Anname ravikindlustuse kõigile.
Kahekordistame täiskasvanu hambaravihüvitise ning vanadus- ja töövõimetuspensionäride proteesihüvitise.
Ehitame üles tervikliku vaimse tervise püramiidi alates ennetamisest ja teadlikkuse tõstmisest kuni tipptasemel ravini rasketel juhtudel. Erilist rõhku paneme laste vaimsele tervisele.
Jätkame haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast, mis ennetab haigena töölkäimist sissetulekute kaotamise hirmus.
Vähendame retseptiravimite käibemaksu 5%-ni.
Uuendame täielikult ravi rahastamise süsteemi, et tagada kõigi kiire ligipääs kvaliteetsele arstiabile.
Lühendame ravijärjekordi.
Toetame vaimse tervise spetsialistide koolitamist ning nende töötingimuste parandamist.
Muudame Eestis töötamise atraktiivseks kõigile tervishoiuspetsialistidele, selleks tugevdame sotsiaaldialoogi haiglates ja tervishoiusektoris.
Teeme vajalikud muudatused esma- ja eriarstiabi ning sotsiaalabi korralduses, millega tagame patsientide varase ja täieliku ravi ning optimaalse raviteekonna tervenemiseni.
Lisame geriaatria eriala haigekassa eriarstliku eriala nimistusse. Toetame geriaatria eriala õpetamist, et tekiks rohkem eakate tervisele spetsialiseerunud arste ja tervishoiutöötajaid.
Parandame alkoholi- ja narkovõõrutusravi kättesaadavust.
Teeme tubakatooted lastele kättesaamatuks.
Toetame kohaliku ja tervisliku toidu kasutamist lasteaias, koolis, hooldekodus ja haiglas.
Loome täiendavad piirkondlikud erisused perearstide ja haiglate rahastamisel, et motiveerida arste ja meditsiinitöötajaid töötama kõikides Eesti piirkondades.
Riigi ja pealinna koostöös leiame lahenduse Tallinna haigla rajamiseks.
Kiirendame innovatsiooni, sh geeniinfol põhinevate teenuste kasutuselevõttu personaalmeditsiinis.
Loome ja rahastamise hoolduskoordinaatorite ametikohti, et tegeleda inimeste sotsiaal- ja terviseküsimustega terviklikult.
Peame valdkondadeülest ennetustööd väga oluliseks. Tagame, et ennetusvaldkonna rahastamine on kasvanud ning liigutud stabiilsele eelarvepõhisele rahastusele.
Uuendame tervise infosüsteemi, teeme selle kasutuse lihtsaks ja inimsõbralikuks ning avatuks uutele innovaatilistele lahendustele.
Algatame laialdase ühiskondliku arutelu eutanaasia võimaldamise teemal.
Tõstame vanaduspensioni 1200 euroni, kuid mitte vähem kui 50%-ni keskmisest palgast.
Kolmekordistame pensionäride puudetoetuse.
Kehtestame pensioni alampiiriks 400 eurot, kuid mitte vähem kui kahekordne toimetulekupiir.
Tagame hoolekandereformi jätkumise, et hinnatud vajaduse korral saaks hooldekodu koha pensioni eest.
Suuname omavalitsustele koduteenuse arendamiseks lisavahendeid. Eakalt võetava tasu suurus ei või olla suurem kui 10% igakuisest sissetulekust.
Rajame piirkondadesse vanemaealiste teenusmaju, et pikendada eakate iseseisvat toimetulekut.
Kehtestame tööandjapensioni.
Investeerime sotsiaalhoolekande digilahendustesse.
Arendame teenuseid dementsete ja voodihaigete eakate hooldamiseks nii kodus kui ka hooldekodus.
Toetame eakate aktiivset osalemist ühiskonnas, kultuurielus ja tervisespordis ning nende õppimist ja enesearendamist.
Muudame füüsilise ligipääsetavuse erivajadustega inimestele nõudeks kõigi hoonete ehitamisel ja renoveerimisel, avaliku ruumi rajamisel ja ühistranspordis.
Parandame teenuse kvaliteeti üld- ja erihooldekodudes, sealjuures kehtestame hooldusteenuse kvaliteedinõuded, hooldekodudes peab olema kättesaadav tervishoiuteenus, sh geriaatriteenus ja hingehoidjad
Parandame teenuse kvaliteeti üld- ja erihooldekodudes, sealjuures kehtestame hooldusteenuse kvaliteedinõuded, hooldekodudes peab olema kättesaadav tervishoiuteenus, sh geriaatriteenus ja hingehoidjad
Loome hooldekodudele investeeringute toetuse fondi.
Toetame eakate nõukogu loomist iga kohaliku omavalitsuse juurde, mis hõlmaks eakate ja asjaomaste valdkondade esindajaid.
Vähendame hooldustöötajate töökoormust ning lepime kokku hooldustöötajate miinimumpalga.
Töötame välja omastehooldajate seaduse, millega reguleerime hooldaja lepingu ja selle tingimused, tagame sotsiaalsed garantiid omastehooldajatele, võimaldame nii töötavatele kui ka mittetöötavatele hooldajatele tasustatud puhkust ning ühtlustame töötasud kohalikes omavalitsustes.
Toetame viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlke teenuse osutamist.
Maksame kvalifitseeritud noortetreenerile vähemalt Eesti keskmist palka.
Laiendame seniseid laste liikumist soosivaid programme kõikidesse koolidesse, et iga Eesti laps liiguks päevas vähemalt 60 minutit.
Suurendame tippspordi toetamist ning suurendame sportlaste rahastamist, et andekad sportlased ei jääks saavutusspordist kõrvale.
Koostöös omavalitsustega muudame lasteaedade ja koolide õuealad liikuma kutsuvaks.
Rajame kõikjal Eestis juurde liikumisharrastuseks sobivaid kergliiklusteid, tervise- ja suusaradu ning kujundame avalikku ruumi ja elukohtade ümbrust liikumist soosivaks.
Toetame regionaalsete tervisespordikeskuste tegevust.
Käsitleme puudega inimeste spordiorganisatsioone professionaalse spordi osana ja töötame välja treenerikoolituste mooduli erivajadustega inimestega tegelemiseks.
Loome võimalused, et igal noorel, olenemata elukohast ja vanemate sissetulekust, oleks võimalik osaleda vähemalt ühes sporditrennis.
Õpetame kõik lapsed esimese kooliastme lõpuks ujuma.
Toetame spordi- ja spordimeditsiini andmete digimist sporditeaduse arendamiseks.
Toetame suurvõistluste korraldamist ja selleks vajaliku taristu arendamist Eestis ning soodustame sporditurismi.
