Vaimult suur riik ei võitle ei mineviku ega oma rahvaga. Kõik juba Eestis elavad inimesed, sõltumata nende kodusest keelest, peavad tajuma Eestit oma koduna. Aitame kaasa sellele, et need inimesed saaksid Eestile oma inimesteks. Viime koolides ja lasteaedades läbi eestikeelsele õppele ülemineku ja liigume edasi ühtse eesti kooli suunas, et lõpetada segregatsioon ja ennetada getostumist.
Tugev rahvas ei karda võõraid, vaid suudab nad edukalt integreerida, muutudes seeläbi rikkamaks. Eestlaseks saamine ei tähenda Parempoolsete vaates oma varasemast kultuurist loobumist, vaid Eesti kultuuriruumi juurdumist ning siinsete tavade ja praktikate ülevõtmist. Eestlastena peame kõik andma oma panuse sisserändajate eestistamiseks. Seame põgenike vastuvõtul kohustuseks eesti keele õppe. Sisserändajate lapsed suuname kohe õppima eestikeelsetesse koolidesse ja lasteaedadesse, vajadusel võimaldades neile eesti keele omandamiseks üleminekuaastat.
Eesti avalikus ruumis peab kõlama eesti keel. Lisaks avalikule teenusele peab ka erasektoris pakutav teenus olema eestikeelne vähemalt tasemel, mis lubab oma ametis hakkama saada. Riigikeele oskuse puudumisel kannatab töötaja konkurentsivõime. Eesti keele säilitamise kõige kindlam abinõu on selle rääkijate hulga suurendamine.
Kaasaegne teadusruum on globaalne, mistõttu suureneb eesti keele kõrval ka inglise keele kasutamine ülikoolides. Inglise keele kui rahvusvahelise teaduskeele oskamine on kõrghariduses iseenesestmõistetav ning Eesti teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime eelduseks. Parempoolsed ei pea õigeks eesti keele ja inglise keele kasutamise vastandamist. Usaldame Eesti teadlaskonda ja ülikoole, kelle ülesandeks on leida tasakaal eesti ja inglise keele kasutamisel ning seista hea eesti keele jätkuva arengu eest teadus- ja erialakeelena.
Inimeste ränne on vabas maailmas loomulik. Parempoolsed peavad õigek targa rände soodustamist ja migratsiooni juhtimist Eesti majanduse ja julgeoleku huvidest lähtuvalt. Parempoolsed seisavad selle eest, et Eestisse tuleksid inimesed, kes loovad riigile lisandväärtust. Kehtestame Austraalia eeskujul sisserände punktisüsteemi, et soosida Eestile vajalikku ja kasulikku rännet. Punktisüsteemis annavad sisserändajale eelise sobiv haridus ja Eesti tööturul vajalikud oskused.
Eestlus ületab meie riigi geograafilisi piire. Välja rännanud eestlasted on Eesti saadikud maailmas, aitame neil säilitada suhtluse ja sideme kodumaaga. Toetame eestlaste metaversumi ideed ning loome võrgustiku, kuhu on koondatud kõik üle maailma elavad eestlased. Hoiame nendega sidet, teavitame uutest teenustest, kaasame neid ühistesse projektidesse ja kinnistame teadmist, et nad on alati kodumaale oodatud.
Eesti diasporaa levik üle maailma on kasulik eelkõige Eestile endale, seda tuleks paremini ja targemalt rakendada. Eeskujulik näide on e-residentsus, mis teeb Eesti suuremaks ja loob uusi võimalusi nii Eesti jõukust kui ka mõjukust kasvatada. Algatame riiklikult koordineeritud tegevuskava, et viia eestlased olulisemate rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonide juhtkondadesse.
Parempoolsed austavad sisulist poliitilist debatti, mis keskendub maailmavaatelistele valikutele. Seisame vastu populismile ja äärmuslusele. Riigikogu kvaliteeti on võimalik parandada üksnes läbi erakondade tugevnemise. Muudame ühiskonna hoiakud eri valdkondade otsustjate erakondadesse kuulumist soosivaks.
Valimistulemuste legitiimsuse ja vastuvõetavuse tagamiseks tuleb seista selle eest, et valimisaktiivsus ei langeks ning tagada kodanikele võimalus teha teadlik valik, mis ei kannataks info kättesaadavuse ega tehniliste võimaluste tõttu. Parempoolsed seisavad e-valimiste võimekuse ja turvalisuse püsiva arendamise eest. Kodanike valimisaktiivsuse tõstmiseks teeme erakondadele ettepaneku muuta valimiste kuupäevi ning tuua Riigikogu valimised maikuusse ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimised septembrikuusse.
Erakondade rahastamise korraldus on kaldu riigieelarveliste eraldiste ning üksikute suurannetajate poole. Peame õigeks süsteemi korrastamist, et motiveerida erakondi koguma eraannetusi liikmetelt ja väiketoetajatelt. Soovime riigieelarve eraldise jagada baasosaks ja muutuvosaks senise rahastusmäära piires. Nii baasosa kui muutuvosa maksmine sõltuks erakonna poolt saadud Riigikogu kohtade arvust, kuid lisaks sõltuks muutuvosa väljamakse täiendavalt erakonna poolt kogutud liikmemaksude ja väikeannetuste summast. Taastame äriühingute erakondadele annetamise õiguse, rakendades samas erakonnaseaduses olevaid annetamise piiranguid äriühingute kasusaajatele.
Tugevdame erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise järelevalvet. Anname Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) suuremad õigused järelevalve teostamisel. Varjatud rahastamise vältimiseks laiendame erakondade sidusorganisatsioonide mõistet ning allutame need ühingud ERJK järelevalvele. Samuti anname õiguskaitseasutustele suuremad volitused erakondade ja kohalike valimisliitude varjatud rahastamise tõkestamiseks.
Toimiv kodanikuühiskond põhineb ühiskonnaliikmete kaasatusel ja koostööl. Kodanikuühiskonna areng peab aina enam toetuma kodanike endi eestvedamisele, mitte riiklikele plaanidele ja toetustele, mida jagavad bürokraatlikud komisjonid. Eestlased on näidanud, et on valmis ja piisavalt jõukad toetama erinevaid kodanikealgatusi ise, mitte läbi riiklikult koordineeritud ümberjagamise. Sel eesmärgil algatame 2002. aastal kinnitatud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni uuendamise. Kaotame annetamise piirmäärad, soodustame teenuste delegeerimist vabaühendustele ning nende ettevõtlikkust toodete ja teenuste pakkumisel.
Sõnavabadus on demokraatia nurgakivi. Seetõttu oleme vastu Euroopa Liidu vaenukõne direktiivi ülevõtmisele, kuna valdkond on Eestis juba piisavalt hästi reguleeritud. Vihakõne on kuritegu ega vaja veel üht lisaregulatsiooni. Lähtume põhimõttest, et vabadusega kaasneb vastutus, mistõttu vajavad kodanikud avaliku laimu eest kaitset. Toetame kiiremaid ja karmimaid karistusi laimamise eest.
Usaldame inimeste oskust teha ise vastutustundlikke valikuid. Isikuvabaduste piiramisega saab nõustuda üksnes lühiajaliselt, kas turvalisuse-, rahvatervise- või julgeolekukaalutlustel. Rahuajal peab ükskõik milliste põhiõiguste piiramine jääma Riigikogu ainupädevusse. Vaba ja demokraatliku riigina peame kõikides otsustes võtma arvesse oma väärtusi. Seisame selle eest, et pikaajaliste poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemisel oleks arvestatud inimõiguste kaitse.
