Otsime senisest aktiivsemalt ühishuve ning koostöövõimalusi Põhjala riikidega, eriti energiajulgeoleku (eelkõige ühendused, ühised meretuulepargid, aga nt ka hüdroakumulatsioon) ja keskkonnakaitse valdkonnas.
Osaleme aktiivselt rahvusvahelises koostöös siduvate kliimalepete sõlmimiseks, mis aitavad ennetada keskkonnapõgenike teket, ebastabiilsust ja julgeolekuriske. Eesti peaks väga pragmaatilisel ja eesmärgipärasel moel osalema rahvastiku kasvu piiramise programmides seal, kus rahvastiku liiga kiire kasv on probleem. Selleks tuleb toetada sealsete inimeste, eelkõige naiste ligipääsu haridusele, puhtale joogiveele, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile, rasestumisvastastele vahenditele, televisioonile ja internetile, sunnimeetmeid rakendamata.
Pooldame ÜRO julgeolekunõukogu reformimist vastavalt Volodimir Zelenskõi ettepanekule nii, et ühelgi riigil ei ole seal vetoõigust.
Oleme vastu riikide territoriaalse terviklikkuse printsiibi kuritarvitamisele rahvaste enesemääramise soovi allasurumisel. Me ei salli jõu kasutamist etniliste konfliktide lahendamisel.
Tunnustame katalaanide mistahes otsust oma tuleviku suhtes ning mõistame hukka poliitvangistuse Hispaanias – amnestiast ei piisa, süüdistus tuleb tühistada.
Eesti peab tunnustama kurdide riiki või autonoomiat kohe, kui kurdid selle soovi esitavad ning näitavad, et nad on oma riigi kehtestamiseks valmis.
Toetame Šotimaa vastuvõtmist Euroopa Liitu, juhul kui nüüd, Brexiti järel otsustab šoti rahvas Ühendkuningriigist eralduda.
Toetame Tiibeti enesemääramisõigust.
ÜRO ebatõhus rändepoliitika vajab reformi. Toetame ÜRO Globaalset Ränderaamistikku tingimusel, et maailm teeb otsustavaid samme Pariisi kliimaleppe elluviimisel: ränne saab olla mõtestatud ja maailma rikastav vaid siis, kui hoitakse ära kliimamuutustest tingitud veelgi ulatuslikumate sõdade puhkemine, massiline kliimapõgenemine ja kuritegevuse plahvatuslik kasv. Soodustame rahvusvahelist rännet õppimise ja töötamise eesmärgil.
Lähtume Genfi Pagulasseisundi Konventsioonist nende inimeste abistamisel, kes on pidanud kodumaalt lahkuma sõja või repressioonide tõttu. Sama lähenemist tuleb rakendada ka nende puhul, kelle lahkumise põhjus on elatusvahendite puudus otseselt kliimamuutuste tõttu. Põgenike ausa ja väärika kohtlemise huvides ning õnnetuste ärahoidmiseks on vaja kahjutuks teha need kurjategijad, kes teenivad inimeste smugeldamiselt.
Eesti välismajanduspoliitika peab praktilisel tasemel toetama Eesti ettevõtete pääsemist välisturgudele, et saavutada eeliseid roheliste, innovatiivsete, teadusmahukate toodete ja teenuste müügiks. Välisesindused peavad esindama Eesti ettevõtjate huve. Väga suure negatiivse keskkonnamõjuga toodete impordi tõkestamiseks kehtestame vastavad rahva tervist ja keskkonda kaitsvad piirangud.
Pooldame Euroopa Liitu ja nõuame Euroopa Komisjonist sõltumatuid seadusandlikke volitusi Euroopa Parlamendile, mis on otse valitav organ ning milles väikeriikide esindatus on proportsionaalselt suurem nende rahvaarvust. Euroopa Parlamendi liikmetel ja fraktsioonidel peab olema õigus algatada eelnõusid ning Parlamendil lõplik otsustusõigus kõigi Euroopa Liidu taseme seaduste vastuvõtmisel.
Toetame rahvusvahelisi algatusi ja leppeid, mis on suunatud maksuparadiiside ja maksudest kõrvalehoidmise vastu. Riikideülene koostöö on ainuke võimalus panna hargmaised korporatsioonid makse maksma, peatamaks rikkuse ebaõiglase ja sotsiaalselt destabiliseeriva kogunemise väheste kätte.
Kaitstes demokraatiat, oleme järjekindlalt vastu mistahes territoriaalsete, majanduslike ja muude järeleandmiste tegemisele agressiivsetele totalitaarriikidele. Näeme rahu eeltingimusena Ukrainas kõigi Venemaa poolt okupeeritud alade vabastamist. Välistame Eesti piiriläbirääkimised ja lepped Venemaaga, kuni seal püsib sõjakurjategijate valitsus.
Jagame vastutust maailma keskkonnaprobleemide lahendamisel! Eesti ja kogu Euroopa Liit vajab uut välispoliitika ja abiandmise plaani, mis on kindlalt seotud keskkonnakaitsega. Eesti ja ELi ettevõtted peavad Euroopa toel ehitama taastuvenergialahendusi (näiteks päikeseelektrijaamu Aafrikas), müüma elektrit ja rakendama kohalikke, andes neile võimaluse kaasaegsete oskuste ning osaluse omandamiseks.
Tervitame kiiret EL kandidaatriigi staatuse andmist Ukrainale ja Moldovale ja tahame, et ka Gruusia saaks selle kiiresti. Toetame nende riikide kiiret vastuvõtmist Euroopa Liitu ja nende energiasõltumatust taastuvate energiaallikate baasil. Eesti peab tegema arengukoostööd Kesk-Aasia riikide ja Kasahstaniga, mis kõiguvad Venemaa mõjuvälja piiril ja kus meil oleks toimiva ja läbipaistva riigi ülesehitamise teemal palju pakkuda.
Ukraina sõjajärgsel ülesehitamisel kaasalöömisel tuleb koos liitlastega tagada, et plaanitavad tegevused oleks koordineeritud, protsess kõiki osapooli kaasav ja läbipaistev, korruptsioon välditud ning et lahendused ja infra oleks rajatud parimat keskkonnaalast teadmist rakendades, sh kliimamuutustega arvestades, süsinikunautraalsust toetades.
Otsime lahendusi, kuidas arengumaade inimesed saaksid teenida looduskaitselt, kõrbestumise vältimiselt, metsade ja rohumaade taastamiselt, mahetootmiselt jm rohkem kui salaküttimiselt ja elupaikade hävitamiselt. See on igal juhul parem, kui tegeleda lõputu põgenikevooluga Euroopas.
Toetame Venemaal asuvaid hõimurahvaid, seismisel nende õiguste eest.