Eesti hariduskulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on Euroopa ja OECD riikide üks kõrgemaid. Parempoolsete eesmärk on korrastada haridusvaldkonna juhtimist ja suunata haridusraha eesmärgipärasemalt sinna, kus sellest saadav tulu on Eesti ühiskonnale kõige suurem. Koolivõrgu planeerimisel võtame aluseks, et kooli ainus eesmärk on anda meie lastele maailma parim haridus.

Vähendame alushariduse korralduses ebamõistlikke piiranguid ja muudame teenuste pakkumise paindlikumaks.

Tagame igale lapsele koha kodulähedases kvaliteetses lastehoius või -aias. Selleks anname omavalitsustele suuremad võimalused erasektori kaasamiseks.

Toome lastehoiu korralduse sotsiaalministeeriumi haldusalast haridusministeeriumi vastutusalasse ning loome valdkonnale ühtse ja mõistliku korralduse.

Toome lastehoiu korralduse sotsiaalministeeriumi haldusalast haridusministeeriumi vastutusalasse ning loome valdkonnale ühtse ja mõistliku korralduse.

Seame haridusele selged eesmärgid ning anname koolidele rohkem vabadust nende saavutamiseks, sealhulgas õppekavade koostamisel. Õpetame põhikoolis lapsed eelkõige õppima, et edasine haridustee oleks motiveerivam ja tulemuslikum.

Muutuva maailma väljakutsed eeldavad meilt õppekavade ja õppekorralduse pidevat kaasajastamist. Tulevikutöö vajadustega arvestamiseks tuleb kasvatada tehnoloogiaõppe ja reaalainete mahtu ning kvaliteeti. Toetame rahatarkuse ja riigikaitseõppe lisamist õppekavadesse. Samas vähendame õppekavades ja ainekavades väheoluliste teemade mahtu ja suurendame nende arvelt üldpädevusi arendavaid ning vaimset tervist toetavaid tegevusi.

Muudame õpetajaameti atraktiivseks. Seame hariduskulude prioriteediks õpetaja töötasu. Parempoolsete eesmärk on tõsta õpetaja palga osakaal hariduskuludes 70 protsendini.

Jätkame panustamist kaasaegsetesse õppemeetoditesse ning õpetajate pädevuste tõstmisse.

Anname heale õpetajale võimaluse teenida topeltpalka, eelistades maksta palka laste õpetamise, mitte õpetajaks olemise eest.

Seame eesmärgiks õpetajaameti atraktiivsuse ja tema positsiooni tõusu ühiskonnas.

Tähtsustame koolijuhtide rolli ja vastutust ning anname neile senisest suuremad võimalused teha parimaid juhtimisotsuseid koolides kvaliteetse õpikeskkonna loomisel.

Eelistame hariduses kvaliteeti kvantiteedile. Kaasajastame ja uuendame koolivõrku ning vähendame õpetamisega mitteseotud kulude osakaalu hariduskuludes. Investeerime ühendustesse ja kaasaegsetesse õppeplatvormidesse, et teha parim eestikeelne kooliharidus kättesaadavaks igas Eesti nurgas ja üle maailma.

Toetame kõikide Eesti koolide kiire eestikeelsele õppele ülemineku eest selliselt, et õpetamise kvaliteedis ei tehtaks järeleandmisi. Seisame selle eest, et üleminek eestikeelsele õppele tooks kaasa pöörde eestimeelsusele ehk pöörame tähelepanu õpetajate identiteedile, mitte üksnes keeleoskusele.

Paneme haridussüsteemi tööjõuturuga ühte sammu käima, et vähendada kasvavat tööjõupuudust. Selleks peatame kutsehariduse suhtelise rahastamise languse hariduskuludes. Muudame kutseõppe noortele tõsisemaltvõetavaks valikuks ning tõstame põhihariduse järgses kutseõppes õppivate noorte osakaalu. Mitmekesistame õppimiskeskkondi ja võtame maksimumi meie tehnoloogiasektori arengutest ka hariduses – toetame pilootprojektide rakendamist koostöös erasektoriga.

Käivitame süsteemse ja laiaulatusliku täiend- ja ümberõppe programmi viisil, et ka töötavatel inimestel oleks võimalik nendes mõistlikel tingimustel ja sissetulekuid säilitades osaleda.

Täiend- ja ümberõppes soodustame eraettevõtete osalemist riiklike tellimuste täitmisel, vähendame riigikapitalismi ja riigi osalust valdkondades, kus turul on olemas mõistlik pakkumine ning võime koolitusteenust pakkuda.

Kujundame Töötukassa ümber Tööeluametiks, mille ülesandeks saab töötava elanikkonna professionaalse arengu toetamine ning elukestva õppe vedamine. Nutikas ja kaasaegsete oskustega inimene jääb harvemini töötuks ja vajab ka töötuna vähem abi ehk liigume probleemide lahendamiselt nende ennetamisele.

Eesti ülikoolide õpetuse ja teaduse kvaliteet peab ambitsioonikalt kasvama, et jõuda maailma parimate ülikoolide tasemele. Muuhulgas tähendab see, et loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika erialade bakalaureuse erialade lõpetajate osakaal peab tõusma praeguselt 27,5%-lt (2020. a.) 30%-le (2027. a.). Parempoolsed seavad kõrghariduses ambitsioonikaks eesmärgiks viia vähemalt üks Eesti ülikool maailma saja parima hulka.

Anname kõrgharidusele uue vaate ja kaasame rohkem eraraha. Üleüldise tasuta eestikeelse kõrghariduse võimaldamine ei ole oluliselt mõjutanud juurdepääsu ülikooliharidusele, küll aga on see kitsendanud koolide tegevusvõimalusi. Kõrghariduse rahastamise suurendamiseks asendame senise tasuta õppe osalise õppemaksuga. Parandame seeläbi õppijate motivatsiooni ja nõudlikkust õppe sisu ja kvaliteedi suhtes. Jõukohane omaosalus kvaliteetse avaliku teenuse tarbimisel on mõistlik ja põhjendatud.

Reformime õppelaenude ja õppetoetuste süsteemi, et kellelegi ei jääks kõrgharidus kättesaamatuks majanduslikel põhjustel või seetõttu, et õppeperioodi elamiskulud on ülejõukäivad. Loome tööandjatele võimaluse maksuvabalt oma töötajate õppemaksu tasumiseks ja stipendiumide maksmiseks.

Näeme teadus- ja arendustegevuse vedurina erasektorit, keda riik targalt toetab. Teeme selleks pikaajalisi kokkuleppeid ettevõtlusorganisatsioonidega. Näeme teadus- ja arendustegevust tihedas koostöös majandusega.