna pakiautomaatide võrgustiku, et tagada side ja teenuse pakkumise võimalused kogu riigis.

Merekeskkonnakaitse seaduse väljatöötamiskavatsus (KATKESTATUD)

Analüüs ja ettepanekud merenduse õigusaktide korrastamiseks

tähtsustame väikesadamate piirkondlikku rolli.

Omaniku ootused RKAS-le

Seame eesmärgiks renoveerida energiatõhusalt võimalikult suur osa meie hoonetest, sh avaliku sektori hooned. Rakendame projekteerimises ja ehituses hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodika. Kehtestame avalikele ja ärihoonetele energiaklassi targa jälgimise kohustuse.

Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia

Reaalajas info Eesti hoonefondi energiatõhususe kohta nutikate lahenduste abil (dünaamiline energiamärgis)

Lahendused/juhendid ajalooliste hoonete energiatõhususe parandamiseks, mis arvestavad nende väärtuste säilimise ja muinsuskaitseliste nõuetega

Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering

Lisame ehitus- ja planeerimisseadusesse kvaliteetse ruumi põhimõtete järgimise kohustuse. Toetame ühistranspordikeskset kinnisvaraarendust ja säästvate liikumisviiside eelisarendamist

Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt

Üleriigiline planeering 'Eesti 2050'

Harju maakonna maavarade teemaplaneering

Üleriigilise planeeringute menetlemise infosüsteemi PLANIS käivitamine e-ehituse platvormil ja selle teenuste riiklik harmoneerimine

Jakohastamiseks lähtuvalt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest

Koostame metsanduspoliitika põhialused aastani 2050, mis raamistavad kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega

Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, metsanduse arengukava, koostame metsanduspoliitika põhialused aastani 2050 ning edendame ringmajanduse ja metsanduse kestlikkust

Määruse "Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus" muutmine

Määruse "Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri" muutmine

Elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi kooskõlas EL-i elurikkuse strateegiaga. Peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku.

Kaitstavate liikide ja elupaikade taastamise kava

Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ning energiatõhususe suurendamine

Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod.

Uutele hoonetele olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamise nõude seadmine

Energiasõltumatuseks ja inimeste kulude kokkuhoiuks on prioriteet elamute ja hoonete rekonstrueerimine, toetame seda EL-i vahenditest.

Töötame riigiasutustele ja omavalitsustele välja digiprügi ja IT-sektori keskkonna jalajälje vähendamise programmi.

Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise

Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetusmeetme tingimuste uuendamine

Korterelamute rekonstrueerimise ja energiatõhususe suurendamise toetusmeetmete tingimuste uuendamine

Ringmajanduse ressursi- ja energiatõhususe suurendamise meetme toetuse andmise tingimused (ringsete lahenduste arendamine)

Keskkonnahoidlikke IKT-valdkonna valikuid toetav rahastus- ja otsustusprotsess

Riigi IKT-sektori rohestamise tegevuskava

Analüüs ja ettepanekud aheraine kohustuslikuks kasutamiseks Rail Balticu ehitamisel

Ringmajanduse teekaardis seame suunad Eesti ringmajanduse arenguks (sh ringlussevõtu võimalused) üheskoos riigi, omavalitsuste, vabakonna ja ettevõtjatega. Suurendame põlevkivi kaevandamisjääkide ja kõrvalsaaduste jm materjali ringlussevõttu mh läbi riigihangete. Kõrvaldame takistused ehitusmaterjalide ja lammutusjäätmete taaskasutamiselt, hõlbustame hoonete otstarbe muutmist.

Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted

Digitaliseerime jäätmemajanduse, et tagada kontroll jäätmevoogude üle. Jõustame „saastaja maksab“ printsiibi. Loome inimestest lähtuvad jäätmete sorteerimislahendused. Tõhustame pakendijäätmete tootjavastutuse süsteemi toimimist ning seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära.

Suurendame kommunikatsiooni-, teavitus- ja kaasamistegevusi keskkonnaalaste väljakutsete selgitamiseks, ühisosa leidmiseks ning temaatilise arutelukultuuri parandamiseks

Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise

Analüüs ja ettepanekud jäätmemajanduse digitaliseerimise kohta

Ringmajanduse teekaardis seame suunad Eesti ringmajanduse arenguks, sh materjalide ringlussevõtu ja hoonete otstarbe muutmise võimalused.

Riigihangete strateegilised põhimõtted, sh keskkonnahoidlikud ja jätkusuutlikud lahendused.

Analüüs ja ettepanekud ehitiste, sealhulgas kultuuriväärtuslike, kohandamise ja otstarbe muutmise hõlbustamiseks.

Ringmajanduse põhimõtted, sh jäätmete sorteerimine, ringlussevõtt ja taaskasutus, ning jäätmekäitluse digitaliseerimine.

Riigi ja teiste sektori koostöö ning strateegiad keskkonnahoidlikuks arenguks, sh ehitiste ja infrastruktuuri kohandamine ning strateegiliste põhimõtete väljatöötamine.

Analüüs ja ettepanekud aheraine kasutamiseks Rail Balticu ehitamisel.

Ringmajanduse põhimõtted, sh jäätmete sorteerimine, ringlussevõtt ja taaskasutus, sh jäätmemajanduse digitaliseerimine ja jäätmete kasutamine väetisena.

Anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohalikke makse ning parandame teenuste kvaliteeti ja vastutuse jaotust.

Suurendame ringmajandust ja ressursssäästvat majandust, sh ringlussevõtu ja taaskasutuse edendamine ning jäätmemajanduse digitaliseerimine.

Tubaka, alkoholi ja hasartmängu täiendava maksustamise eelnõud.

Maksustame pakendite ja plasti kasutamist eesmärgiga vähendada pakendijäätmete teket.

Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (maksupakett).

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (maksupakett – vee erikasutustasu ja maavarade kaevandamisõiguse tasu).

Kehtestame automaksu 1. juulist 2024.

Viime 2024. aasta sügisest kogu Eesti alushariduse eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises lasteaias, sõltumata nende kodusest keelest. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.

Teeme Eesti täielikuks üleminekuks Euroopa e-arvete standardile.

Toetame ettevõtjate koolitusi ja e-arvete standardi kasutuselevõttu.

Raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu, millega kehtestatakse uus EL e-arve standard ja sätestatakse e-arve esitamise täpsemad reeglid.

Asendame avalduse esitamise kohustuse nõusolekuga teenuste puhul, kus riigil on selgelt ning üheselt teada kodaniku õigus vastavat teenust saada.

Asutusteülene ettevõtjate aruandlusandmete standardiseerimine ja andmete ristkasutuse ning ühekordse küsimise printsiibi rakendamine.

Analüüs ja ettepanekud andmete ühekordse küsimise printsiibi efektiivsemaks rakendamiseks.

Loome e-riigi mobiilirakenduse, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega personaalselt iga eestimaalaseni. Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise.

Toetame Riigi Teataja seaduste formaliseerimise protsessi viisil, mis võimaldab tekste genereerida küsimuse lahendamise või toimingureeglid, mida saab kasutada avaliku sektori teenuste tarkvaras.

Tekitame avatud e-riigi kui platvormi, millele ettevõtted, kodanike ühendused jt saavad luua uusi lahendusi.

Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praaida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult.

Seame konkreetsed digiriigi digitaalse jalajälje vähendamise ja energia kokkuhoiu eesmärgid.

Seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ning -korraldust, tagades sotsiaalsed garantiid.

Analüüs ja ettepanekud digiriigi jätkusuutlikkuse ning personaalse riigi toimimise kohta, arvestades küberturvalisuse vajadusi.

Riigi IKT-sektori rohestamise tegevuskava.

Analüüs ja ettepanekud laevapereliikmete tööturu regulatsiooni ning sotsiaalsete garantiide muudatuste kohta.

Analüüs ja ettepanekud töötushüvitiste tõhustamise võimaluste kohta.

Analüüs ja ettepanekud töövõimetoetuse tingimuste aja- ja asjakohasuse kohta pakutava sotsiaalkaitse piisavuse ja vähenenud töövõimega inimeste tööturule kaasatuse soodustamiseks.

Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks.

Töötamise seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja -korraldust, tagades sotsiaalsed garantiid.

Suurendame rakendusuuringute programmi rahastust vastavalt riiklikele fookusvaldkondadele.

Seame eesmärgiks 2023. aasta mais kolmepoolse hea tahte kokkuleppe sõlmimise ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk jõuaks 2027. aastaks 60%-ni mediaanpalgast ning et alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini.

Eesti seisukohad EL kübervaldkonna solidaarsusinitsiatiivi kohta.

Tagame digiriigi toimimise ja turvariskide ennetamise iga-aastase baasrahastuse ning seame eesmärgid digitaalse jalajälje vähendamiseks ja energia kokkuhoiuks.

Analüüs ja ettepanekud uute töövormide ning paindliku töökorralduse regulatsiooniks, kaasates tööturule erinevaid inimgruppe ja tagades sotsiaalsed garantiid.

Töötuskindlustuse seaduse eelnõu, mis toetab tööturul paindlikkust ja sotsiaalseid garantiisid.

Analüüs ja ettepanekud innovatsiooni ökosüsteemi süsteemseks arendamiseks.

Investeerime teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKP-st ning seame eesmärgiks, et erasektori teadus-arenduskulud on vähemalt 2% SKP-st.

Analüüs ja ettepanekud rohetrepi väljatöötamise kohta.

Analüüs ja ettepanekud majanduse elavdamiseks ning innovatsiooni toetavate meetmete rakendamiseks.

Venemaa rahvusvahelisel tasandil isoleerimise tegevuskava.

Seaduseelnõu külmutatud varade kasutuselevõtuks.

Seisukohad ja tegevuskava rahvusvahelise eritribunali kohta.

Eesti seisukohad EL algatuse kohta Venemaa tõkestatud varadelt saadavate juhuslike tulude kasutamiseks Ukraina toetamiseks.

Ukraina ülesehitamise põhimõtted.

Avame lasteaia Ovrutši linnas Žõtomõri oblastis.

Tugevdame igakülgset koostööd Põhjamaade ja Balti riikide vahel.

Teostame aktiivset majandusdiplomaatiat, mis võimaldab meie ettevõtetel laieneda välisturgudele, toob sisse uusi investeeringuid ning loob tervikuna Eestile jõukust.

Toetame Ukraina saamist NATO liikmeks.

Seisame Euroopa Liidus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ning toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt.

Eesti ja Saksamaa suhete tugevdamise tegevuskava.

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2022/2523 ülevõtmiseks.

Raamatupidamisseaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmiseks.

Liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2021/2118 ülevõtmiseks.

Atmosfääriõhukaitse seaduse muutmine direktiivide (EL) 2023/958 ja 2023/959 ülevõtmiseks, eesmärgiga vähendada heitkoguseid.

Arendame igakülgset koostööd USA kui strateegilise partneriga riigikaitses, majanduses ja kultuuris.

Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse.

Toetame Euroopa Liidu ja NATO selgetel kriteeriumidel põhineva laienemispoliitika jätkumist ning aitame võimestada Euroopa Liidu idapartnereid siseriiklikes reformides, demokraatia ja õigusriigi tugevdamisel.

Kriisidega toimetuleku parandamiseks loome elanikkonnakaitse reservi, mis pakub läbi kogukondliku initsiatiivi täiendavat tuge Päästeametile ja tervishoiusüsteemile elanikkonnakaitse tagamisel.

Arendame igakülgset koostööd USA-ga ning toetame Euroopa Liidu ja NATO strateegilisi eesmärke. Muudame seadusi ning suurendame kaitse- ja julgeolekuvõimekust, sealhulgas EL ja NATO laienemispoliitika ning kaitsetööstuse arendamise kaudu. Loome ning tugevdame koostööd Euroopa Liidu ja NATO partneritega, sealhulgas Poola ja Saksamaaga. Tõstame Eesti positsiooni globaalse kohalolu indeksis ning toetame EL ja NATO strateegilisi eesmärke.

Arendame igakülgset koostööd USA-ga ning toetame Euroopa Liidu ja NATO laienemispoliitikat ning siseriiklikke reforme. Loome ja tugevdame koostööd Euroopa Liidu, NATO ning partneritega, sealhulgas Poola ja Saksamaaga. Tõstame Eesti positsiooni globaalse kohalolu indeksis ning toetame EL ja NATO strateegilisi eesmärke. Loome ning arendame Eesti välispoliitilisi suhteid ning strateegilisi koostööprogramme, sealhulgas EL laienemise ja kosmoseõigustiku teemadel.

Tõstame riigikaitseinvesteeringuid ning toetame kaitsetööstust, arendame laskemoona-, relva- ja droonitootmist ning tihendame koostööd NATO ja EL partneritega. Suurendame kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga ning suurendame naiste osakaalu ajateenistuses. Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ning arendame sisekaitset ja kriisivalmidust. Loome Kaitseväe ja Kaitseliidu reservile digikaitsevõime ning suurendame veealuse kaitse seiret. Muudame seadusi ning suurendame kaitse- ja julgeolekuvõimekust.

Vastavalt julgeolekupoliitika alustele tagame neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, ning teeme täiendavaid investeeringuid Eesti kaitsevõime tugevdamisse, sh mitmekihilise õhutõrje, maaväe ja kaudtule võimekuse arendamise ning laskemoonavarude suurendamisega. Arendame Nursipalu harjutusala ning muudame seadust, et võimaldada riigikaitselise erandi kasutamist. Toetame Eesti kaitsetööstust ning arendame laskemoona-, relva- ja droonitootmist. Tõstame Kaitseliidu võimekust ning suurendame maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni. Rajame sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse Tartus ning arendame sisekaitset ja kriisivalmidust. Loome Kaitseväe ja Kaitseliidu reservile digikaitsevõime ning suurendame veealuse kriitilise taristu seiret. Muudame ajateenistuse pikkust ning tunnustame kaitseväelasi, kes on riigikaitse arengule kaasa aidanud.