Euroopa jaoks on rohereform võimalus uueks majanduskasvuks. Peame oluliseks eesmärgipärast ja efektiivset kliimapoliitikat ja rohetehnoloogiate arendamist. Leiame, et ühiskond peab toimima planeedi taluvuspiirides ning selle saavutamine eeldab olulisi reforme paljudes valdkondades. Inimestel on eetiline vastutus nii planeedi kui teiste liikide heaolu ees, samuti toob puhtam keskkond parema tervise.
Kvaliteetne elukeskkond ja elurikkus on Euroopa suurim eEPs ja võimalus. Elurikkust tuleb hoida ja taastada see, mis varasemate aastate liigintensiivse majandamise käigus on kannatada saanud. Seetõttu järgime teadlaste soovitust kaitsta 30% maismaast ja merest. Euroopa puhas õhk, vesi, viljakas muld ja terve mets vajavad hoidmist ja tarka kestlikku kasutamist.
Toidujulgeolek on sama tähis kui kaitsepoliitika. Jätkusuutliku põllumajanduse ja toidusüsteemide kasutuselevõtt on oluline meie heaolu tagamiseks ja põllumajandustootjatele pikaajalise väljavaate andmiseks, kaitstes samas bioloogilist mitmekesisust, säilitades loodusvarasid ja soodustades majanduskasvu. Toetame Euroopa Liidu siseseid, regionaalseid, riiklikke ja piirkondlikke kestliku põllumajanduse ja maakasutuse arenguprogramme. Euroopa ühine põllumajanduspoliitika on nurgakiviks, mis peab tagama liikmesriikide põllumeestele õiglase konkurentsi ja sissetulekute kasvu.
Toetame piirkonnaspetsiifilisi kliimakindluse ja kliimamuutusega kohanemise programme – parimate praktikate jagamine ja toetusprogrammid näiteks kliimakindlate elektriliinide rajamiseks, mulla ja metsade vastupidavuse tagamiseks, linnakeskkonnas liigniiskuse ja põuaga toime tulemiseks rohealade rajamist jms.
Piisavas koguses puhast energiat on Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime eeldus. Euroopa Liit peab aitama riikidel tagada kiirem üleminek puhtale energiale, ehk terviklik taastuvenergia ja heitmevaba tulevikutööstuse ökosüsteem. Võrdsete võimaluste tagamiseks peame oluliseks uute Euroopa-siseste ühenduste rajamist ja kolmandatest riikidest pärit energiakandjate osakaalu vähenemist Euroopa Liidu turul. Energiasõltumatus ja hindade ühtlustumine toetab ühise energiaturu ja Euroopa Liidu majanduse arengut.
Peame oluliseks esmase materjalikasutuse vähendamist, luues tööstuses eEPse teise ringi materjalide kasutamisele. Toetame üleeuroopalise (pandi)pakendite ringlussüsteemi välja arendamist. See soodustab ringkasutust ja vähendab asjatut ületarbimist ning ebaotstarbekaid, kalleid ja ringlussevõetamatuid tooteid ja pakendeid.
Peame oluliseks kasvavat ja pidevat rahalist tuge erinevat tüüpi elamute ja avalike hoonete renoveerimisele, et kaasajastada Euroopa Liidu elamufond. EEPstada tuleb naabruskonnapõhist renoveerimist, sest see toetab elukeskkonna ja avaliku ruumi kvaliteedi, sotsiaalse ruumi ja kliimakindlate lahenduste loomist. Majade renoveerimine tagab energiatõhususe, vähendab kommunaalkulusid ja parandab sisekliimat. Lisaks loob renoveerimislaine tuhandeid töökohti.
Toetame elukeskkonna kvaliteedile keskenduva programmi jätkamist: kestlik, koosloomEPne ja ilus elukeskkond on Euroopa identiteedi oluline osa. Uuendame kehtivat “Euroopa Uue Bauhausi” programmi, et lisaks soovitustele, kuidas linnu kestlikumaks ja elamisväärseks muuta, kaasneks ka suurem rahaline toetus arenguprojektidele, mis aitaksid rohereforme kiiremini ellu viia, edendaksid ringmajandust ja kestlike materjalide (näiteks puidu) kasutust ehituses.
Võimalus valida säästev liikumine on osa Euroopa elukeskkonna identiteedist, mistõttu toetame säästva liikuvuse eEPsarendamist, sealhulgas üleeuroopalised projektid (RailBaltic, ViaBaltica, Talsinki), riiklikud ja kohalikud algatused, kestlik ühistransport, rattaliiklus, mikromobiilsus, viimase versta logistikalahendused ja ohutud kõnniteed. Algatame ja toetame kohaliku tasandi liiklusturvalisuse tõstmise kampaaniaid. Leiame, et Euroopa peaks liikuma liiklussurmades nulltolerantsi eesmärgi suunas. Toetame elektrisõidukite laadimistaristu arendamist nii avalike laadimispunktide kui kodude ja töökohtade juures üle Euroopa Liidu, et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja saavutada üleminek heitmevabale transpordile.
Euroopa Liidul on vaja käesoleval kümnendil kiirendada heitmete vähendamisel. Üle 70% süsinikuheitmeist tuleb ÜRO andmeil linnadest, nii on ka enim võimalusi rohereformiks linnades. Näiteks ei ole maapiirkondades ka sagEP alternatiivi eraautole. Euroopa Liidu linnade tegevuskava tuleb muuta ja rakendada rohereformi üheks põhiliseks instrumendiks – nii saavad linnad kiiremini puhtama õhu, säästva liikuvuse, ringmajanduse ja renoveeritud hooned.