Tõstame miinimumpalga 1200 euroni ja toetame üleriigiliste palgalepete sündi ka teistel palgatasemetel. Sihime euroopalikku 80% taset palgalepetega kaetuseks kõigist töötajatest

Riik maksab väikeettevõtetele, maapiirkonna ettevõtetele ja omavalitsustele palgatoetust – 2024. aastal 50% ja 2025. aastal 25% tööandjatele tekkivast lisakulust ning investeerib aastas 230 miljonit eurot ettevõtete võimekuse tõstmisesse.

Muudame töönädala 4-päevaseks neile, kes ühe päeva nädalas õpivad. Suurendame 2035. aastaks õppepuhkuse mahtu 50 päevani, et iga töötaja saaks õiguse kasutada keskmiselt ühe päeva nädalas õppimiseks ja enese arendamiseks.

Suurendame 2035. aastaks õppepuhkuse mahtu 50 päevani, et iga töötaja saaks õiguse kasutada keskmiselt ühe päeva nädalas õppimiseks ja enese arendamiseks.

Anname töötajale lisapuhkepäeva nädalavahetusele langeva riigipüha korral ja topelttasustame pühapäeval töötamise.

Vabastame erisoodustusmaksust tööandja kulutused 800 euro ulatuses aastas töötaja tervise edendamiseks, spordiga tegelemiseks ning kultuurielamusteks.

Suurendame elukestvas õppes osalejate arvu 50%-ni ning võimaldame vähemalt ühe toetatud karjäärivahetuse tööelu jooksul.

Muudame kaugtööga seotud kulude hüvitamise töötaja õiguseks ning muudame selle tööandjale lihtsaks ja maksuvabaks.

Lihtsustame tööst põhjustatud haiguste, sh kutsehaiguste tuvastamise ja hüvitamist Töötukassa kaudu.

Kõrge tööhõive tagamiseks soodustame nii osaajaga tööd kui ka tööaja paindlikku kasutamist.

Soodustame vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ja arendame selleks edasi toetatud töö keskusi.

Muudame õpilaste tööampsude ja praktika eest tasumise tööandja jaoks maksuvabaks.

Muudame töötuskindluse süsteemi, et õigus töötuskindlustushüvitisele tekiks ka töösuhte lõppemisel töötaja algatusel või poolte kokkuleppel.

Langetame tööjõumakse piiratud töövõimega inimestele, pensionäridele, õppivatele noortele ja omastehooldajatele.

Sõlmime kolmepoolse kokkuleppe tööandjate, töövõtjate ja riigiga vajaliku välistööjõu mahu ning palkade kohta.

Suuname 300 miljonit rakendusuuringute programmi, välisinvesteeringute toomiseks ja suurettevõtete käendamiseks, et teadmismahukates ettevõtetes ja targas tööstuses tekiks üle Eesti tasuvamaid töökohti.

Toetame tarka tööstust kõikjal Eestis, sh ettevõtete robotiseerimist, automatiseerimist ja digiteerimist.

Teeme riigi digitaristu, süsteemid ja avaandmed kasutatavaks ettevõtetele ja teadusasutustele. Jätkame sammudega tarkvaralahenduste taaskasutuse edendamiseks koodivaramu kaudu.

Loome tehisintellekti kompetentsikeskuse, et anda hoogu uute digitehnoloogia rakendamisele ettevõtluses.

Muudame Eesti majanduse ringmajanduseks. Loome suurte taastuvenergeetika ja ringmajanduse projektide rahastamise instrumendid, sh rohevõlakirjade süsteemi, vajaduse korral käendame investeeringuid.

Soodustame digi- ja kõrgtehnoloogia taristu investeeringuid ja töökohtade teket. Investeerime küberturbesse ja Eesti võimekusse olla küberturbe valdkonnas teerajaja.

Soodustame digi- ja kõrgtehnoloogia taristu investeeringuid ja töökohtade teket. Investeerime küberturbesse ja Eesti võimekusse olla küberturbe valdkonnas teerajaja.

Riigi energiasüsteemi reformimisel arvestame ettevõtete vajadustega, tagades energiasõltumatuse ja -hindade stabiilsuse ettevõtete jaoks.

Toetame Eestis alustanud ja kasvanud ettevõtteid rahvusvahelistele turgudele jõudmisel.

Rakendame riigivalitsemises sotsiaalset innovatsiooni soodustavaid finantsinstrumente, sh mõjuhankeid ning ühiskondliku mõju osakuid.

Soodustame riigi hankepoliitikaga innovatsiooni ettevõtetes.

Vähendame mikroettevõtete bürokraatiat aruandluses ja riigiga asjaajamises.

Muudame digitaalseks ja senisest kiiremaks menetluse planeerimisest ehitise kasutusloani.

Hoiame riigi julgeoleku ja oluliste teenuse kättesaadavuse tagamiseks ning majanduse suunamiseks strateegilised ettevõtted riigi omandis.

Jätkame innovatiivsetele iduettevõtetele suunatud välistööjõu lahenduste nagu start-up-viisa kasutamist. Arendame edasi välistöötajate kohanemisele suunatud tugisüsteeme ja teenuseid.

Jätkame innovatiivsetele iduettevõtetele suunatud välistööjõu lahenduste nagu start-up-viisa kasutamist. Arendame edasi välistöötajate kohanemisele suunatud tugisüsteeme ja teenuseid.

Anname maailma tippülikoolide lõpetajatele võimaluse saada lihtsustatud korras Eesti viisa töötamiseks või ettevõtlusega alustamiseks.

Toetame välisinvesteeringute Eestisse toomist, nende jaotumist üle Eesti ja seeläbi tasuvamate töökohtade loomist. Selleks loome regionaalseid soodustusi.

Tagame Eesti ettevõtetele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu siseturul ja liikmesriikides.

Katame Eesti aastaks 2027 ülikiire (5G) internetiga.

Suurendame teehoidu suunatavaid vahendeid ning viime mustkattele 200 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid aastas.

Tihendame reisirongiliiklust, sealjuures suurendame rongide ja väljumiste arvu praegustel põhiliinidel ning arendame rongiliiklust linna-eeslinna suundadel.

Tihendame maakondades ühistranspordi liinivõrku ning muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks üle Eesti.

Tihendame maakondades ühistranspordi liinivõrku ning muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks üle Eesti.

Soodustame ühistranspordiliikide ühilduvust.

Toetame linnapiirkondades linna ja maa ühist ühistranspordi korraldamist (sh trammiliine lähivaldadega), eraldame investeeringuvahendeid liikuvuskeskuste ning rattateede ehitamiseks.

Toetame linnapiirkondades linna ja maa ühist ühistranspordi korraldamist (sh trammiliine lähivaldadega), eraldame investeeringuvahendeid liikuvuskeskuste ning rattateede ehitamiseks.

Koostöös Lätiga uuendame raudteetaristu ja loome head ühendused Tartu-Riia suunal.

Taastame Rohuküla raudtee.

Arendame välja kasutajasõbraliku üle-eestilise taristu elektritranspordi laialdasemaks kasutamiseks.

Kohustame arendajat uute asumite ja hoonete ehitamisel rajama nüüdisaegset IT- ja elektritaristut, sh elektriautode laadimispunkte.

Tagame tõrgeteta parvlaevaliikluse, arvestades kohalike elanike ja ettevõtete vajadusi.

Meretranspordi ja Eesti ekspordi toetamiseks jätkame riikliku veeteedetasu konkurentsivõimelise määraga.

Rekonstrueerime Rohuküla-Heltermaa laevateel asuvad kanalid.

Tõstame põhimaanteede liiklusohutust ning muudame raudteeülesõidud ohutumaks.

Suurendame liikluskorralduslike ja juhte abistavate innovaatiliste transpordilahenduste laialdasemat kasutuselevõttu Eestis.

Loome elektrijalgrataste soetuse ja taristurajamise toetusprogrammi sarnaselt elektriautodele.

Alandame jalg- ja tõukerataste käibemaksu 5%-le.

Vähendame lamellrehvide käibemaksu 5%-le.

Soodustame alternatiivsete keskkonnasäästlike kütuste tootmist ja kasutamist transpordis.

Parandame rahvusvahelisi otselennuühendusi Tallinnast ja Tartust. Ühendame rahvusvaheliste lendudega ka Eesti teisi keskusi, tihendame sisemaiseid lennuühendusi.