Väärtustame kõiki lapsi võrdselt ja tagame kõigile väärika toimetuleku. Lapsetoetuse suurus ei peaks sõltuma lapse sündimise järjekorrast. Programmiväline selgitus: Ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt kaotatakse senine perehüvitiste paljusus ning hakatakse maksma ühtainsat universaalset lapsetoetust, mille suurus võrdub keskmiste standardkulutustega lapse kohta kuus ehk teisisõnu alustatakse kodanikupalga kasutuselevõttu kohe lastest. Pärast indekseerimist aprillis 2023 on selle suurus tõenäoliselt ligi 500 eurot kuus. Reformi katteks tuleb tõenäoliselt luua uus üksikisiku solidaarsusmaks (ühtekuuluvusmaks), mille maksimaalne vajalik määr on 8%. See on universaalne maks, mida maksavad kõik, kuid peredesse, kus kasvab alaealisi, tuleb see riigilt lapsetoetustena tagasi. Alamvariant 1: kaotatakse ka vanemahüvitis, reformi maksumus on 857 444 000 eurot, vajalik solidaarsusmaks on 5% Alamvariant 2: indekseeritav lapsetoetus on 300 eurot (nagu praegused perehüvitised iga kolmelapselise pere ühe lapse kohta) , maksumus 579 286 200 eurot, solidaarsusmaks 3,3% Alamvariant 3: indekseeritav lapsetoetus on 370 eurot kuus. Maksumus: 807 931 680 eurot. Solidaarsusmaks: 4,61%. Kolmelapselise pere kohta, kus mõlema vanema töötasu on 2100 eurot kuus, laekub netotulu kokku 4276,38 eurot. Praegu: 4270.
Säilitame ühekordsed, elusündmustega seotud toetused (lapse sünd, kooliminek jne). Programmiväline selgitus: seotud kavatsusega lihtsustada perehüvitiste süsteemi ning panna see lapsi võrdselt kohtlema. Kui kehtestatakse üks ja ainus universaalne lapsetoetus, siis asendatakse sellega senised igakuiselt makstavad toetused, kuid puutumata jäävad ülalmainitud ühekordsed toetused, millel on lapsevanema jaoks (eelkõige) emotsionaalne väärtus.
Anname neile, kes ei suuda elatist maksta, võimaluse tasuda elatisemakse riigile oma aja ja ühiskonnale vajaliku tööga. Riik teeb makse võlgniku eest, kuniks ta leiab elatise maksmiseks piisava sissetulekuga töökoha.
Eraldame omavalitsustele raha ja aitame välja töötada põhimõtted, kuidas lapsehoidmist kompenseerida nii, et laps oleks hoitud ja vanemad saaksid töötada. 1,5-aastane laps ei ole veel valmis terve pikka päeva olema lastehoius või -sõimes.
Haige lapse hooldamine ei tohi vähendada vanema sissetulekut. Hüvitame haige lapse hooldamist 1. päevast ja 100%-lt.
Käivitame eluasemeprogrammi, kus peredele pakutakse läbi omavalitsuste võimalust saada soodsal tingimusel kinnisvara väikeses linnas, alevis vöi alevikus. Toetame perede elamaasumist ääremaadele eluaseme remondi toetusrahaga, mis on kümnendik kinnisvara ostuhinnast ja omandi seisukorrast.
Toetame kõigile lastele tasuta lasteaiakohta ja lasteaiatoitu.
Suurendame pensioni baasosa vaikimisi võrdseks planeeritava kodanikupalgaga. Programmiväline selgitus: "vaikimisi võrdseks" tähendab seda, et kui baasosale midagi ei lisandu või kui pensionärile on määratud rahvapension, siis on tema pension igal juhul võrdne kodanikupalgaga. Sõltuvalt kodanikupalga kasutuselevõtu detailidest on võimalik kaaluda vähemalt kaht varianti: 1) kogu pensioni baasosa ja rahvapensioni suurendamine võrdseks kodanikupalgaga või asendamine kodanikupalgaga (kaugem eesmärk, vt ka https://sonajategu.ee/promise/vanaduspensioni-tous-peab-olema-peab-olema-koigile-vordne/) 2) "kahaneva pensionilisa meetod" - pensioni baasosale lisatakse kodanikupalga ja baasosa vahe, mis kahaneb vastavalt sellele, kui palju lisandub väljateenitud pensioni. Iga lisaeuro kohta kahaneb pensionilisa maksimaalselt 50 sendi võrra. Meetod 2 võib osutuda vajalikuks selleks, et hoida kodanikupalga kulusid ja selle katmiseks tõenäoliselt vajaliku solidaarsusmaksu määra võimalikult madalamal.
Me ei tõsta pensioniiga.
Pension peab tagama vajadusel hooldekodukoha või koduhoolduse. Kõikidel peab olema tagatud võimalus väärikalt vananeda sõltumata sotsiaalmajanduslikust, perekondlikust vmt olukorrast.
Vanaduspensioni tõus peab olema kõigile võrdne. Kui suurendada pensionit 100 eurot, siis pension tõuseb kõigil 100 eurot. Programmiväline lisamärkus: erandiks võib esialgu siiski kujuneda pensioni baasosa vaikimisi võrdsustamine planeeritava kodanikupalgaga, vt https://sonajategu.ee/promise/suurendame-pensioni-baasosa-vaikimisi-vordseks-planeeritava-kodanikupalgaga/
Suurendame puuetega inimeste toetusi aastaks 2026 kaks korda. Toetuse vastu ei saa pöörata sissenõudeid ja see ei vähene kui inimesel tekib töine tulu.
Töövõimetoetus, puudetoetus, toitjakaotuspension ja omastehooldajate tasu tõus tuleb siduda iga-aastase indekseerimisega.
Reformime töötuskindlustuse süsteemi viisil, et see haaraks kõiki töötamise vorme ja oleks solidaarne kõigi ühiskonnagruppide vahel ja annaks piisava töötuskindlustuskaitse vähemalt 80 protsendile kõigist töötegijatest lähtudes töötegija laiendatud mõistest.
Taotleme jätkuvalt töötuskindlustuse hüvitise määra suurendamist 70% ja 50% tasemele, võimaldades sellega töötutele piisava ajavaru kvalifikatsioonile ja oskustele vastava samaväärse või parema töö leidmisel. Programmiväline märkus: kodanikupalga rakendamisel kaob "ajavaruprobleem", mida see punkt käsitleb, kuna kodanikupalk tagab hädavajaliku toimetuleku.
Jätkame ennetavate ja töötusega seotud koolitusmeetmete arendamist ja keskendume osalusmäära tõstmisele eriti keskmise ja madalama oskuste tasemega töötegijate grupis.
Suurendame töötukassa võimekust adekvaatse karjäärinõu ning töö- ja koolitusvõimaluste pakkumisel. Kasutame kaasaegseid IT-tehnoloogiaid klientide nõustamisel, teenustele suunamisel ja õpivõimaluste mitmekesistamisel.
Pakume terviklikku karjäärivahetusprogrammi arvestusega vähemalt üks toetatud karjäärivahetus tööelu jooksul.
Toetameka Euroopa Sotsiaalharta ratifitseerimist täies mahus.
Inimeste vajadused elupaiga, söögi ja turvalisuse osas peavad olema inimesele riiklikult tagatud.
Oleme Eestist esimese riigi maailmas, kus kehtib kodanikupalk ehk tingimusteta põhisissetulek. Suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk on 2020 ja 2021 võrdluses 2,2% tõusnud – täna elab Eestis suhtelises vaesuses 22,8% Eestis elavatest inimestest, sh pea iga teine pensionär. Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse määramise indeks on Eestis püsinud juba aastaid Euroopa Liidu ning OECD riikide ühe kõrgeimana, mis omakorda tekitab ebavõrdsuse võimalustes ning üha suureneva kihistumise erinevate ühiskonnagruppide vahel. Üha vananev elanikkond ja töökohtade automatiseerimine tähendavad, et kulutused sotsiaalsele kaitsele suurenevad lähiaastatel veelgi. COVID-19 pandeemia näitas ilmekalt, et ühiskonda võivad tabada kriisid, kus mitmed majandussektorid on sunnitud oma tavapärase töö määramata ajaks seiskama. Seetõttu on inimeste toimetuleku tingimusteta tagamine kogu sotsiaalse kaitse süsteemi ainuvõimalik tulevik. EER on veendunud, et praegune süsteem ei ole jätkusuutlik. Selleks alustame aastast 2025 vähemalt kaks aastat kestva kodanikupalga pilootprogrammiga, mille läbiviimise võimalikud stsenaariumid on järgmised: a) hõlmab vähemalt 2000 kodanikku erinevatest sissetuleku- ning sotsiaalsetest gruppidest. Kõik pilootprogrammis osalejad valitakse välja juhuslikult b) hõlmab tervikuna Hiiumaad ja Saaremaad nende geograafilise eripära tõttu võrreldes ülejäänud Eestiga. c) hõlmab väikseimate sissetulekutega inimesi ja perekondi. Kodanikupalk: tagab kõigile kodanikele võrdse(ma)d võimalused oma isikuvabaduste realiseerimiseks; võimestab üksikisikut nii perekonnas kui ka tööturul, andes talle majandusliku sõltumatuse teistest inimestest ning võrdväärse positsiooni tööandjaga; kaotab absoluutse vaesuse ning hirmu vaesusesse langemise ees; tagab elementaarse majandusliku turvavõrgu kõigile sõltumata olukorrast, sest ootamatuste eest pole keegi kaitsnud; soosib loomulikku iivet, andes peredele kindlustunde saamaks just nii palju lapsi kui nad tegelikult soovivad; julgustab inimeste ettevõtluse teele asumist ja karjääripöördeid, kuna kaotab olulisi riske; tagab stabiilse tulubaasi (tarbijaskonna) igapäevaselt hädavajalikke tooteid ja teenuseid pakkuvatele majandussektoritele; vabastab tööandjad kohustusest maksta kriiside ajal ajutiselt koju saadetud töötajale töötasu ning vabastab ka riigi kohustusest hüvitada nende tööjõukulusid; vähendab radikaalselt praegust sotsiaaltoetustega seotud bürokraatiat ning ametnike arvu võimaldab loobuda paljudest regulatsioonidest, kuna need muutuvad tarbetuks; suurendab maal ning väikeasulates elavate inimeste majanduslikku kindlustunnet; vähendab (pea)linnastumist ning soodustab (kohalikku) ettevõtlust; on lihtne, selge ja läbipaistev ning säilitab inimväärikuse sõltumata olukorrast.
Vältimaks tulude jaotumise ebavõrdsuse suurenemist tootmise ja teeninduse automatiseerimise tõttu, pooldame üle Euroopa Liidu „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga sisseseadmist, selmet soosida inimtöötaja “võidujooksu” tootmis- ja teenindusrobotitega järjest madalama ühikupalga eest, mis tähendab pikemas perspektiivis kindlat kaotust ja vaesumist “Robotite sotsiaalmaks” on mõõdukas maks automatiseerimiselt, mille suurus ei muuda automatiseerimist mõttetuks, aga pidurdab rikkuse koondumist väheste kätte ja annab vajaliku ressursi kodanikupalga maksmiseks. Oleme Eestist esimese riigi maailmas, kus kehtib kodanikupalk ehk tingimusteta põhisissetulek. Suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk on 2020 ja 2021 võrdluses 2,2% tõusnud – täna elab Eestis suhtelises vaesuses 22,8% Eestis elavatest inimestest, sh pea iga teine pensionär. Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse määramise indeks on Eestis püsinud juba aastaid Euroopa Liidu ning OECD riikide ühe kõrgeimana, mis omakorda tekitab ebavõrdsuse võimalustes ning üha suureneva kihistumise erinevate ühiskonnagruppide vahel. Üha vananev elanikkond ja töökohtade automatiseerimine tähendavad, et kulutused sotsiaalsele kaitsele suurenevad lähiaastatel veelgi. COVID-19 pandeemia näitas ilmekalt, et ühiskonda võivad tabada kriisid, kus mitmed majandussektorid on sunnitud oma tavapärase töö määramata ajaks seiskama. Seetõttu on inimeste toimetuleku tingimusteta tagamine kogu sotsiaalse kaitse süsteemi ainuvõimalik tulevik. EER on veendunud, et praegune süsteem ei ole jätkusuutlik. Selleks alustame aastast 2025 vähemalt kaks aastat kestva kodanikupalga pilootprogrammiga, mille läbiviimise võimalikud stsenaariumid on järgmised: a) hõlmab vähemalt 2000 kodanikku erinevatest sissetuleku- ning sotsiaalsetest gruppidest. Kõik pilootprogrammis osalejad valitakse välja juhuslikult b) hõlmab tervikuna Hiiumaad ja Saaremaad nende geograafilise eripära tõttu võrreldes ülejäänud Eestiga. c) hõlmab väikseimate sissetulekutega inimesi ja perekondi. Kodanikupalk: tagab kõigile kodanikele võrdse(ma)d võimalused oma isikuvabaduste realiseerimiseks; võimestab üksikisikut nii perekonnas kui ka tööturul, andes talle majandusliku sõltumatuse teistest inimestest ning võrdväärse positsiooni tööandjaga; kaotab absoluutse vaesuse ning hirmu vaesusesse langemise ees; tagab elementaarse majandusliku turvavõrgu kõigile sõltumata olukorrast, sest ootamatuste eest pole keegi kaitsnud; soosib loomulikku iivet, andes peredele kindlustunde saamaks just nii palju lapsi kui nad tegelikult soovivad; julgustab inimeste ettevõtluse teele asumist ja karjääripöördeid, kuna kaotab olulisi riske; tagab stabiilse tulubaasi (tarbijaskonna) igapäevaselt hädavajalikke tooteid ja teenuseid pakkuvatele majandussektoritele; vabastab tööandjad kohustusest maksta kriiside ajal ajutiselt koju saadetud töötajale töötasu ning vabastab ka riigi kohustusest hüvitada nende tööjõukulusid; vähendab radikaalselt praegust sotsiaaltoetustega seotud bürokraatiat ning ametnike arvu võimaldab loobuda paljudest regulatsioonidest, kuna need muutuvad tarbetuks; suurendab maal ning väikeasulates elavate inimeste majanduslikku kindlustunnet; vähendab (pea)linnastumist ning soodustab (kohalikku) ettevõtlust; on lihtne, selge ja läbipaistev ning säilitab inimväärikuse sõltumata olukorrast.
Alustame ettevalmistusi kodanikupalga kui tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuks Eestis. Selleks: selgitamaks välja kodanikupalga rakendamise parima võimaliku mudeli viime läbi pilootprojekti kestvusega vähemalt kaks aastat ning vähemalt 2000 juhuslikult valitud katseisikuga (kõigist sotsiaalsetest rühmadest või üksnes madalama sissetulekuga perekondadest) ja/või hõlmates tervikuna mõnda kindlalt piiritletud territooriumi (näiteks Hiiumaa ja Saaremaa). Igale katseisikule sõltumata tema vanusest makstakse pilootprogrammi jooksul kodanikupalka summas, mis võrdub vähemalt keskmiste standardkulutustega lapse kohta kuus (kahekordse hetkel kehtiva elatisraha baasmääraga, mida iga-aastaselt indekseeritakse). Kuni aprillini 2023 on see 418,40 eurot kuus, pärast seda eeldatavasti suurusjärgus 500 eurot. Pärast pilootprogrammi põhjalikku analüüsi ning eeldusel, et programm osutus edukaks, näevad rohelised järgmise sammuna kodanikupalga järk-järgulist kehtestamist kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele ning pikaajalise elamisloa omanikele aastast 2028. Juhul, kui järjekordne kriis sunnib ühiskonna lukku panema, rakendame pilootprojekti erakorraliselt kogu elanikkonnale. Juhul, kui järjekordne kriis sunnib ühiskonna lukku panema, rakendame pilootprojekti erakorraliselt kogu elanikkonnale. Kodanikupalga katteallikaks on valdavas osas senine sotsiaalkaitsesüsteem, mis paraku ei suuda pakkuda adekvaatset sotsiaalmajanduslikku kaitset, sealhulgas luua soodsaid tingimusi loomuliku iibe tõusuks taastetasemele.
Sõltumata pilootprogrammist alustame sotsiaalse kaitse reformi peretoetuste ja elatise süsteemi lihtsustamisest.
Suuname asendusteenistujad vanematele inimestele appi, seal hulgas internetiteenuseid õpetama.
Suurendame vaimse tervise abi esmatasandi kättesaadavust koolides koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu suurendamise läbi. Kõigile lastele peaks olema tagatud tasuta psühholoogi ning psühhiaatri abi. Toetame vaimsele tervisele keskenduvate teemade osakaalu suurendamist õppeprogrammides. Tagame värsketele psühholoogia eriala lõpetajatele õpingutejärgne rahastatud kutseaasta, toetamaks sisenemist tööturule.
Teeme koostööd omastehoolduskindlustuse loomiseks tingimusel, et selles osalevad kõik täisealised isikud solidaarselt. Sotsiaalhoolekande kvaliteedi tagamiseks reguleerime ja täpsustame seadustes kvalifikatsiooninõuded sotsiaaltöötajatele spetsiifiliste kutsealade ja -nimetuste lõikes.
Eakate probleem on üksildustunne ja sotsiaalne isoleeritus, mis tekitab palju terviseprobleeme. Soosime uut tüüpi, oma privaatset ja ühiste tegevuste ruumi pakkuvate seenior- ja hooldekodude rajamist, kuhu eakas saab kaasa võtta ka endale kõige olulisemad asjad (mööbli, raamatud, kodulooma). Soosime ka põlvkondadevahelist suhtlust – ühiseid tegevusi lasteaia- või koolilastega: tudengikorterite ehitamist koos eakatekoduga jne.
Toetame koduhooldust ja eluruumide kohaldamist, mis võimaldab eakal või puudega inimesel võimalikult hästi ja kaua omas kodus hakkama saada ning vähendab lähedaste hoolduskoormust.
Inimesel, kes ei saa või ei taha oma kodus elada, peab olema võimalus vastavalt oma soovidele valida erinevate eluaseme vormide vahel. Nendel, kes tahavad oma kodus elada, peab olema, vastavalt oma vajadustele, ligipääs koduhooldusteenusele, kus töötavad kompetentsed inimesed kellel on külastusteks piisavalt aega.
Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega.
Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad. Toetame tööst põhjustatud haiguse hüvitise loomist vastavalt sotsiaalpartnerite kokkuleppele sooduspensionite reformimiseks.
Toetame töövõime hindamise lihtsustamist.
Hoolekande ja erihoolekande valdkond peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad.Toetame kohamaksumuse kujunemise süsteemi muutmist õiglaseks ja läbipaistvaks. Kindlustame valdkonna finantseerimise riigieelarvest vähemalt 1% tasemel sisemajanduse koguproduktist.
On aeg individuaalseks lähenemiseks nii ümberõppes kui sotsiaaltöös. Oleme ühiskonnana tugevad ja kindlad, kui igale inimesele – olgu ta vana või noor, puudega või mitte, on olemas Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist, mitte pärast.
Parandame vangide ümberõpet. Rakendame kõik vangid tööle. Käsitleme vanglatööstust mitte kui kasumit taotlevat ettevõtet, vaid kui kasvatusasutust. Pakume vangidele laialdasi võimalusi (ümber)õppeks.
Keegi ei tohi jääda kodumaal võõraks. Tagame väljarännanud inimestele tagasipöördumiseks ladusa bürokraatia. Heaks integratsiooniks on vaja tagada ümberõppe võimalused, perearst, lasteaia- ja koolikoht ja muu vajaminev.
Pooldame topeltkodakondsust Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse kodanikele, ka teiste riikidele kodanikele riikidevahelise kokkuleppe alusel.
Anname õiguskantslerile juurde põhiseaduslikke õigusi ja vastutust seismaks riigis inimõiguste olukorra kontrolli ja parandamise eest.
Toetame sotsiaalset võimekust, koostöövõimet, võrdõiguslikkust, sh soolist ja palgalist võrdõiguslikkust ja terveid töösuhteid. Väärtuskultuuri arendame positiivsete eluviiside edendamisega, demokraatliku avalikkuse ja tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamisega, samuti sallimatuse ja tõrjutuse vähendamisega. Loome head võimalused saada abi ja nõustamist halva kohtlemise korral. Arendame ühiskonna võimet mitmekesisust positiivses võtmes siduda, taunime konflikte õhutavaid avalikke väljaütlemisi ja vaenukõnet.
Kõikidel inimestel Eestis peab olema õigus elada just sellist elu, mida nad tahavad ning teha oma elu puudutavaid otsuseid. Toetame inimest õigust otsustada ise, kas ja missugust peret nad soovivad luua.
Kaitseme õigust abordile olenemata ravikindlustuse olemasolust. Samuti toetame inimeste õigust lasta end soovi korral steriliseerida, sidumata seda õigust laste arvu ja patsiendi vanusega.
Muudame karistusseadustikku selliselt, et igasugune nõusolekuta seksuaalakt on kuritegu, nagu see on sätestatud ka Eesti ratifitseeritud Istanbuli konventsioonis (Artikkel 36 lõige 2). Teisisõnu tuleks muuta karistusseadustiku vastavaid paragrahve (§141, §1411 ja §143) selliselt, et vägivald ja abitusseisundi ärakasutamine või sõltuvus toimepanijast oleksid edaspidi raskendavad asjaolud, mitte kohustuslikud kriteeriumid. Lisaks oleks vaja suurendada politsei ja prokuratuuri ressursse seksuaalkuritegude uurimiseks ja koolitada seksuaalkuritegude spetsiifikas kõiki õigussüsteemi osapooli.
Toetame soomarkeri muutmise protsessi lihtsustamist ning mittebinaarse soomarkeri võimaldamist dokumentides. Toetame soolist üleminekut inimlikul ning austaval viisil, tagades psühholoogide ja psühhiaatrite parema ettevalmistuse hindamaks inimese võimet teha läbimõeldud otsus operatsiooni tegemiseks.
Pooldame sooneutraalset abielu ja selle sätestamist Perekonnaseaduses. Lähtuvalt usuvabadusest peab usuorganisatsioonidele jääma otsustusõigus seda pühitseda või mitte.
Nii nagu inimesel on õigus otsustada oma elu üle, peab tal olema õigus teha oma surma puudutavaid otsused. Toetame surma demedikaliseerimist ning eutanaasia seadustamist. Ükski inimene ei peaks surmale vastu minema üksi. Igal inimesel on õigus surra oma kodus.
Perevägivalla ohvrite toetamiseks jõustame tugikeskuste stabiilse rahastamise.
Tõstame ühiskonna ja tööandjate teadlikkust erivajadustega inimeste võimest tööturul osaleda ning toetustest, mis aitavad kaasa nende tööhõive suurenemisele. Seome erivajadustega inimeste hariduse paremini tööturu ootustega.
Varem pensionile saavate töökohtade nimekiri on pidevas muutumises. Reformime pensionikindlustuse süsteemi viisil, et see haaraks kõiki töötamise vorme ja oleks solidaarne kõigi ühiskonnagruppide vahel ning täidaks eesmärki tõsta keskmine pension sammaste koosmõjus vähemalt 55% tasemele keskmisest palgast.
Kõigil lastel on õigus elada vägivallavaba elu. Seisame selle eest, et väheneks lastevastane vägivald, seda nii peredes, lasteasutustes kui ka tänaval. Selleks vähendame piirkondlikke erinevusi ning investeerime järepidevalt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna omavahelise koostöö tõhustamisse, et tagada laste tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja nt hariduslike erivajaduste olemasolust. Suurendame lastevastase vägivalla ennetustegevuse ulatust, edendades positiivseid, vägivallatuid ja lapsi kaasavaid kasvatusmeetodeid. Tugevdame kiusamise eri vormide vastu võitlemise meetmeid, sh toetame koolitöötajate ja õpilaste mitmekesisusega toimetuleku ning konfliktilahendamise oskuste õpet.
Toetame Lastemajade tööd ja arendamist igas Eesti piirkonnas, et parendada laste vastase seksuaalvägivalla ennetustööd ning pakkuda lastele, kes on sattunud väärkohtlemise ohviks, parimat võimalikku tuge. Muudame kohustuslikuks seksuaalkasvatuse igas kooliastmes ning ka koolieelses lasteasutuses, et kasvaks pädevus end väärkohtlemise eest kaitsta ning ära tunda seksuaalsele väärkohtlemisele märke.
Igas kohalikus omavalitsuses peab olema piisavalt kõrge kompetentsiga lastekaitsetöötajad. Panustame lastekaitsetöötajate pädevuse arendamisse ning teaduspõhiste meetodite kasutamisesse laste õiguste tagamiseks. Suurendame inimõiguste (sh lapse õiguste), meediakirjaoskuse ja sotsiaalsete oskuste õpetamise mahtu erinevatel haridusastmetel ning lastega seotud ameti baas- ja täiendõppes. Anname lastele suurema õiguse olla ärakuulatud ning osaleda ühiskonna kujundamisel, edendame laste ja noorte osalemist ning kaasamist erinevates otsustusprotsessides ja -keskkondades. Toetame kohtunike, juristide ja advokaatide pädevuse tõstmist laste õiguste paremaks tagamiseks.
Toetame kogu ühiskonna, eeskätt avalike teenuste ligipääsetavust kõigile, olenemata nende erivajadusest. Investeerime terviklahendustesse füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks nii eluruumidesse kui ka avalikesse hoonetesse, kaasates sihtgruppi aruteludesse parimate lahenduste leidmiseks.
Toetame inforuumi ligipääsetavust. Ligipääsetav peab olema ka sisuline ühiskonnas osalemine. Vabariigi Presidendi, peaministri ja Riigikogu esimehe kõned, pöördumised, erakorralised teated peavad olema kättesaadavad olenemata erivajadusest. Oluline teave peab olema saadav ka eesti viipekeeles, lihtsas keeles, kirjeldus- ja kirjutustõlgi abil ning loetav ekraanilugeriga. Muudame veebikeskkonnad ligipääsetavaks, mis aitab kaasa inimeste iseseisvusele ning toetab inimväärikust. Taastame viipekeele tõlkide koolitamise kõrghariduse tasemel. Kõik ERRi programmid ja kõik erakanalite vabalevis olevad programmid peavad olema varustatud erivajadusega inimeste tarbeks viipekeelega.
