Loome teaduspõhise kliimaseaduse.
Koostame riikliku kliimaneutraalsuse juhendi. Sätestame Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid ja tähtajad.
Viime Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu keskkonnateemaliste direktiividega, millega me riigina oleme ühinenud ja endile nende täitmise kohustuse võtnud.
Võtame kaitse alla 1/3 maismaa- ja merealadest ning kehtestame lisaks taastatavaid alasid suurusjärgus 20% maismaa pinnast, et vähendada elurikkuse kadu. Sellist meedet soovitab ka EL elurikkuse strateegia, Eesti kontekstis rohepoliitika eksperdirühma raport 2022.
Arvestame seadusloomes, et looduse taastamine on oluline ka väljaspool kaitsealasid, et tagada mh toiduturvalisus. Põllumaade kahjustumine, muldade vaesumine ja toidutootmiseks olulise elurikkuse kadumine ning kliimamuutus on toidutootmise tulevikule väga ohtlikud. Praegusel kursil jätkates seisame silmitsi suurte häiringutega toidusüsteemis.
Piirame lähiaastatel summaarse raiemahu Eesti metsadest 5 miljoni tihumeetriga aastas, et kompenseerida viimasel kümnel aastal toimunud üleraiet.
Võtame suuna püsimetsamajandusele.
Nõuame metsade säästva majandamise nõuete täitmist nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab säilitama erinevad metsatüübid (sh vanad metsad), mis tagab elurikkuse.
Piirame lageraiete mahtu. Täiendame ja täpsustame lankide suurusi ja metsade uuendamise nõudeid, et välistada suured lageraiete alad.
Teeme metsaandmed avalikuks, sest igal kodanikul on õigus teada, kui suur on metsavaru ja mida Eesti metsaga tehakse. Aastaid on Keskkonnaministeerium ja nende allasutused varjanud Eesti metsa kohta käivaid alusandmeid, mistõttu pole keskkonnaühendused ega teadlased saanud kontrollida andmete ja metoodika õigsust. Varjatud andmed seavad ohtu metsa jätkusuutlikkuse.
Taastame rohevõrgustikud ja tagame vääriselupaikade säilimise. Toetame vääriselupaikade inventeerimist kogu riigimetsas ning võimaldame täiendavat sõltumatute vääriselupaikade inventeerijate koolitamist ja sertifitseerimist. Lõpetame riigimetsas üle 80-aastastele metsadele metsateatiste väljaandmise, kui sõltumatu hindaja ei ole kontrollinud, ega tegemist ei ole vääriselupaigaga.
Lisame looduskaitseseadusesse pesitsusrahu ja keelame raied kevadsuvisel ajal. Pesitsusrahu nii riigi- kui erametsas peab kehtima alates 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel alates 15. märtsist kuni 31. augustini. Lindude pesitsemise perioodil peab olema keelustatud ka maharaiutud võsa ja okste purustamine, et jätta ellu oksahunnikutes pesitsevate lindude pesakonnad.
Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja, et kõik ohustatud liigid oleksid kaitse all. Ebasoodsas olukorras liigid tuleb võtta looduskaitse alla.
Jahiseadus ja jahiulukite nimekiri tuleb viia kooskõlla EL direktiividega. Looduskaitsealused liigid tuleb jahinimekirjast välja arvata. Kaitsealuste loomaliikide, sh kalade, püük tuleb lõpetada.
Keelame jahiturismi, sest tegemist on loomade suhtes äärmiselt julma hobiga. Samuti tuleb keelustada jahiturismi trofeede import Eestisse.
Keelustame Eestis vibujahi, sest see meelelahutus on loomade suhtes julm ja neile kannatusterohke.
Keelustame infrapunasihikud, termosihikud ja hääletu jahi summutitega, mis muudavad jahi tapatalguteks.
Täiendame loomakaitseseadust. Hetkel pole reguleeritud see, et looma hukkamiseks tuleb valida viis, mis põhjustaks loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kui sellist viisi ei ole, siis peab looma hukkamine olema keelatud, nt silmude elusalt soolamine.
Algatame arutelu metsaülemate ja metsnike kui kindla piirkonna metsa eest vastutajate rolli taastamiseks.
Füüsilisest isikust püsimetsandust viljelevatel metsaomanikel tõstame aastase maksuvabastuse metsatulult 5000 euroni, mis annab neile lisasissetuleku kuni 416 eurot kuus.
Loome koostöös metsaühistute, põllumeeste organisatsioonide ja looduskaitseorganisatsioonidega võimalused, kuidas metsaomanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada oma looduskaitse all olevaid maid, näiteks viljeledes püsimetsamajandust, tegeleda mahepõllunduse ja –loomakasvatusega ning koguda biogaasitooret.
Tõstame erametsaomanikele täieliku kaitse all oleva metsa hektari eest makstava kompensatsiooni 550 eurole ja osalise kaitse all oleva metsa eest 300 eurole aastas. Võimaldame metsaomanikel võtta ette välja kuni viie aasta kompensatsioon. Metsa varasemal müümisel tuleb kompensatsioon järelejäänud aastate eest tagastada. Kompensatsiooni maksmiseks kasutame RMK-le laekunud ja akumuleerunud tulu.
Arendame keskkonnaharidust ja loodusturismi, kasvatades seeläbi ka austust looduse vastu. Loome kõigile võimalusi ja toetusi loodusega tutvumiseks ning elurikkuse tundmaõppimiseks.
Taastame keskkonnainspektsiooni.
Kõikides kohalikes keskkonnaküsimustes tuleb huvigrupid päriselt kaasata, tuleb korraldada avalikke arutelusid. Muudame seadusandluse kaasavamaks.
Jälgime, et Eesti keskkonnaseadusandlus oleks suunatud keskkonna tegelikule jätkusuutlikule kaitsele, ega lähtuks üksnes bürokraatlikest ettekirjutustest. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtte sisulist rakendamist keskkonda puudutavate kaalutlusotsuste langetamisel – ei lubata tegevusi, mis olemasolevate teadmiste põhjal võivad olla keskkonnaohtlikud, kuni uuringud annavad ühese vastuse.
Muudame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse ulatuse muutmise protsessi kiiremaks, et tagada kaitse rakendumine enne kui hilja. Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja ning keelame looduskaitsealuste liikide küttimise/püügi.
Teeme aktiivset sisulist koostööd keskkonnavaldkonna kodanikuühendustega.
Toetame kodanikeühendusi nende tegevuste läbiviimiseks materiaalselt. Loome riikliku fondi, mis toetab kodanikuühenduste keskkonnajärelvalve kohtukulusid.
Muudame looduskaitseliste piirangute kompenseerimise süsteemi eramaadel sõltumatuks sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Aitame tõsta maaomanike initsiatiivi ametkondi loodusväärtustest teavitada.
Loome sõltumatu vahetalitaja statuudi arendajate ja mõjutatud kogukondade või looduskaitseühingute vaheliste erimeelsuste lahendamiseks (näiteks kaevanduste, tööstusettevõtete rajamise planeerimine jms), mille ülesandeks on huvitatud osapoolte vahel kokkulepete sõlmimise hõlbustamine.
Suuremahulise tegevuse käivitamise hetkeks peavad vajalikud loodushoiu- ja keskkonnakaitse meetmed juba kehtima. Keskkonnamõju ja strateegilise keskkonnamõju hindamise seadust tuleb muuta selliselt, et protsess oleks arendajast sõltumatu ning kulud finantseeritaks avaliku fondi vahenditest, millesse teevad sissemakseid arendajad.
Ammendunud turba-, liiva-, kruusa- ja, põlevkivimaardlad tuleb elurikkust silmas pidades taastada või rekultiveerida. Vastavad vahendid peavad olema sisse kirjutatud ressursi kaevandamise, kasutamise ja turustamise maksumusse. Ammendunud ja rikutud turbaaladel tuleb lagunemisprotsessidest haaratud jääkturvas välja kaevata ja süsihappegaasi siduv sookooslus ning rabale omane niiskusrežiim taastada. Taastamise ja rekultiveerimise kohustus lasub kaevandajal. Parandame mullastiku kaitset ja hoolitseme mullastiku tervise eest.
Välistame või piirame arendused ja muu tegevuse, mis põhjavee varusid vähendavad või kvaliteeti ja kättesaadavust halvendavad. Peame iga majandusliku otsuse puhul määravaks kriteeriumiks joogiveevarude kaitstust.
Puhas joogivesi peab jõudma iga Eesti elaniku koju. Selleks leiame lisavahendid, et kompenseerida kulutused mittekvaliteetse joogivee puhastamiseks või uute kaevude rajamiseks (puurkaevude puurimiseks).
Taaskehtestame Pandivere riikliku veekaitseala. Tamponeerime (sulgeme) kõik Pandivere kõrgustiku reostustundlikul karstialal NSVL-iajal fosforiidikaevandamise uurimiseks puuritud katsepuuraugud. Need on siiani avatud juhuslikule reostusele.
Me ei poolda fosforiidikaevanduste avamist. Fosfori defitsiiti saab leevendada juba ringleva fosfori taaskasutusse suunamisega – fosforit leidub hulgaliselt reovees, setetes ja orgaanilistes jäätmetes – ning mahepõllumajanduslike võtetega, mis vähendavad lisafosfori vajadust kuni 90%. Fosfori kaevandamine ohustab meie joogiks tarbitava põhjavee varusid.
Panustame põllumajanduslikku mahetootmisesse, millega kaasneb mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine ning veekogude reostuskoormuse langus.
Toetame püsimetsamajandust, mis säilitab veekogude loodusliku veerežiimi ning väldib toitainete liigset sissekannet. Viimastel aastatel intensiivistunud lageraie soodustab nii erosiooni kui toitainete pinnasest välja leostumist, sellega kaasnevat veekogude reostuskoormuse tõusu ning põhjavee taseme ning selle kvaliteedi langust.
Taaskehtestame veekogusid piirava looduslike haljastusribade nõude ning suurendame selle ulatust, et viia miinimumini maismaalt veekogudesse jõudva toitainete ja reoainete kogused.
Panustame mere keskkonnakahjude ennetamisesse ja reostuse likvideerimise võimekusse. Asutame reostustõrje võimekuse tõstmiseks õlifondi, kuhu kogutakse vahendeid reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt: Eesti territoriaalvett läbivatelt nafta- ja kemikaalitankeritelt.
Lõpetame laevade punkerdamise Tallinna reidil ning toome laevade tankimise sadamasse nii, nagu teevad seda kütusereostusohu vältimiseks kõik teised Läänemereäärsed riigid.
Alustame linnade reovee puhastustehnoloogiate inventuuri ja täiustamisega, et leida lahendus mikroplasti, ravimi- ja pestitsiidide jääkide reoveest kõrvaldamiseks. Rahastame vastavasisulisi uuringuid ning pilootprojekte.
Käivitame sademevete eelpuhastuse enne merre juhtimist ning kõrvaldame Eesti sellealase mahajäämuse meie naaberriikide Soome ja Rootsiga võrreldes. Eelistame sademevete puhastamisel ökoloogilisi puhastusmeetodeid.
Tugevdame mereseiret. Panustame senisest enam võõrliikide seiresse ja ohjamismeetmetesse, kuna laevade ballastveega Läänemerre toodavad võõrliigid, sealhulgas haigustekitajad mikroobid ja viirused, on muutumas suurimaks ohuks Läänemere ökosüsteemile ning traditsiooniliste kalavarude säilimisele. Kiirendame laevade ballastveega võõrliikide sissetoomist välistavate meetmete rakendamist.
Kaasajastame loomakaitseseaduse. Rohelised nõuavad, et Eesti seadusandluses muudetaks loom asjast elusolendiks. Praegu käsitleb seadus loomi inimese omandina. Looma vastu suunatud julm tegu on seaduse silmis loomaomanikule kuuluva asja rikkumine, mida käsitletakse asjaõigusseaduse raames. Kaebeõigus on ainult omanikul ehk kui omanik piinab oma koera, saab ainult seesama omanik ennast politseile üles anda. Loomakaitse organisatsioonidel ega veterinaaridel kaebeõigust ei ole.
Reguleerime ilutulestiku laskmise reegleid. Leiame parimad praktikad ilutulestiku piiramiseks, et vähendada lindude, metsloomade, lemmikloomade, aga ka osade inimeste (sõjapõgenikud jt) häirimist. Tõstame teadlikkust alternatiividest (laseršõu, hääletu ilutulestik).
Keelustame koerte püsiva ketis pidamise. Koer on inimese sõber. Suhtlemine inimesega on üks koera põhivajadusi. Koera ketis pidamine piirab oluliselt eelmainitud põhivajadust. Koerte ketis (või muul viisil püsivalt mõne objekti külge lõastatult) hoidmine tohiks olla lubatud vaid ajutiselt, nt maksimaalselt 3 tundi ööpäevas ning sel juhul peab olema loomale tagatud vähemalt minimaalne liikumisala ja puhas joogivesi. Kontrolli teostaks loomapolitsei.
Asutame loomapolitsei. Igasse politseiprefektuuri lisanduks spetsiaalse väljaõppe saanud loomade väärkohtlemisega tegelev üksus.Senine praktika näitab, et loomade väärkohtlemisest teatajad võidakse saata politsei enda poolt vabatahtlike loomakaitseorganisatsioonide poole, kuigi politsei peaks siiski ka neid juhtumeid ise menetlema. Asjakohase koolituse saanud üksus leevendaks vabatahtlike loomapäästjate koormust.
Kohustame tapamajade pidajaid valvekaameraid kasutama. Tapaliinidele, loomade vastuvõtu kohtadesse ning uimastamise- ja pidamise boksidesse kaamerate paigaldamine ja toimuva jäädvustamise ning talletatud teabe säilitamise kohustus.
Loomakaitseseaduse järgi on kasside ja koerte vabapidamine keelatud, tõstame sellekohast teadlikkust. Vabapidamise all mõistetakse looma viibimist ilma omanikuta väljaspool omaniku kinnistut. Vabalt hulkuvat looma ähvardavad mitmed ohud ja ta ise võib olla ohuks nii teistele loomadele kui ka inimestele.
