Venemaa agressioon naaberriigi vastu nõuab julgeolekuaspektide arvestamist kõikide riigi poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel. Kõigi riigi poliitikate puhul tuleb esmalt hinnata, kuidas need mõjutavad võimekust kaitsta Eestit võimaliku Venemaa ründe (nii sõjalise kui ka mittesõjalise) vastu. Kuniks oht Venemaa suunalt püsib, ei langetata otsuseid, mis võivad meie kaitsevõimet nõrgendada. Ühiskondlikku ressurssi suunatakse eelkõige valdkondadesse, mis tugevdavad Eesti julgeolekut.

Ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse, täpsustame seadusest tulenevaid ülesandeid ja arendame kiirkorras asutuste võimekusi. Adekvaatne teave ohtudest võimaldab neid ennetada ja neutraliseerida. Arendada tuleb vastavat koostööd liitlaste vahel.

Igasugune julgeolekuohtu kujundav valeinformatsioon tuleb õigeaegselt neutraliseerida. Samuti peab riik tagama igaühele õiguse saada ja levitada tõepärast teavet. Vaatame üle väljakujunenud praktika teabele juurdepääsupiirangute kehtestamisel. Teave, mis on inimestele vajalik ratsionaalsete otsuste tegemiseks, peab olema avalik.

Ühiskonna julgeolekut mõjutavad senitundmatud ohud, mille tekkimiseks peame olema valmis. Avame riigikaitseteenistuse loomise arutelu, et kõik inimesed saaksid vastavalt oma oskustele osaleda riigi kaitsmisel.

Maa kliima muutumisest ja inimkonna tehnoloogilisest arengust tulenevad uut tüüpi julgeolekuohud. Nende teadvustamiseks ja uurimiseks on vaja toimivat seiresüsteemi, mida tuleb arendada koos ettevõtete ja teadusasutustega. Ohtude maandamiseks on vaja tõhusat rahvusvahelist koostööd. Loome süsteemi selleks, et kõik Eesti kodanikud saaksid oma oskuste ja võimekustega osaleda riigi kaitsmisel.

Inimeste toimetulekuks erakorralistes olukordadeks peavad nii inimestel endal kui ka riigil ja omavalitsustel olema piisavad varud. Lisaks riigi varude soetamisele ja õigele hoidmisele tuleb igaühele selgitada vajadust ootamatusteks valmistuda.

Eesti julgeolek sõltub Ukrainast. Ukraina käekäik mõjutab vahetult rahvusvahelist julgeolekuolukorda. Eesti peab aitama Ukrainat nii sõjaliselt, sealhulgas Ukraina kaitseväe väljaõpetamisega, kui ka majanduslikult. Eesti riigikaitse arendamisel arvestame Ukraina kogemusega, seetõttu on vajalik meie pidev kohalolek Ukrainas. Tugevdada tuleb Kaitseliidu koostööd Ukraina territoriaalkaitse üksustega ja õppida nende kogemusest.

Eesti kaitsekulud peavad moodustama vähemalt 3% SKP-st, mis hõlmab liitlaste tõrgeteta vastuvõtmisega seotud kulusid ning investeeringuid kaitsevõimesse. Senine ühiskondlik kokkulepe kulutada riigikaitsele 2% rahvuslikust kogutoodangust on osutunud seoses julgeolekuolukorra muutumisega ebapiisavaks. Lisaks omaenda võimekuse olulisele tõstmisele tuleb kiiresti arendada ka võimekusi liitlasjõudude efektiivseks rakendamiseks, kui selleks tekib vajadus. Seisame selle eest, et tegevväelaste keskmine palk oleks vähemalt 30% kõrgem riigi keskmisest palgast. Õppekogunemistel tuleb reservväelastele maksta võrdset tasu tegevväelastega.

Kõigi valitsusasutuste ja riigikaitseorganisatsioonide tehtavad kulutused peavad olema põhjendatud ja kontrollitavad. Hangetel tuleb maksimaalselt vältida agendi- ja komisjonitasusid.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Kiirendatud korras tuleb tagada Kaitseväele uued võimekused ja parandada olemasolevaid, sealhulgas: luua keskmaa õhutõrje võimekus hiljemalt 2025. aastaks; luua Eesti kaitsmiseks diviisisuurune üksus, kuhu kuulub liitlaste brigaad; soomustada 2. jalaväebrigaad; viia lõpuni laevastike ühendamine ja arendada välja mereväe baassadam; parandada suurtükiväe mobiilsust, kaitset ja laskeulatust, sealhulgas luua liikursuurtükkide pataljonid mõlemasse jalaväebrigaadi; renoveerida Ämari lennubaasi lennurada; luua Tartusse rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini keskus; uuendada radarvõimekust ja eelhoiatussüsteeme; suurendada oluliselt kübervõimekust ja küberajateenistuse mahtu; kaasata Kaitseväkke rohkem naisi; tõsta jalaväe tankitõrjevõimet; viia lõpuni ranniku- ja laevakaitsevõime loomine Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt kiirkorras investeeringuid võimekustesse, mis seni olid planeeritud pikale perioodile. Need kaitseinvesteeringud eeldavad ühiskonna solidaarset pingutust, aga osad neist annavad vastu ka tõuke tsiviiltaristu arenguks. Näiteks radarivõimekuste uuendamine avab uued alad tuuleparkide rajamiseks. Seome küberajateenistuse paremini IT-alase ülikooliharidusega.

Toetame põhimõtet, et maakaitse suurendamise kulud (varustus, väljaõpe) kaetakse kaitse-eelarvest. Kaitseliidu mittesõjalist tegevust toetatakse riigieelarvest. Lisaks tuleb arendada Naiskodukaitset ja noorsootööd.

Ebasoodsa julgeolekuolukorra tingimustes peab kaitsetööstuse arendamine olema riikliku tööstuspoliitika prioriteet. Relvasüsteemide omandamisel on oluline roll vastuostudel. Mida arenenum on Eesti kaitsetööstus, seda parematel tingimustel on meil võimalik hankida kõrgtehnoloogilisi relvi.

Kaitset on vaja pidevalt harjutada. Õppused ja õppekogunemised on kaitsevõime seisukohalt määrava tähtsusega. Nendes osalemise takistuseks ei tohi olla majanduslikud põhjused. Vaatame üle õppekogunemistel osalevate reservväelaste tasustamise. Tihendada tuleb Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisõppusi.

Muutunud julgeolekuolukorras on teatud teadmised riigikaitsest hädavajalikud igale inimesele. Senine vabatahtlikkusel põhinev riigikaitseõpetus muudab hiljem Kaitseliiduga vabatahtlikult liitunute väljaõpetamise aeganõudvaks ja kulukaks.

Ühtne ja tugev Euroopa Liit on Eesti rahvuslik huvi. Peame oluliseks Euroopa Liidu ühise välis- ja kaitsekoostöö arendamist. Euroopa Liit peab olema võimeline reageerima kõigile rahvusvahelistele sündmustele kiiresti ja efektiivselt. Euroopa Liidu ühine kaitseinitsiatiiv ei asenda NATOt, vaid peab seda täiendama. Eesti seisab Euroopa Liidu põhivabaduste täieliku rakendamise eest ja soovib, et EL võtaks juhtrolli võitluses kliimamuutuste negatiivsete mõjudega. NATO peab tugevnema. Eesti soovib, et kõik NATO liikmesriigid panustaksid rohkem ühisesse kaitsesse. NATO tehniline ja moraalne üleolek totalitaarsetest riikidest on maailmarahu garant. Eesti huvides on liitlasvägede pidev kohalolek Eestis, kuni oht Venemaalt pole täielikult kadunud. Eesti toetab NATO laienemist ning esimesel võimalusel Ukrainale liitumiskutse esitamist.

Eesti riik ja inimesed toetavad Ukraina ühiskonda võitluses agressoriga kõigil tasanditel. Välisteenistus abistab kodanikuühendusi ja ettevõtjaid ukrainlaste abistamisele suunatud ettevõtmistes. Eesti diplomaatia peab järjekindlalt taotlema Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist ja Venemaalt kõigi Ukrainale tekitatud kahjude hüvitamist. Rahvusvaheliste reeglite rikkumine ja sõjakuriteod ei tohi jääda karistuseta. Venemaa peab Ukraina riigi hävitamiseks alustatud sõjas strateegiliselt lüüa saama. Sellest sõltub rahu ja julgeolek kogu maailmas.

Eesti toetab Ukraina võimalikult kiiret liitumist Euroopa Liiduga. Selleks aitame Ukrainal läbi viia vajalikud siseriiklikud reformid. Euroopa Liidu ja Eesti huvides on ka EL laienemine Lääne-Balkanil, samuti Moldova ja Gruusia liitumine, kui selleks vajalikud kriteeriumid on täidetud.

Eesti toetab Ukraina võimalikult kiiret liitumist Euroopa Liiduga. Selleks aitame Ukrainal läbi viia vajalikud siseriiklikud reformid. Euroopa Liidu ja Eesti huvides on ka EL laienemine Lääne-Balkanil, samuti Moldova ja Gruusia liitumine, kui selleks vajalikud kriteeriumid on täidetud.

Eesti huvides on ühtne Euroopa Liidu Venemaa ja Hiina poliitika. Üheskoos on võimalik kaitsta kindlatel reeglitel põhinevat ja demokraatlikke väärtusi hindavat maailmakorda ning globaalsete probleemide lahendamiseks vajalikku ülemaailmset koostööd. Eesti panustab aktiivselt ühtse Euroopa poliitika kujundamisse.

Atlandi-ülene koostöö peab paranema. Eesti soovib Põhja-Ameerika riikide ja Euroopa Liidu vahel senisest paremat koostööd kõigis valdkondades, sealhulgas USA ja EL vahelist vabakaubanduslepingut.

Eesti huvides on heas usus toimuv koostöö erinevate riikide ja rahvaste vahel. Eesti panustab osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas missioonides, mille eesmärk on maailma jätkusuutlik tehnoloogiline areng, riikidevaheline heauskne koostöö ja inimõiguste kaitse.

Rootsi ja Soome liitumine NATOga loob uue dimensiooni Põhjamaade koostöös. Lisaks kaitsekoostööle soovib Eesti aktiivset koostööd Põhjamaadega kõigil tasanditel.

Balti riikide koostöö peab toimuma eelkõige Euroopa Liidus ja NATOs ning Põhjamaade koostööna. Ühisest ajaloost tingitud väärtushinnangutest soovime Balti riikide välis- ja julgeolekupoliitikas seisukohtade ühtsust.

Eesti peab suurendama oma panust arenguabisse. Eesti ühiskonna arengutase paneb meile moraalse kohustuse osutada arenguabi ühiskondadele, kes seda vajavad. Meie eesmärgiks on 2030. aastaks tõsta arenguabisse minevate vahendite osakaal 0,33 protsendile SKPst. Selleks nähakse riigieelarves ette vajalikud summad. Arenguabi osutamisse kaasatakse kodanikuühiskond ja ettevõtjad. Eestil peab olema valmidus osutada abi loodusõnnetustes ja teistes humanitaarkriisides kannatanutele.

Valgevene on praegu Venemaa poolt de facto okupeeritud riik. Valgevene tulevikust sõltub kogu Euroopa julgeolek, mistõttu oleme valmis abistama Valgevene ühiskonda Venemaa diktaadi alt vabanemises.

Koos majanduslike võimaluste suurenemisega peab suurenema ka Eesti diplomaatiline kohalolek maailma eri regioonides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Majandusdiplomaatia peab olema välisteenistuse lahutamatu osa. See võimaldab eesti ettevõtetel laieneda välisturgudele ja loob Eesti jõukust. Eesti peab osalema EXPO-l ja teistel suurt rahvusvahelist tähtsust omavatel sündmustel. Regulaarsed kõrgemate võimukandjate välisvisiidid peavad olema korraldatud selliselt, et nendel saaksid osaleda ka ettevõtjate delegatsioonid. Tugev majandusdiplomaatia aitab kaasa meie konkurentsivõimele maailma majanduses.

Eestlasi elab igas maailmanurgas ja nad on reeglina valmis panustama Eesti heasse käekäiku. Peame toetama ülemaailmse eesti võrgustiku teket, et soovijad saaksid teavet Eestist ning panustada Eesti arengusse.

Aukonsulite institutsioon on tõestanud oma vajalikkust Eesti kodanike ja nende ühenduste huvide eest seismisel ja kontaktide loomisel. Vastavalt võimalustele tuleb seda võrgustikku arendada.

Eesti välisteenistus peab olema dünaamiline, avatud ja motiveeritud, et parimal viisil tagada Eesti julgeoleku, välismajanduslike huvide ja kodanike kaitse maailmas. Suurem konsulaarvõimekus annab Eesti kodanikele laiemad võimalused viisavabalt reisida.

Kliimamuutustega võitlemine on meie kõigi ühine vastutus. Kliimaprobleemid tekitavad rändeid ning rahvusvahelisi konflikte. Eesti huvides on tugev rahvusvaheline koostöö kliimajulgeoleku ja stabiilsuse tagamisel.