Toetame kodanike energiatõhusat toimimist ja taastuvenergia tootmist. Kõikide elu- ja abihoonete katustele ja seintele, kus see on otstarbekas, aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid. Toetame ka oma vajaduste katmiseks sobivate väiksemate tuulegeneraatorite ja elektrisalvestite paigaldamist. Aitame koduse elektrisüsteemi ümber ehitada nii, et päikesepaneelid, tuulegeneraator ja salvestid tagavad elektri olemasolu ka võrgukatkestuste ajal.
Toetame kodanike energiatõhusat toimimist ja taastuvenergia tootmist. Kõikide elu- ja abihoonete katustele ja seintele, kus see on otstarbekas, aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid. Toetame ka oma vajaduste katmiseks sobivate väiksemate tuulegeneraatorite ja elektrisalvestite paigaldamist. Aitame koduse elektrisüsteemi ümber ehitada nii, et päikesepaneelid, tuulegeneraator ja salvestid tagavad elektri olemasolu ka võrgukatkestuste ajal.
Toetame kodanike energiatõhusat toimimist ja taastuvenergia tootmist. Kõikide elu- ja abihoonete katustele ja seintele, kus see on otstarbekas, aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid. Toetame ka oma vajaduste katmiseks sobivate väiksemate tuulegeneraatorite ja elektrisalvestite paigaldamist. Aitame koduse elektrisüsteemi ümber ehitada nii, et päikesepaneelid, tuulegeneraator ja salvestid tagavad elektri olemasolu ka võrgukatkestuste ajal.
Tagame, et inimeste mõistlik energiakasutus on jõukohane ja elukvaliteeti säilitav ka kõrgete elektri, gaasi ja toasooja hindade korral.
Soosime keskkonnahoidlikult planeeritud ja kaldast kaugel eemal paiknevate meretuuleparkide ehitust. Läänemere piirkonna meretuulepargid toodavad elektrit väga hästi just talvel, sest tuuled on siis tugevamad. Meretuulepargid suurendavad elurikkust, tekitades meres väärtuslikke vertikaalseid pindu ja varjumisvõimalusi.
Korraldame nn esimese laine tuuleparkidele liitumispunktide kavandamise. Kiirendame meretuuleparkide planeerimistoiminguid nii, et ehitusega saab alustada hiljemalt 2026. aastal. Samaaegselt esimese laine tuuleparkide projekteerimisega arendame välja liitumisvõimsused, mis on edaspidi suurema merevõrgu loogilisteks elementideks. Taastuvelektri tootmise investeerimiskindluse loomiseks ja 2030. aastaks täielikuks taastuvenergiale üleminekuks korraldame aastatel 2023 – 2027 täiendavad taastuvenergia vähempakkumised.
Toetame ühistuliste, paljude omanikega tuule- ja päikeseparkide ehitust.
Teeme elektrivõrgud korda ja muudame nutikamaks! Loome lokaalsete tootmis- ja salvestuslahenduste programmi. Muudame võrku nii, et tagada võimalikult suure hulga taastuvenergia tootmisseadmete liitumise võimalus. Kõikide väiketootjate võrku ühendamiseks, suurema autonoomia ja varustuskindluse tagamiseks vajalik investeering on suurusjärgus 300M€. Selle kulu peab katma riik kui võrkude omanik. Alustame tuuleparke ühendava ning Rootsi ja Norra hüdroenergia ja Põhjamere tuuleenergia kasutamist võimaldava merekaabli planeerimist. Tugevdame võrguühendusi Soome ja Lätiga.
'Tugevdame võrguühendusi Soome ja Lätiga'
Aitame ettevõtetel, ühistutel ja omavalitsustel katta katused päikesepaneelidega ja võtta kasutusele väiksemad müravabad tuulegeneraatorid. Lisaks aitame luua salvestusvõimalused, et katta võimalikult suur osa nende energiavajadusest, tagada toimimine elektrikatkestuste korral ning hoida kulud madalad. Suvel annavad peamise energia päikesepaneelid. Päikesepaneeli eluiga on vähemalt 35-40a. Viime sisse päikesepaneelide ja tuuliku labade ringmajandamise kohustuse, sest küsimus on ainult maksustamises – tehnoloogiad selleks on olemas. Kehtestame reeglistiku, millisel juhul võib põllumaad kasutada nii taime- ja loomakasvatuseks, mesilaste pidamiseks, liigirikkuse hoidmiseks kui päikeseenergia tootmiseks üheaegselt. Vastav agrisolaarse tootmise suund, mida tähistatakse inglisekeelse terminiga agrivoltaics, on maailmas üha kiiremini levimas.
Eakatel ja vähekindlustatud inimestel on võimalik taotleda taastuvenergia lahenduste rajamise toetust. Toetame jõulist vanade korterelamute küttesüsteemide renoveerimist nii, et toatemperatuuri oleks võimalik lihtsalt reguleerida. Toasooja hind langeks oluliselt.
Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani. Vesinikku saab salvestada meretuuleparkides ja päikeseparkides toodetud elektri. Vesiniku transportimiseks varuelektrijaamadeni, ümbertöötlus- ja veeldustehaseni on vajalik ehitada torujuhe. Biogaasi saab toota biojäätmetest, veepuhastusseadmete jäätme mudast, rannaniitude rohust, sõnnikust, roost jne. Soojusenergiat ei tohi lasta raisku minna – uurime uusi soojussalvestuse võimalusi ja rakendame rohkem soojuspumpade tehnoloogiat.
Pooldame puidu kasutamist energia tootmiseks ainult kohalikes soojuse ja elektri koostootmisjaamades – siis, kui päikese- ja tuuleenergiat ei jätku. Vaatame üle energiavõsa kasvatamise võimalused, sh elektriliinide kaitsevööndis ja pinnase reostuse likvideerimise eesmärgil. Metsavaru on oluline energiatagavara.
Kaasame kogu energiamajanduse ümberkujundamiseks teadlasi ja arvestame nende seisukohtadega oluliste strateegiliste plaanide koostamisel. Pooldame kõige kaasaaegsemaid lahendusi ja toetame seeläbi teaduse arengut. Meie ei poolda hetkel olemasolevatel tehnoloogiatel põhinevate tuumajaamade rajamist, sest need kahjustavad julgeolekut ja on liiga kallid. Hetkel puuduvad ka turvalised lahendused tuumajäätmete hoiustamiseks aastasadadeks. Ainuüksi Paldiski tuumareaktorite lõppladestuspunkti rajamine ja ladustamine läheb lähiaastatel maksma vähemalt 300M€. Oleme valmis arutama passiivselt ohutu ja senise tuumaenergeetika jäätmeid kasutava VI põlvkonna tuumajaama rajamist, kui see tehnoloogia tulevikus end õigustab.
Taaselustame spetsialistide koolituse elektri välisvõrkude hooldamiseks ja ehitamiseks. Hetkel ei õpetata Eestis välisvõrgu elektrikuid mitte kuskil. Meil on puudus isegi päikesepaneelide paigaldajatest.
Võtame kohalike omavalitsuste rahastamisel arvesse nende panust riigi tasandil energiamajanduse arendamise ja rohepöörde eesmärkide saavutamisse.
Korraldame taastuvenergia toetuse ümber nii, et see tuleb otse riigieelarvest, mitte tarbijatelt. Taastuvenergia toetuse rida elektriarvel loob moonutatud pildi ja diskrimineerib taastuvelektri tootjat, sellal kui põlevkivienergeetikat on toetatud maksumaksja rahast.
