Riik peab suutma tagada inimeste turvatunde parimal moel, et see annaks igaühele kindluse ennast arendades, lapsi kasvatades ja majanduslikku edu taotledes.
Ühendame Siseministeeriumi regionaalvaldkonna struktuurid ja põllumajandusministeeriumi üheks maaeluministeeriumiks.
Toetame ajaloo- ja kultuuripärandi taastamist ja selle toomist kohalikku ja turismitarbelisse kasutusse.
Kaalume ajaloolise siseveetee taastamist Peipsist Pärnu jõele.
Siseturismi elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks maale investeerime EL vahendeid väikesadamate arendamiseks sihiga, et igal saarel oleks oma sadam.
Erakorralise meditsiini ja päästeteenuse osutamiseks kindlustame kõikide kõrgema tähtsusega väljakutsete puhul helikopteriteenuse olemasolu.
Tervishoiuteenuse tagamiseks kõikjal Eestis loome asendusperearstide süsteemi, mis tagaks perearsti olemasolu igale elanikule ka siis, kui oma perearst puhkab või tekib muu ettenägematu takistus teenuse osutamiseks raskesti ligipääsetavates paikades.
Kõik ühisveevärki tarbivad Eesti elanikud saavad puhta joogivee hiljemalt aastaks 2013, jätkame reoveepuhastite uuendamist.
Jätkame Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimist.
Ehitatakse neljarealine maantee Tallinnast Tartu suunas Mäoni ning Saaremaa silla.
Jätkame riigi kruusateedele tolmuvaba katte ehitamist, kasutades Põhjamaade tehnoloogiaid.
Teede ja tänavate võrk, nende kvaliteet ja korrashoid on Eesti-sisese liikluse ja maamajanduse toodete ekspordi jaoks võtmetähtsusega ning vajab majanduskasvu ennetavaid investeeringuid.
Tagame elektrienergia varustuskindluse, ehitame ringtoite kaabli Hiiumaa ja mandri vahele.
Ehitame uue põlvkonna fiiberoptilistel kaablitel põhineva ülikiire lairibaühenduse kõikide Eesti maapiirkondadeni.
Tagame inimeste liikuvuse ja kiire kaugtöö võimalused kogu Eesti riigi territooriumil.
Toetame oma kodukanti arendavaid, loovaid ja tegusaid liidriomadustega inimesi ning peame oluliseks selgitada ühistegevuse eeliseid.
Uuendusliku maaettevõtluse arendamiseks tõstame teavitustegevuse ja nõuandeteenuse taset, parandades selleks nõustajate kvalifikatsiooni ning luues ühtse ja võimeka nõuandesüsteemi.
Toetame uute innovaatiliste ettevõtlusvaldkondade levikut maal lisaks põllumajandusele, väike- ja pereettevõtluse mitmekesiste tegevusalade arengut.
Toetame ÜPP lahtisidumist mineviku tootmismahtudest ning otsetoetuste maksmist järjest rohkem avaliku huvi alusel, nagu omamaise toidu kättesaadavus, piisav sissetulek tootmise kestlikuks käigushoidmiseks, põllumajandusmaastike hooldus, bioloogiline mitmekesisus, maapiirkondade elujõulisus.
Seisame vankumatult selle eest, et Eesti põllumehele rakenduksid alates järgmisest EL eelarveperioodist (2014) kõigi teiste Euroopa Liidu tootjatega võrdsed konkurentsitingimused.
Aitame kaasa kolme Balti riiki ühendava Balti keti velotuuri sünnile.
Jätkame rahvusvaheliste tiitlivõistluste Eestis korraldamise toetamist, sealhulgas korraldame aastal 2012 Eestis Euroopa kuni 19-aastaste jalgpalli meistrivõistlused, 2013. aastal tõstmise Euroopa meistrivõistlused, taotleme 2014. aastaks laskesuusatamise MK etapi korraldamise õigust.
Toetame tippsportlasi ning tagame neile konkurentsivõimelised treenimistingimused ja võimalused osalemiseks tiitlivõistlustel.
Loome eeldustega noorsportlaste sihttoetamise ning tippsportlaste tasustamise süsteemi.
Arendame välja üleriigilised ja regionaalsed tippspordikeskused.
Toetame ratsionaalsemat ja elanikkonnas toimuvaid muudatusi arvestavat spordirajatiste kavandamist ning rajamist.
Loome akadeemilises treeneriõppes õppijaile võimaluse taotleda Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali stipendiumeid.
Treenerkonnale järelkasvu ettevalmistamisel tuleb treenerite koolitamine muuta spordikesksemaks, suurendada praktikaõppe osakaalu ja oma ala spetsialistide kaasamist õppejõududena, mis eeldab ülikoolides baasmaksumuse koefitsiendi tõstmist vastavatel aladel.
Väärtustame treenerikutset ja kvalifikatsiooni ning pöörame enam tähelepanu treenerite täiendkoolitusele.
Tunnustame tugevaid, hea juhtimisega spordiorganisatsioone.
Kujundame spordi rahastamise selgemad alused ja korrastame maksuregulatsioone sportimise soodustamiseks.
Laiendame noorsportlaste tervisekontrolli süsteemi.
Võtame kasutusele 50/50 süsteemi, mille puhul toetab riik poole summa ulatuses noortespordi III, IV ja V kutsekvalifikatsiooniga treenerite tasustamist.
Finantseerime Euroopa Liidu rahadest vaid nende uute koolimajade rajamist, mis sisaldavad ka täismõõtmelist võimlat.
Pidades tähtsaks koolisporti, parandame sportimistingimusi koolides ning jätkame ujumise algõppe programmi toetamist.
Eelarvevõimaluste tekkel kehtestame lapse kohta kuni 130 euro suuruse aastase huviringiraha, mida saab muuhulgas kasutada noortespordi finantseerimiseks.
Loome sportimisvõimalusi erivajadustega inimestele ja toetame nende sportlikku tegevust.
Koostöös kohalike omavalitsustega aitame luua uusi kodulähedasi tervisespordiparke, kergliiklusteid, jooksu-, suusa-, ratta- ja matkaradasid ning soodustame harrastusspordi looduslike võimaluste väljaarendamist.
Seame eesmärgiks, et aastaks 2014 on korrapärase liikumisharrastusega hõlmatud praeguse 35% asemel 45% elanikkonnast.
Peame oluliseks ettevõtlusõppe võimaluste laiendamist kultuurieriala üliõpilastele.
Toetame jätkuvalt loomeinkubaatorite tegevust alustavate loomeettevõtete nõustamisel ja arendamisel.
Kümnekordistame kultuuriministeeriumi loomemajanduse programmi rahastamist.
Toetame loomelinnakute toetamine, kultuurimänedžeride koolitamine ja muud küsimused, mis asuvad kultuuri-, ettevõtlus-, innovatsiooni-, haridus- ja turismipoliitika kokkupuutepunktis.
Toome loomemajanduse ja loomingu ekspordi toetamise otsustamise EASist kultuuriministeeriumi ja kultuuriasjatundjate võimkonda.
Võitleme tõhusalt piraatlusega ja koolitame õiguskaitseorganeid, et nad oskaksid uues digitaalses maailmas võidelda intellektuaalse omandiõiguse rikkumiste ja kuritarvitustega.
Tagame intellektuaalse omandi igakülgse kaitse, viies seadusandluse vastavusse digiajastu nõuetega.
Seome olemasolevad infosüsteemid Euroopa digitaalraamatukoguga Europeana, et meie väärtuslik kultuuripärand oleks kättesaadav kõikidele eurooplastele.
Täiustame muuseumide infosüsteemi (MuIS) ning teeme jõupingutusi, et lähitulevikus on kõik riigimuuseumide kogud veebipõhised.
Laiendame Eesti kultuuripärandi portaali – ühtse infovärava, mis võimaldab otsinguid erinevatesse süsteemidesse.
Jätkame jõuliselt kultuuripärandi digitaliseerimist kõikides Eesti mäluasutustes.
Toetame 20. sajandi arhitektuuri inventeerimist ning väärtustamist.
Jätkame pühakodade, mõisakoolide, maa-arhitektuuri ja looduslike pühapaikade programmide rakendamist ning eelarvevõimalustest lähtuvalt kavandame nende mahu suurendamist.
Muinsuskaitse all olevate kinnisasjade kasutamise kitsendamine peab olema seotud toetustega nende korrastamiseks.
Viime läbi nende põhjaliku inventeerimise ning vaatame üle kaitse alla võtmise kriteeriumid.
Edendame muinsuskaitsevaldkonda.
Aitame finantseerida rahvusvähemuste kultuuri ja pühapäevakoole ning loome rahvarõivaste programmi vähemuskultuuriseltsidele.
Toetame rahvusvähemuste kultuurikollektiivide osavõttu suurematest Eesti kultuuriüritustest ja kultuurikollektiivide esinemist teistes Eesti regioonides.
Laiendame jätkuvalt Eesti piirkondlikke kultuuriruume – lisaks setu, Kihnu, saarte, Vana-Võru, Peipsiääre ja mulgi programmidele avame Virumaa ja Rannarootsi kultuuriprogrammid.
Jätkame temaatiliselt eristuvate maakonnamuuseumide arendamist (sh muinsuskaitsealase tegevuse lisamist), et neist kujuneksid olulised maakondlikud külastus- ja teaduskeskused.
Tagame kõikidele õpilastele tasuta sissepääsu riigimuuseumitesse.
Tähtsustame muuseumit kui õpikeskkonda.
Alustame koolide varustamist vajaliku instrumentaariumiga (Orffi instrumentaarium, plokkflööt, 6-keelne väikekannel, akustiline kitarr).
Tagame, et kõikides koolides oleks algklassi lastel võimalused ka ise pillimängu proovida.
Toetame kultuuri ja kunstide valdkonna suuremat sidumist põhikooli riikliku õppekavaga.
Majanduskeskkonna paranedes viime ellu ringiraha põhimõtte, kuni 130 euro suuruse iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6-19 aastasele) lapsele, mida saab kasutada huvialaringis osalemise eest tasumiseks.
Viime EASi poolt rakendatavatesse ühisturunduse ja välismessitoetuse meetmetesse sisse muudatused, mis võimaldaksid kultuuriekspordi arendamise ja toetamise.
Tagame, et kõik riigi poolt algatatud suurprojektide (sealhulgas kommunismiohvrite memoriaali) arhitektuurikonkursid viiakse läbi koostöös valdkondlike loomeliitudega.
Jätkame mõisakoolide ja pühakodade programmi rahastamist ning kohalike omavalitsuste kultuuri- ja spordiobjektide investeeringutoetusi.
Renoveerime teater Ugala.
Renoveerime Rahvusraamatukogu.
Majanduslike võimaluste paranedes jätkame ettevalmistusi Rahvusooper Estoniale uue maja ehitamiseks.
Ehitame valmis Eesti Rahva Muuseumi ja Tallinna Muusikakeskkooli uued hooned.
Jätkame laulu- ja tantsupeoliikumise rahastamist pidudevahelisel ajal.
Toetame veebipõhist raamatukogude infosüsteemi arendustegevusi ning tehnoloogilise võimaluste laiendamist nägemispuudega inimestele.
Majanduslike võimaluste paranedes suurendame teavikute ostu toetamist.
Parandame raamatukogude võimalusi hankida väärtkirjandust ning audio- ja videomaterjale, muuhulgas digitaalsel kujul.
Teeme veebis rohkem ja paremini kättesaadavaks kultuuriajakirju.
Toetame Eesti animafilmi.
Loome Eesti Filmi Sihtasutuse juurde eraldi programmi laste ja noorte mängufilmide tegemiseks.
Parandame kino näitamise võimalusi väikelinnades ja asulates.
Toetame filmivaldkonna arengut, sealhulgas kodumaist filmilevikut ning Eesti filmitootmise tehnilise võimekuse väljaehitamist.
Riik peab eriala- ja loomeliite olulisteks partneriteks.
Majanduslike võimaluste tekkimisel ühtlustame kultuuritöötajate palgad haridustöötajate palkadega.
Riigitoetuste suunamine ennekõike professionaalseks loometegevuseks.
Olemasoleva ja toimiva kultuuriraamistiku hoidmine, traditsioonide ja pärandi säilitamine, uue ja avarama pilguga tulevikku vaatamine ning töö noortega on järgmiste aastate kultuuripoliitika olulisemad suunad.
Reformierakonna kultuuripoliitika eesmärk on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade.
Tagame, et igaühel on kõikjal Eestis tõrgeteta võimalus ametlikus suhtluses ja teeninduses ajada asju eesti keeles.
Seame sihiks, et üha enamates välisülikoolides avataks eesti keele ja kultuuri õppetoolid.
Peame vajalikuks tagada neile kontaktid kodumaaga ja nende lastele võimalused õppida eesti keelt.
Toetame sihtprogrammide kaudu kõigi tugevamate piirkondlike keele- ja kultuuritavade õpet, edasiarendamist, praktiseerimist ja laialdast tutvustamist.
Reformierakond näeb eesti keele murretes tagatist ja ammendamatut allikat eesti ühiskeele kestvale arengule.
Suurendame riigikeeleõppe võimalusi täiskasvanuile.
Toetame ülikoolide valmisolekut pakkuda esimestel õppesemestritel eesti keele tihendatud õpet ebapiisava keeleoskusega üliõpilastele.
Panustame õpetajate ettevalmistusse ja täiendkoolitusse.
Eesti keelest erineva õppekeelega õppeasutustes tagame kõigil haridusastmeil kõrgel tasemel õppematerjalid ning laiendame keelekümblusvõimalusi.
Saavutamaks eeskujuliku kirjakeele kasutamine ametlikus suhtluses, õigusaktides ja avalikus teabelevis, panustame selleks vajalike koolituste korraldamisse.
Laiendame keelenõustamise tehnilisi võimalusi, tagame sõnastike vaba kättesaadavuse veebis.
Toetame keelekorraldusasutusi ja -vabakondi nende tegevuses, mis väärtustavad täpset, asjatundlikku ja stilistiliselt rikkalikku keelekasutust ühiskonnas.
Toetame keele- ja kõnetehnoloogiate pidevat edasiarendamist sihtrahastamise toel.
Ettevõtluse, hariduse ja kultuuri üleilmastumine suurendab vajadust suhestada eesti keelt teiste maailmas käibivate keeltega ning arendada mitmesuunalisi tõlketehnoloogiaid.
Eesti keele staatus Euroopa Liidu ametliku keelena tähendab ülesannet ja võimalusi pidevalt arendada eesti oskussõnavara õiguses, halduses ja teaduses.
Tõhusalt tuleb toetada eesti keele õpet kodumaast eemal viibivaile eestlastele ja kõigile huvilistele.
Veelgi järjekindlamaks peab muutuma keeleõppevõimaluste loomine muude emakeeltega Eesti elanikele.
Tähtis pole üksnes hoida eesti keele tänast kasutusala, vaid seda sihikindlalt laiendada tulevikutehnoloogiatele ning uutele teadus- ja kultuurivaldkondadele.
Reformierakonna keelepoliitika eesmärk on tagada eesti keele kestmine ja areng kõigis eluvaldkondades läbi aegade.
Toetada Eesti meditsiiniuuenduste rahvusvahelist turundustegevust koordineerides.
Riik saab seda toetada investeeringutega teadusparkide taristusse.
Reformierakond peab vajalikuks Eesti meditsiini- ja infokommunikatsioonitehnoloogia oskusteabe tugevamat ühendamist riigi ja juhtivate ülikoolide poolt loodud teadusparkides.
Tervishoiuteenuste ekspordi ja meditsiiniuuenduste edendamine.
Lisaks perearstiteenuse tagamisele kindlustab riik kõikide kõrgema tähtsusega väljakutsete puhul saartele helikopteriteenuse olemasolu.
Kõikide saarteelanike kindlustamine kvaliteetse arstiabiga.
Alkoholi ja tubaka kättesaadavuse vähendamiseks karmistame karistusi nende alaealistele kättesaadavaks tegemise eest.
Narkomaanidega tegelemisel tuleb lisaks olemasolevatele ravimeetoditele kasutada senisest enam personaalsemat lähenemist ja vajadusel kasutada narkomaani võõrutusravis alternatiivseid meetodeid.
HIV-nakkusega võitlemisel peab riigi prioriteet olema uute nakatunute arvu vähendamine.
See eeldab suurema tähelepanu pööramist eelkõige noorte teadlikkuse tõstmisele.
Keele- ja aineõppe tugevam seostamine kõigil haridusastmeil.
Eesti oskuskeele järjekindel arendamine, sealhulgas keelevärskenduse ja oskussõnavara loomise võimaluste väljatöötamine.
Tervishoiuteenuste ekspordi ja meditsiiniuuenduste edendamine, sealhulgas teadusparkide investeeringud.
Kõikide saarteelanike kindlustamine kvaliteetse arstiabiga, sealhulgas helikopteriteenuse olemasolu tagamine.
Tõhus võitlus ühiskonda hävitavate nakkushaiguste, alkoholismi, tubaka ja narkomaaniaga.
Patsientide teadlikkuse tõstmine, sealhulgas ravijuhu maksumuse avalikustamine.
Eakatele suunatud teenuste arendamine, sealhulgas hooldusravi ja koduõenduse rahastamine.
Arstiabi korralduse ajakohastamine, sealhulgas riikliku südamestrateegia ja vähistrateegia uuendamine.
Tervishoiu rahastamise mitmekesistamine ja tõstmine rahakasutuse parema sihituse teel.
Ravimid on odavamad ja paremini kättesaadavad, sealhulgas ravimite müügi piirangute kaotamine.
Igaüks peab saama valida talle sobivaima tervishoiuteenuse.
Inimeste eeskujuliku tervisekäitumise toetamine, sealhulgas tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine.
Võimaluste loomine paindlikumaks ja kvaliteetsemaks elukorralduseks pensionipõlves.
Igale vajajale võimalikult võrdväärse abi tagamine, sealhulgas minimaalselt vajalike sotsiaalteenuste loetelu kehtestamine.
Investeeringute suurendamine hoolekandeasutustesse, sealhulgas riiklike erihooldeasutuste ja asenduskodude renoveerimine.
Puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine.
Elukestva õppe ja töötute ümberõppe vahendite suurendamine.
Paremate tingimuste loomine uute töökohtade tekkeks.
Põhitähelepanu noorte ning pikka aega tööturult eemal olnute tööpuuduse vähendamisele.
Stabiilne pensionitõus, pensionide langetamise välistamine.
Eesti olgu parim paik elamiseks! Reformierakond peab hooliva ja peresõbraliku ühiskonna kujundamist parimaks viisiks, mis soodustab võõrsil töötavate ja elavate Eesti juurtega haritud inimeste kodumaale naasmist.
Vanemahariduse ja perenõustamise kättesaadavuse parandamine, et ennetada paarissuhete purunemist ja toetada vanemaharidust.
Laste õiguste tõhus kaitsmine, sealhulgas tänapäevase lastekaitseseaduse kehtestamine ja rakendamine.
Tugi lastetutele peredele, kes soovivad lapsi.
Sünnitada võib ka kodus! Reformierakond on seisukohal, et pere soovil ja vastunäidustuste puudumisel võib naine valida sünnitamiseks ämmaemanda või naistearsti juuresolekul ka oma kodu või muu sünnitamiseks sobiva paiga.
Huvihariduse edendamiseks ringiraha kehtestamine.
Pere- ja tööelu ühitamise võimaluste edasiarendamine, pakkudes täiendavat tuge töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks.
Igale soovijaile pere vajadustest lähtuva lapsehoiuteenuse kindlustamine.
Kindlustunde tagamine peredele lapse kasvatamiseks ka pärast vanemahüvitise perioodi lõppemist.
Vanemahüvitise süsteemi jätkumine, mis on andnud peredele kindlustunde pere juurdekasvu kavandamiseks.
Tegutseme sihiga laiendada kindlustustegevust oluliselt enam ka tervisest ning ajutisest või alalisest töövõimetusest ja maksejõuetusest tulenevatele riskidele.
Loome aja nõudeile vastava tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse, mis motiveerib töövõtjaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda.
Ausa konkurentsi kindlustamiseks tugevdame ennetavat järelevalvet panganduse ning pensionifondide tegevuse üle.
Seame eesmärgiks muuta Eesti rahvusvaheliste äride peakorteriks, regionaalseks meditsiini-, küberkaitse- ja messikeskuseks.
Tagame ettevõtetele ja tarbijatele taskukohase elektrivarustuse, mitmekesistades ja hajutades energiatootmist.
Jätkame atraktiivse kultuurikeskkonna loomist Eestimaa erinevates piirkondades, mis aitab arendada turismivaldkonda.
Rakendame haridusprogrammi Põhjamaade tasemel kvaliteetse hariduse andmiseks, muuhulgas edendame Euroopa koole välisspetsialistide laste jaoks ja rahvusvahelist bakalaureuseõpet.
Suurendame tööandjate ja töövõtjate rolli tööturu korraldamisel, andes neile võimaluse senisest enam kaasa rääkida töötavatele ja töötutele inimestele pakutavate riiklike teenuste kvaliteedi ja mahu kujundamisel.
Loome tööandjatele võimaluse teha 6000 euro ulatuses aastas maksuvabalt sissemakseid töötaja III pensionisambasse.
Tööjõu maksukoormuse vähendamine kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks, milleks kasutame eelarvevõimaluste tekkel järgmisi maksukärpeid.
Riigi suur vastutus, mis võimaldab seda keskkonda rahastada, on elujõuline riigieelarve, stabiilne maksusüsteem, võimalikult madal ning majanduslikult mõistlikult jaotuv maksukoormus.
Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas – Eestis tehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.
Toetame võimete ja vajadustekohast parimat haridust ning tunnustame, et vabad inimesed taotlevad oma eesmärke erineval viisil.
Jätkame riigi demokraatlike aluste arendamist, tarbetute piirangute ja bürokraatia vähendamist ning tegevust õiglase tasakaalu leidmiseks era- ja avalike huvide vahel.
