Euroopa Liit tuleb panna senisest rohkem Eesti ja kogu Euroopa julgeoleku heaks tööle. Eesti inimesed peavad saama tunda end kaitstuna nii sõjalise rünnaku ohu kui ka meie vaenlaste hübriidse mõjutustegevuse eest. Eesti inimeste vabadus on kaitstud, kui Eesti liitlased on võidukad ja meie vaenlased surve all, kui meie piiri ja iseseisvuse kaitseks on valmis heidutav jõud ning rahvusvahelised organisatsioonid, kuhu Eesti kuulub, on tugevad.
Enamik Euroopa Liidu liikmesriike ei ole mõistnud, et Euroopa vabaduse kaitseks peab Ukraina Venemaad sõjaliselt võitma – teisi lahendusi ei ole. EL riigid ei ole Ukraina võidule piisavalt pühendunud. Peab sündima Euroopa riikide konkreetne ja pikaajaline kokkulepe – kuidas relvastatakse Ukrainat Euroopa sõjatööstuse toodanguga selliselt, et Ukraina saaks Venemaad võita ja oma maa vabastada. Kokkulepe peab sisaldama ka Ukraina sõjajärgset ülesehitamist ja Ukraina õigusriigi tugevdamist.
Venemaa toimib endiselt impeeriumina – seega on välistatud Venemaa iseeneslik demokratiseerumine ja suhete normaliseerumine. Paljud EL-i liikmesriigid ei mõista, et kuni Venemaa jätkab eksisteerimist impeeriumina, seni ei ole ka Euroopas rahu. Peame tegema liitlaste juures selgitustööd, et ka pärast Ukraina võitu ei saa normaalsed suhted Venemaaga taastuda niikaua, kui Venemaa on endiselt imperialistlik riik. Seetõttu on vajalik Euroopa ja teiste lääneliitlaste kokkulepe ja konkreetne tegevuskava imperialistliku Venemaa isoleerimiseks ja neutraliseerimiseks.
Vältimaks ebastabiilsust Euroopa piiridel tuleb EL-l koheselt koostada uus strateegia Kaukaasia ja Kesk-Aasia piirkonnaga suhtlemiseks. Euroopa peab pakkuma sealsetele rahvastele alternatiivset võimalust majanduskoostööks ja sotsiaalse ruumi arenguks. Euroopa peab suutma luua ühise strateegilise lähenemise suhtlemiseks Aafrika põhjaosa riikidega ning leidma viisid stabiilsuse loomiseks. Kriitilise tähtsusega on piirata Venemaa, Hiina ja teiste globaalseid ambitsioone omavate mittevabade riikide sõjalist, poliitilist ja majanduslikku mõju Euroopa naabruses.
Euroopa strateegiline autonoomia algab iseseisva kaitsetööstuse võimest. Kaitsetööstuse taas ülesehitamiseks vajalikke otsuseid tehakse liiga vähe, liiga hilja ja liiga kartlikult. Euroopa Liit peab tegema plaani sõjatööstuse kiireks arendamiseks – kümne aasta pärast peame olema Venemaast ja Hiinast üle nii tehnoloogia tasemelt kui tootmisvõimsuselt.
Euroopa kaitstus on võimalik maksimaalselt saavutada NATO raames. Eraldi Euroopa armeed Euroopa riigid ülal pidada ei suuda. Küll vajab järeleaitamistunde Euroopa sõjaline koostöö. Kiiresti tuleb jõustada Euroopa “sõjaline Schengen”, et saavutada liitlasvägede vaba liikumine Euroopa sees. Riikide poolt NATO ees võetud kaitsekulutuste kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb viisakate meeldetuletuste saatmise periood lõppenuks kuulutada. Mõne Euroopa riigi ajalooliselt välja kujunenud neutraalsuse traditsioon ei tohi olla vastuolus Euroopa ühise väärtuspoliitika ja ohuhinnanguga ning kaitseplaanidega.
Kaasaegsed hübriidohud on Euroopa julgeolekule samaväärselt ohtlikud, kui otsene sõjaline rünnak. Euroopa peab õppima kaitsma oma inforuumi, autoritaarsete režiimide rahastatud propagandakanaleid tuleb käsitleda infosõja relvadena ning need tuleb eetrist eemaldada. Venemaa, Hiina ja sarnaste riikide Euroopas elavate diasporaade väljatoomiseks nende režiimide kontrollitud inforuumist on vajalik asutada EL ühtne ringhääling teabe edastamiseks nende rahvaste emakeeltes.
Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia peavad jääma Euroopa Liidu kõige olulisemateks poliitilisteks ja sõjalisteks liitlasteks. Euroopa valitsused peavad suutma jätkata strateegilist koostööd Ameerikaga sõltumata presidendivalimiste tulemustest. Suurbritannia EL-st lahkumisest ei ole võitnud kumbki osapool ning Euroopa Liidu uks peab olema avatud, kui britid soovivad oma otsuse ringi vaadata. Tõhus ja strateegiline koostöö peamiste partneritega eeldab vabakaubanduslepingute kaasajastamist.
Euroopa Liit peab ajama väärtuspõhist välispoliitikat ning seisma reeglitel põhineva rahvusvahelise korra eest. Selleks on vaja luua tõhus kaitsekoostöö Euroopaga samu põhimõtteid jagavate liitlasriikidega nagu Korea Vabariik, Jaapan, Austraalia ja Uus-Meremaa. Suhete arendamisel mittevabade riikidega, eriti Hiinaga, ei tohi majandusliku kasu taotlemine naeruvääristada Euroopas ühiselt kokku lepitud väärtuspoliitika põhimõtteid. Euroopa tihedam koostöö Taiwaniga aitab kaasa vabaduse ja demokraatia ideede levikule kõikjal maailmas.
