Regionaalpoliitika ülesanne on tugevate regioonide kujundamine, mitte maa- ja linnaelu vastandamine. Elu edendamiseks maal on vajalik tugeva piirkondliku keskuse olemasolu ja sellega hästi ühendatud tagamaa. Selle elluviimiseks peavad piirkonnakeskus ja tagamaa olema ühtse juhtimise all ja piirkonna arengut tuleb planeerida tervikuna ja ühistest huvidest lähtuvalt. Piirkonnale olulisi otsuseid tuleb langetada kohapeal.
Tugev omavalitsus pakub elanikele rohkem ja kvaliteetseimaid teenuseid. Tugevate maakondadel põhinevate omavalitsuste loomiseks jätkame haldusreformi teist etappi. Anname valdadele ja linnadele suurema vabaduse otsustada, kuidas ja millisel viisil kohaliku elu küsimusi lahendada.
Selleks, et tekitada omavalitsustes suurem huvi oma inimeste sissetulekute kasvatamiseks, muudame omavalitsusele laekuva tulumaksu protsenti nii, et Tallinnast ja Tartust kaugemal asuvad ja seetõttu väiksema tulupotentsiaaliga omavalitsused saavad riigi tasandusfondi asemel omale senisest suurema osa tulumaksust. Nii pääseb enamik omavalitsusi töökohtade loomist mittemotiveerivast tasandusfondi sõltuvusest. Riigieelarvest omavalitsustele jagatavad sihtotstarbelised toetused ehk “sildiga raha” muudame osaks omavalitsuste tulubaasist ja anname omavalitsusele rahade kasutuse üle täieliku otsustusõiguse.
Muudame kohaliku omavalitsuse allasutuste juhtide, näiteks koolijuhtide, töölepingud tähtajalisteks. Kehtestame ühe tooli reegli ehk lõpetame allasutuste juhtide kuulumise kohaliku omavalitsuse volikoku, et vähendada huvide konflikte.