Inimeste elukvaliteet sõltub tehnoloogia arengust. Käimasolevas globaalses võidujooksus uute tehnoloogiate arendamisel on Euroopa rongist maha jäämas. Maailma kümne suurima tehnoloogiafirma seas pole mitte ühtegi Euroopa ettevõtet. Edu saavutamiseks ja oma jõukuse kasvatamiseks peame looma tingimused, et järgmised uued maailmamuutvad avastused ja neist loodud tooted ning teenused tuleksid just Euroopast.
Tehnoloogiasektori kasvatamisel tasub Euroopal õppida Ameerika Ühendriikide eduloost, mis põhineb ülikoolide ja ettevõtete ülimalt tihedal seotusel. Euroopa innovatsiooni ökosüsteem on avaliku rahastuse ja toetusrahade kesksem. Euroopa vajab hoiakute muutmist – ülikoolide suurem koostöö erasektoriga, rohkem erarahastust ja teadustööle tulutoova rakenduse leidmine. Selleks tuleb muuta teaduse rahastamist. Parempoolsed seisavad selle eest, et siduda ülikoolide ja teaduse avalik rahastus ning tellimused ülikoolide võimega tegeleda teadmus- ja tehnoloogilise siirdega.
Eurooplased on aastakümneid olnud globaalse vabakaubanduse eestkõnelejad ning harjunud tehnoloogiaid ja tootmisvõimekust mujalt sisse ostma. Jõudude tasakaal maailmas on vahepeal muutunud. Ei saa lubada, et demokraatlik Euroopa jääb diktatuuridest tehnoloogilisse sõltuvusse. Euroopa ettevõtted peavad muutuma kriitiliste tipptehnoloogiate tootjateks ja eksportijateks ning säilitama kontrolli vastava intellektuaalomandi üle.
Tehnoloogiate arendamisel maailma tipptegijaks jõudmiseks vajavad Euroopa ettevõtted juurdepääsu haruldastele materjalidele, mida kõiki Euroopas ei leidu. EL väliskaubanduspoliitika eesmärgiks peab olema sõltuvuse vähendamine Hiinast ning selleks vastastikku kasulike koostöösidemete arendamine üle maailma, eeskätt riikidega nn globaalses lõunas – Aafrikas ning Lõuna- ja Kagu-Aasias.
450 miljoni elanikuga Euroopa Liit peaks olema tohutu potentsiaaliga ühisturg siinsetele ettevõtetele. Tegelikkuses on Euroopa killustunud 27 iseseisvaks turuks, igaüks erinevate regulatsioonide ja piirangutega. Võrreldes Ameerika Ühendriikide ettevõtete võimalustega enda koduturul on Euroopa ettevõtete laienemise võimalused EL ühisturul oluliselt kallimad, aeglasemad ja kohati lausa võimatud. Ettevõtete kasvu kiirendamiseks ja uutele turgudele laienemiseks peaks ühisturul piisama lihtsast lokaliseerimisest. EL ühisturu toimimist pidurdavaid regulatsioone tuleb liikmesriikides vähendada ja ühtlustada. Uute tehnoloogiate arendamise teelt tuleb kõrvaldada bürokraatlikud takistused.
Võrreldes Ameerika ja Hiinaga on Euroopas vähem globaalse haardega suurettevõtteid. Euroopas on ettevõtetel raskem suureks kasvada, sest ühisturg toimib tihti vaid loosungites. Liikmesriikide jagatavad maksusoodustused, otsetoetused, subsiidiumid ja eelishanked loovad põhjendamatuid eeliseid ning takistavad vaba konkurentsi. Omavahelise kannibaliseerimise asemel tuleb keskenduda globaalsele konkurentsile ning pöörata siseriiklik protektsionism Euroopa siseturu kaitseks. Naiivne kaubanduspoliitika, kus Hiina ja teiste mittevabade riikide subsideeritud kaubad jõuavad Euroopa turule, aga Euroopa kaupu sealsetele turgudele vabalt kauplema ei lubata, peab lõppema. Kui soovime vabakaubandust jätkata ja laiendada, peavad samad reeglid kehtima mõlemale poolele.
Eesti on olnud edukas e-riigi propageerija ja meil on kogemusi, mida jagada teiste vähem digitaliseeritud riikidega. Selleks, et hoogustada e-Euroopa arengut, tuleb Euroopas ettevõtluse toetamiseks suunatud vahenditest vähemalt 25% suunata digitaliseerimisse. See päästab Euroopa tehnoloogilisest mahajäämusest ja tekitab elava turu, kus muid sektoreid digitaliseerivad Euroopa tehnoloogiaettevõtted konkureerivad ning seeläbi arenevad.
Digitaalne ühisturg ei saa toimida ilma andmete ja info vaba liikumiseta. Majanduse kasvatamiseks peab uutele turgudele laienemine Euroopa Liidu sees olema oluliselt lihtsam. Infovabadus tagab võrdse ligipääsu teabele ja andmetele, vähendades ettevõtete rahvusvahelistumisega seotud kulusid. Andmete tõhus kaitsmine on vajalik, kuid andmekaitsega ei tohi minna ebamõistlikult üle piiri. Euroopa Liidu andmekaitsereeglid vajavad leevendamist, et vähendada takistusi uudsete innovaatiliste tehnoloogiate arendamisel (nt. tehisaru ja suurandmete analüüs).
Maailma suurimad säästjad elavad Euroopas, aga enamus nende säästudest rändab Põhja-Ameerika varahaldusettevõtete juhitud fondidesse, millest tehakse investeeringuid tagasi Euroopa ettevõtetesse. Investeeringute juhtimisel teenitud kasum liigub Euroopast välja. Selle muutmiseks vajab Euroopa paremini toimivat ühtset kapitaliturgu ning kulukate finantsturu regulatsioonide leevendamist.
