Kaotame tasuta ühistranspordi ja pakume sõidusoodustusi ainult neile, kes seda päriselt vajavad. Tasuta ühistransport pole ennast õigustanud ja moonutab turgu. Just seetõttu on meie transpordisektoril madal investeerimishuvi ja -võimekus. Omaosalus toob valdkonda lisaraha ning taastab turureeglid, kus teenus kujuneb kasutajate vajadustest lähtuvalt. See võimaldab korrastada transpordivõrgustiku nii omavalitsuse siseselt kui ka üle riigi.
Transpordiühendused nii riigi sees kui ka riigist välja peavad olema lihtsad, kiired ja mugavad. Kogu Eesti katmine ühetaolise transpordivõrgustikuga pole hajaasustuse tõttu mõistlik. Seetõttu toetame nutikaid ja innovatiivseid lahendusi. Piirkondades, kus nõudlus püsiliinide vastu on väiksem, viime sisse paindliku nõudluspõhise transporditeenuse. Seevastu linnades juurutame pargi ja sõida süsteemi, mis eeldab rongiliikluse parandamist. Samamoodi tuleb leevendada piiranguid ettevõtlusele, et tekiks uusi innovaatilisi võimalusi maalt liikuma saamiseks. Oluline on ka omavalitsuste ülene koostöö, näiteks läbi regiooniüleste transpordikeskuste ja ühetaoliste sõidusoodustuste, et ühistranspordiliinid sõidaksid täpselt sinna, kus inimestel ka tegelikult vaja on ja inimene ei peaks teenust kasutades halduspiire tajuma.
Lähtume eesmärgist suunata reisi- ja kaubavoogude liikumist võimalikult jätkusuutlikult ja keskkonnasäästlikult. See tähendab paremat ühistranspordi korraldust, raudteede paremat kasutuselevõttu, aktiivse liikuvuse edendamist ja liikluskoormuse paremat juhtimist, et viia minimaalseks taristu tervikvajadus. Taristu planeerimisel tuleb säilitada mõõdutunne ehk arvestada pikaajalist tasuvust ja kaasnevaid ülalpidamiskulusid ning hoiduda üle jõu käiva taristu rajamisest. Eesti piirkondade paremaks ühendamiseks toetame investeeringuid Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu ja Tartu-Riia rongiliiklusesse ning juba kokku lepitud Rail Balticu valmimist. Maanteede arendamisel peame silmas liikluskoormuse vähendamise eesmärki ning toetame Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Tartu maanteede väljaehitamist. Peame õigeks jätkata ettevalmistusi Tallinn-Helsinki tunneli rajamiseks, eeskätt pikaajaliselt jätkusuutliku rahastusmudeli leidmiseks.
Lennunduse arendamisel peame esmatähtsaks otseühenduste loomist nii Euroopa sõlmjaamadesse kui suurematesse ärikeskustesse. Tallinna Lennujaam on lennuliikluse loomulik monopol. Lennujaama peamine eesmärk on võimalikult soodsate, rohkete ning kiirete ühenduste tagamine välismaailmaga. Selleks, et realiseerida Tallinna võimalus tõusta kõige atraktiivsemate ärilinnade esirinda, tuleb avad mugavate graafikutega otselennud suurematesse Euroopa ärikeskustesse. Parempoolsed toetavad selleks vastava ülesande andmist Tallinna Lennujaamale.
Kiirendame regulatsioonide kaasajastamist, et võimaldada Eestis arendada ja tavaelus kasutusele võtta uusi transporditehnoloogiaid. Näiteks drooniliiklus ning kaugjuhitavad ja isesõitvad sõidukid. Kujundades esimeste seas regulatiivse raamistiku uute tehnoloogiate toomiseks teedele, merele ja õhuruumi loome eeldused uue tööstusharu arengule Eestis.
Sidetaristu areng teeb Eestis vähikäiku. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on pidurdunud ja andmeside kiiruselt oleme Euroopas viimaste seas. Allakäigu peatamiseks tuleb vaadata üle avaliku ressursina jagatavate sageduslubade konkursside korraldus ja tingimused, et motiveerida sideettevõtteid investeerima ning samaaegselt tugevdada riigi võimekust oligopoolsete telekomiettevõtete üle järelevalve teostamisel.
