Menüü
Tagame rahvale otsustusõiguse läbi rahvahääletuste. Riigikogu peab seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse seadma rahvahääletusele vähemalt 25 000 hääleõigusliku kodaniku poolt allkirjastatud nõudmisel. Seadustame algul kohalikul ja seejärel riiklikul tasandil rahvaalgatuslikud referendumid, mille tulemuse täitmine on kohustuslik.
Toetame ühistegevust kõigis eluvaldkondades: majanduses, hariduses, kultuuris, kehakultuuris, päästetegevuses, hoolekandes jne. Kodanikuühiskonna ja kogukondade arengu aluseks on see, kui inimesed ise saavad korraldada oma tegemisi võimalikult paljudes valdkondades. See loob usaldust ja kogukonnatunnet.
Kaotame “katuserahad”. Nende asemel rakendame kaasavat riigieelarvet. See on õiglane ja otsedemokraatlik raha jaotus. Riigipoolne toetus jagatakse kohalike omavalitsuste vahel, et käivitada kaasava eelarve pilootprojekte. Arvesse peab võtma asukohta, elanike arvu, keskmist töötasu ja piirkondliku potentsiaali indeksit (inim- majandus ja sotsiaalkapital). Soovime suunata suurema osa rahastusest arengut vajavatele omavalitsustele.
Kaasame õigusloomesse, järelevalvesse ja teenuste osutamisse aktiivseid, pikaajaliste kogemuste ja spetsiifiliste ekspertteadmistega inimesi, kes ei ole kaasatavate mittetulundusühingute liikmed. Seni on reguleeritud avaliku sektori, ärisektori ja mittetulundussektori kaasamine. Paljudes riikides on vastav praktika juba kasutusel ja end tõestanud.
Jätkame tööd kodanikuportaali eesti.ee arendamisel. Seal tuleb luua igaühe dokumendihaldussüsteem – taastada võimalus edastada oma pöördumised ametiasutuste poole otse asutuste dokumendihaldussüsteemi ning luua võimalus jälgida oma eesti.ee keskkonnas dokumendi menetluskäiku.
Dokumendi digiallkirjastamine veebis peab saama avalikuks teenuseks, mille eest lisatasu ei nõuta, sõltumata sellest, kas kasutatakse mõnd keskset teenust või loob kasutaja digiallkirjastamise võimaluse omaenda veebikeskkonnas.
Kehtestame Eestis presidendi otsevalimised, et tuua president rahvale lähemale. Inimestel on õigus valida riigipea, kes on Eesti esindajaks maailmas.
Taastame olukorra, kus Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme staatus pole ühildatavad. See tagab suurema toetuspinna ja aitab vältida võimu koondumist.
Eesti peab üle minema isikuvalimistele üksiku ülekantava hääle meetodil. Me ei poolda valimisi ühemandaadilistes ringkondades. Üksiku ülekantava hääle meetodi puhul reastab valija kandidaadid vastavalt oma eelistusele.
Kompromissvõimalusena, säilitades nimekirjavalimised, kaotame valimiskünnise.
Lubame Riigikogu valimistel osaleda ka valimisliitudel.
Tühistame Riigikogu valimiste kautsjoninõude – inimeste varanduslik seisund ei tohi takistada demokraatiat ja kandidaatide valimistel osalemist. Kautsjoni suurus on praegu ühe kuu miinimumpalk, 654€, mis on takistuseks paljudele üksikkandidaatidele ja väikestele erakondadele. Rahaline kautsjon lõhestab ühiskonda. Et kandidaat saaks näidata, et kandideerimissoov on tõsine, saab kandidaat koguda 50 toetusallkirja, maksta kautsjon või osaleda riigivalitsemise kursusel. Praegu toetatakse riigieelarvest rohkem neid erakondi, kes on niigi võimu juures, käsutavad riigieelarvet ja mille paljud liikmed saavad palka Riigikogu või valitsuse liikmena või muudes riigiametites.
Muudame erakondade toetuse riigieelarvest võrdeliseks valimistel kogutud häältega. Vältimaks väiksemate erakondade diskrimineerimist, kasutame minimaalset ja maksimaalset toetuse suurust.
Loome võimaluse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni töös osaleda kõigil erakondadel, kelle üle järelevalvet teostatakse.
Langetame Riigikogu valimisea 16 eluaastale. Sarnaselt võimalusega kaasa rääkida kohalikul tasemel, soovime kaasata noored ka Riigikogu valimistesse.
Langetame kandideerimisõigusliku ea nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel 18 eluaastale.
Piirame riigi- ja munitsipaalettevõtete ning sihtasutuste nõukogudes ametnike ja poliitikute arvu ja kaasame spetsialiste. Nõukogudes ei tohi olla esindatud samast erakonnast rohkem kui üks liige. Nõukogudesse on vaja antud valdkonna oskuste ja teadmistega inimesi; valides sinna inimesi erakondliku kuuluvuse alusel, valitseb oht korruptsiooniks ja diletantismiks.
Kaotame Riigikogu liikmete kuluhüvitised.
Kaotame ära riigihalduse ministri ametikoha. Loome kliimaministri ametikoha.
Kaotame ära riigihalduse ministri ametikoha. Loome kliimaministri ametikoha.
Võimestame kohalikke omavalitsusi, andes neile maksude kehtestamisel rohkem õigusi – näiteks võimaldame kohalikke turismi-, saaste- ja ressursimakse ning sihtotstarbelisi makse.
Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, andes praegusest suurema osa üksikisiku tulumaksust omavalitsuse käsutusse. Vaatame üle omavalitsuse tulud ja kohustused, et need oleksid omavahel proportsioonis. Muudame tasandusfondist raha jaotamise põhimõtteid.Tasandusfond peab arvestama ääremaaliste omavalitsusüksuste tegeliku kuluvajadusega.
Muudame Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seadust täpsemaks ja kirjeldame detailsemalt ära omavalitsuse ja riigi ülesannete jagunemise.
Viime sisse kohaliku tasandi referendumid. Täiendame 2010. aastal roheliste poolt Riigikogule esitatud KOV rahvahääletuse seaduseelnõu, mis läbis ka esimese lugemise. Kohaliku omavalitsuse tasemel läbiviidavad rahva algatatud ja volikogule siduva tulemusega hääletused on ühed parimatest otsedemokraatia rakendustest. Kodanikel, küla- ja asumiseltsidel on nii võimalus kogukonnaelus jõuliselt kaasa rääkida. KOV volikogu juures olgu alaline kogukonna komisjon, kuhu kuuluvad kolmanda sektori esindajad.
Teeme alates 2025. aastast kohaliku omavalitsuse volikogu valimised isikupõhiseks, valimised saavad olema läbiviidud üksiku ülekantava hääle meetodil.
Kaasame kohalikke noori valitsemisse, andes noortevolikogudele võimaluse osaleda KOV volikogu töös hääleõigusliku esindajaga. Nii loome tulevikku vaatava ja sellega arvestava, noori kaasava seadusloome mudeli. Vajalik on moodustada noorte rakkerühm eesmärgiga hinnata strateegiate ja loodava seadusloome pikaajalist mõju, lähtudes noorte perspektiivist. Lisaks toetame noorte kaasatust kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse, luues iga omavalitsuse juurde toimiva noortele suunatud osalusvormi. Kaaseme noori volikogu haridus, kultuuri ja noorsootöö komisjonide töösse. Oluline on koostöö omavalituse ja õpilasomavalitsuste vahel.
