Kriiside selgemaks ja kiiremaks juhtimiseks võtame vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

Parandame tervishoiuasutuste toimepidevust ja suurendame varusid

Tuginedes Ukraina sõja kogemusele, panustame ühiskonna kriisideks valmisoleku võimekuse suurendamisse, pakkudes kriisiteadmiste kontaktkoolitusi ja laiendades individuaalseid julgeolekusse panustamise võimalusi

Tugevdame PPA relvastust idapiiril

Ehitame valmis maismaapiiri ja alustame droonimüüri loomisega

Sisejulgeoleku tugevdamiseks astume järgmised sammud: a. Idapiiri kaitsmiseks ja massiliste rahutuste ohjamiseks loome reservväelaste baasil PPA kriisireservi. b. Tugevdame valitsussektori ja eriti sisejulgeolekuasutuste võimekust hübriidohtude tõrjumisel

Kaitseväe harjutusalade ja liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu väljaarendamine on iseseisva kaitsevõime ja liitlasvägede integreerimise keskne osa

Kaitsetegevuse võimestamiseks rajame koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi, ehitades piirile kaitsetegevuseks vajalikku taristut, ning ühtlustame selle Poola vastavate tegevustega

Õhuruumi kaitsmiseks arendame välja Eesti mitmekihilise õhutõrje, integreerides selle NATO õhukaitsemudeliga. Pöörame erilist tähelepanu droonidest tulenevatele ohtudele

Merel saavutame koos liitlastega võime hoida Läänemeri vastase vaenutegevusest puhas, selleks suurendame meie mereolukorrateadlikkust

Sõjaliste võimete terviklikuks väljaarendamiseks jätkame koos liitlastega pikaajaliste kaitseplaanide koostamist, mis põhinevad ohuhinnangul ja Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel

Tugevdame elanikkonnakaitse ja ulatusliku evakuatsiooni võimekust

Hübriidohtudele ja valeinfo levikule vastu seismiseks tugevdame Eesti info-, meedia- ja digiruumi, suurendame digikaitsevõimet ja meie e-riigi küberkaitse võimekust

Maaväe võimestamiseks tugevdame Eesti diviisi, jätkates muu hulgas liitlaste üksuste, sh Ühendkuningriigi brigaadi integreerimist, tugevdades oluliselt diviisi kaudtulevõimet ja kindlustades piisavad moonavarud

Viime ellu täiendava riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programmi, mille fookussuunad määrame Riigikantselei juhtimisel koostöös Kaitseväe ja sisejulgeoleku eest vastutavate asutustega

Tagame riigikaitsekulud mahus vähemalt 3% SKPst, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud

Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast ja lähtudes aktiivse kaitsetegevuse põhimõttest uuendame Eesti julgeolekupoliitika alused 2025. aasta jooksul