Pürgime mõnusaks ja ohutuks linnaks kõigile ̶ lastele, lisavajadusega inimestele, eakatele, loomadele, ratturitele, bussikasutajatele, autojuhtidele jt. Linna liikuvuse korralduses juhindume 8/80 põhimõttest – linna elukeskkond ja liikuvus peab võimaldama võimalikult iseseisvalt, turvaliselt ja mugavalt liikuda nii 8- kui ka 80-aastasel.

Südalinn saagu eelkõige jalgsi ja kergliikuritega liikumise alaks. Parkimiskohtade asemel anname tänavatel rohkem ruumi jalakäijale. Eelistame parkimist hoonete nullkorrustel ja parkimismajades.

Sõidukid, kergliiklejad ja jalakäijad liiklevad ohutult teineteisest eraldi radadel, mis on hooldatud aastaringselt.

Võtame suuna autoliikluse rahustamisele ̶ 30 km/h piirkiirusele ning liiklust rahustavale tänavadisainile kogu linnas.

Loome liikuvuskeskused, mis võimaldavad väljastpoolt Tartut tulevate sõidukite mugavat vahetamist tõukeratta, ratta, bussi, trammi või takso vastu ning parkimismurest vaba asjaajamist kesklinnas.

Elav linn peab olema turvaline kogu ööpäeva vältel. Toetame paljude maailma arenenud linnade eeskujul öölinnapea ametikoha loomist.

Uute avalike hoonete kavandamisel eelistame kesklinna ja lähiümbrust. Arendame kesklinnas kõigile avatud, kultuuritihedat ja tarbimisvaba linnaruumi.

Toetame Autovabaduse puiestee edasiarendamist. Muudame Vabaduse puiestee kaasaegseks kesklinnatänavaks, mis sobib kultuurikeskusega ja võimaldab siduda kesklinna pargi Emajõe-äärse rohelusega.

Võimaldame linna elanikest õpilastel ja tudengitel kasutada rattaringlust tasuta.

Korraldame kergliikluse ning ühistranspordi teekonnad ja graafikud nii, et ülikoolide igast õppehoonetest ja kampusest jõuaks teise kahe loengu vahelisel ajal.

Toomemäest teeme taas esindusliku tartlaste lemmikpargi mitmekesise haljastuse ning ajaveetmise võimalustega.

Emajõe lõunakaldale kujundame katkematu kesklinnast Karlova sadamasse viiva rohelise promenaadi. Rajame uue pargi Emajõe ja Anne kanali vahelisele alale.

Tartu on salliv ja rahvusvaheliselt avatud ülikoolilinn. Kõiki linna elanikke, päritolust, lisavajadusest, soost, usulisest tõekspidamisest, vanusest või orientatsioonist olenemata, koheldakse võrdselt. Toetame Tartu liitumist Mitmekesisuse kokkuleppega.

Tartu on naise näoga linn ̶ naine peab olema linnaelus nähtav ja kaasatud. Loome rohkem tüdrukutele ja naistele suunatud vaba aja veetmise kohti ja linnaruumi.

Tagame tasuta menstruaalhügieenivahendid koolides, noortekeskustes jm avalikes ruumides.

Toetame aktiivselt LGBT+ kogukonna eesmärki saavutada võrdsed õigused ja võimalused elada täisväärtuslikku elul. Teeme Tartu LGBT+ vabaduste alaks.

Arendame välja toimiva “ühe ukse” põhimõtte linna teenustes ̶ ühtse kanali ja lähenemise, et inimesed leiaksid kiire abi iga eluvaldkonna probleemide puhul.

Toetame sotsiaalvaldkonnas juhtumikeskset, terviklikku ja paindlikku lähenemist. Selleks suurendame tugiisikute hulka ning pädevust.

Koduhoolduse ja hooldekodu hind kaetakse abivajaja ja omavalitsuse vahendeid kombineerides nii, et oleks tagatud abivajaja ja tema pere väärikas toimetulek.

Loome põlvkondadeülese toetatud teenustega munitsipaalmaja lahenduse, et toetada nii eraüüriturule sisenevaid noori ja lähedaste igapäevase toeta eakaid inimesi.

Võtame suuna munitsipaalelamufondi laiendamisele kõigile elanikerühmadele, kelle jaoks puuduvad eluasemeturul taskukohased valikud (sh eakad, Tartule vajalikud töötajad). Tagame munitsipaalmajade sobivuse miljöösse ja kogukonda ning vajadusel toetavad teenused.

Linnaruum, taristu ja digitaalne teave on kõigile juurdepääsetav, sh lisavajadusega ja eesti keelt mittekõnelevale elanikule. Punktkiri, vaegnägija tänavamärgistus ja viipekeele tõlge on laias kasutuses. Linn võimaldab eesti viipekeele tasuta õpet Tartu elanikele.

Avalike asutuste uksed peavad avanema kergesti lapsele ja lisavajadusega inimesele. Ka siseruumides järgitakse võrdse ligipääsu põhimõtet.

Tõhustame ennetustööd inimeste vaimse tervise hoidmiseks. Oleme eestvedajad vaimse tervise murega laste ja noorte aitamisel. Loome koostöös riigi ja teiste omavalitsustega miljööteraapilise ravikodu toimiva Masingu kooli Pepleri ravikodu baasil.

Linn toetab rahaliselt kõikide huvikaitseorganisatsioonide tegevust. Naiste- ja laste turvakodude ning teiste sarnaste abivajajaid toetavate organisatsioonide tegevuse toetamine on stabiilne ja ei sõltu projektirahast.

Perearstiteenus on kättesaadav ka Tartus elavatele välismaalastele. Korraldame süsteemi, mis aitab välisüliõpilasi perearsti leidmisel.

Rajame Tartu Lemmikloomakalmistu.

Kõiki Tartu koole arendame kogukonnakoolide kontseptsiooni järgi. Edendame lastevanemate kaasamist kooliellu. Suurendame vanematekogu ja hoolekogu osalust koolijuhtimises.

Rakendame individuaalsete õpiradade kontseptsiooni ja pakume õpilastele senisest mitmekesisemaid võimalusi valikõppeainete õppimiseks (religiooniõpetus, eetika, ettevõtlus jne).

Arendame Tartu hariduselu „õmblusteta hariduse“ põhimõttest lähtudes — liikumine erinevate haridusradade (nt kõrgharidus ja kutseharidus) vahel on võimalik, soositud ning soodustab õppimist ja ümberõppimist igas eas ja karjääriastmes.

Näeme väljakujunenud muu õppekeelega koole jätkuvalt Tartu haridusvõrgustiku olulise osana. Toetame muukeelsetes koolides ja lasteaedades tugevat lõimumist Eesti ühiskonnaga ja eesti keele õpet.

Loome eestikeelsetes koolides võimaluse muu kui eesti emakeelega (sh vene) õpilastele õppida süvendatult emakeelt ja kultuuri.

Toetame tõenduspõhise seksuaalhariduse pakkumist koolides.

Koostöös ülikooliga vähendame koolipsühholoogide, logopeedide ja teiste tugispetsialistide põuda. Loome meetme lapse lisavajadusi puudutava vajaliku teabe kiireks koolini jõudmiseks.

Tartu laste-, noorte- ja haridusasutustes pakutakse senisest enam kohalikku, mahetoodetud ja mitmekesist (sh taimset) toitu.

Koolikiusu ärahoidmiseks eraldame vajalikud ressursid teadus- ja tõenduspõhiste meetmete kasutuselevõtuks ning parandame koostööd erineva tasandi spetsialistide vahel keerulisemate juhtumite lahendamisel.

Seisame selle eest, et lasteaia- ja huvihariduse õpetajate palgad kasvaksid ühes tempos kooliõpetajate palkadega.

Linn pakub stipendiumi karjääri alustavatele õpetajatele.

Hoolitseme, et Tartus ei ületataks klasside täituvusnormi ja õpetajate normkoormust.

Hoiame ära edasise lasteaia kohatasu tõusu Tartus. Seisame kohatasu kaotamise eest kogu riigis. Tartu lasteaedades ja -hoidudes peab toit olema kõigile lastele tasuta.

Tagame, et Tartu Kutsehariduskeskuses oleks kaasaegne õpikeskkond ja parimad õppevahendid.

Jätkame Tartu lasteaedade ja koolide renoveerimist eelarvestrateegia ajakava alusel ning taotleme lisavahendeid renoveerimise tempo tõstmiseks. Haridusasutuste hoonete uuendamisel on erilise tähelepanu all ventilatsioonisüsteemid.

Tartu linn rajab ülelinnalise õpilaskodu üldhariduskoolide õpilastele ja loob koostöös kõrgkoolidega juurde ühiselamukohti, et Tartus õppimine oleks taskukohane.

Töötame üldhariduskoolides välja haridusrajad lühemaks või pikemaks perioodiks Tartusse elama asuvate välisõppejõudude ja teiste tippspetsialistide peredele.

Linn koordineerib välisriigist Tartusse üldhariduskoolidesse õppima tulnud vahetusõpilaste eesti keele õpet.

Kahekordistame üliõpilastele mõeldud Raefondi stipendiumi mahtu.

Õpilasfirmade tegevuse ergutamiseks loome võimaluse taotleda algkapitali.

Linn toetab ülikooli raamatukogu ööpäevaringset lahtiolekut õppeperioodil.

Linna ja linna ettevõtteid juhitakse läbipaistvalt, kompetentselt ja kaasavalt. Ametnikelt info saamine ja nende tööle tagasiside andmine on loomulik ja kiire protsess.

Loome võrdsusvoliniku ja linnavalitsusest sõltumatu siseaudiitori ametikoha.

Loome kõigile avatud võimalused väärkäitumisest teavitamiseks ning tagame vihjete sõltumatu käsitlemise, austades teavitaja soovi jääda anonüümseks ning kaitstes teda tagakiusamise eest.

Kõik linnajuhtide lobikohtumised huvirühmadega avalikustatakse, võttes eeskujuks vabariigi valitsuse poolt kinnitatud lobistidega suhtlemise hea tava.

Igal linnakodanikul on võimalus algatada pöördumisi volikogule ning osaleda linnajuhtimises rahvaküsitluste ja digireferendumite teel.

Seisame avaliku teabe ligipääsetavuse ja avaandmete laialdasema kasutamise eest. Viime läbi üldise andmerevisjoni, mille põhjal suurendame andmete kättesaadavust Avaandmete Portaalis. Koostöös ettevõtjate ja ülikoolidega korraldame loometalguid tekkivate andmete laialdasema kasutamise ergutamiseks.

Linnavolikogu istungid tõlgitakse eesti viipekeelde.

Volikogu komisjonide töö muutub sisukamaks. Volikogu päevakorras olevate teemade kõrval käsitletakse ka muid linnale olulisi teemasid ja kaasatakse eksperte.

Vajadusel moodustame linnavolikogu või linnavalitsuse juurde ajutisi ekspertkomisjone. Pikaajalise panustamise puhul tasustame osalevate ekspertide töö (nt juba aastaid töötav kergliikluskomisjon).

Linna poolt pakutavad teenused on mugavalt kasutatavad ka lisavajadustega inimestel, eakatel ning eesti keelt mittekõnelejail. Teenuste digiteerimine arvestab inimeste digivõimekust, vähem digiteadlikud linlased ei jää kõrvale.

Teabe jagamisel arvestab linn erineva emakeelega elanikega.

Tartu lähivaldade esindajad kutsutakse liitumis- ja koostööläbirääkimistele, linna kasvades kaalume valimisringkondade lisamist.

Kaasava eelarve hääletusel saavad osaleda kõik kuni 26-aastased Tartus õppivad noored. Kaasava eelarve maht suureneb nelja aasta jooksul praeguselt 200 000 eurolt 1 miljoni euroni.

Rikastame samm-sammult linna parke eriilmelise ning mitmekesise loodusega. Koostame igale rohealale selle spetsiifikat arvestava hoolduskava. Rohevõrgustikku investeerimise plaanid kajastame linna eelarvestrateegias.

Järgime linna arendustegevustes tasakaalus rohebilansi põhimõtet. Kõik puud, mida pole võimalik selle kasvukohas säilitada, istutatakse ümber või pannakse iga kaotatud puu asemele kasvama uusi.

Tartu linn hoiab Emajõega seotud looduskeskkonda.

Vähendame müra- ja õhureostust liikluse rahustamise ning linnast ümbersuunamisega. Hoidume liigsest valgusreostusest ning valgustuse planeerimisel arvestame kogukondade ja ka paikkondliku elustikuga.

Lindude pesitsusperioodil kehtib linna rohealadel (sh rohealaks planeerimata võsastikes) raierahu. Kliimamuutuste ja sagenevate kuumalainete kontekstis töötame välja niitmisrahu põhimõtted linnas.

Suurendame inimeste teadlikkust panustada linna rohevõrgustikku koduaedade kaudu. Hakkame koduomanikele ja ühistutele välja andma Rohelise Aiapidaja auhinda. Nõustame asutusi ja ettevõtjaid haljasalade hoolduskavade koostamisel.

Sadamaraudtee koridorist arendame elurikka lineaarpargi ̶ olulise loodusliku puhkeala ja liikumistee linnaelanikele ning linna looduskoosluste kokkusiduja.

Arendame praegust Tartu kliimakava edasi selliselt, et kliimamuutustesse panustamine toimuks koordineeritult kogu Lõuna-Eestis (sh Tartu eeslinnaaladel).

Otsime keskkonnasõbralikke lahendusi äärmuslike ilmastikunähtuste mõjudega kohanemiseks linnas. Loome kliimanõuniku ametikoha, kes koordineerib tegevusi kogu linnavalitsuses ja hallatavates asutustes.

Linn on jäätmete sorteerimisel ja taaskasutuse rakendamisel eestvedajaks ning rahastab eeskujuandvaid projekte. Eri tüüpi elukeskkondades, asutustes ja ettevõtetes korraldatakse jäätmete sorteerimine samadel alustel.

Ennetame rohepesu ja juurutame üldist teadlikkust valikute osas, mis on pikaajaliselt säästlikud ja globaalselt õiglased. Sealjuures lisame linna keskkonnalahendustesse alati elutsüklianalüüsi.

Koostöös teiste eestvedajatega võtame linnana aktiivsema rolli toidupäästmise korraldamisel. Linnas on küllaldaselt toidujagamiskappe ning äraviskamise asemel jõuab ettevõtetes ja elanikel üle jääv toit toidulauale.

Linna asutused viivad läbi oma tegevuse keskkonnamõjude hindamisi.

Tartu on lühikeste teede linn — arvestame linnaplaneerimisel eesmärki, et olulisimad igapäevateenused paiknevad jalgsikäigutee kaugusel igast elu- ja töökohast.

Uusarenduste rajamisel jälgime, et hooned sobituksid miljöösse ning nõuame planeeringutes kogukonnaruumi (nt ühiste õue- ja mängualade) rajamist. Hea elukeskkonna loomiseks korraldame rohkem planeeringukonkursse.

Igasse linnaossa rajame linnaaia ning inimeste kohtumispaiga, näiteks kohviku. Kodulähedaseks suhtlemiseks soodustame kogukonnakeskuste teket.

Toetame korteriühistuid katusega jalgrataste parkimismajade ehitamisel.

Talvisest kõnniteede teehooldusest võtab linn senisest aktiivsemalt osa ning toetab koduomanikke ja ühistuid.

Parandame linna bussiliinide marsruute ja graafikuid kaasavalt, lähtudes kõigi inimeste, sh eakate ja tudengite huvidest.

Jätkame Tartu peamisi sihtkohti ühendava trammi projektiga. Kaasame elanikud ja kogukonnad trammikoridoride määratlemisse ning koostöös riigi ja Euroopa tõukefondidega valmistame ette trammitaristu rahastusskeemi.

Koostöös Tartu kõrgkoolidega arendame välja organisatsioonide liikuvuskavade metoodika. Koostame suuremate asutuste ja ettevõtete liikuvuskavad, alustades pilootprojektina Tartu Kutsehariduskeskuse liikuvuskavast.

Renditõukerataste liikumiskiirus ja parkimine on linna ja teenusepakkujate koostöös korraldatud nii, et kõigi liiklejate turvalisus on tagatud.

Käivitame koostöös ettevõtjatega jõetrammi ning rajame kanuudele, sup-laudadele ja muudele veesõiduvahenditele rohkem kohti Emajõele pääsemiseks.

Avardame õuessportimise võimalusi, rajades uusi spordi- ja mänguväljakuid, et igas linnaosas oleks võimalik vabas õhus terve perega sportida. Sealjuures tagame ligipääsu lisavajadustega inimestele.

Oleme linnana heas partnerluses linna turvalisust tagavate asutustega. Teeme koostööd politsei, Kaitseliidu, teiste asutuste ja kogukondadega. Toetame päästekomandode töötingimuste parandamist.

Asutame regulaarselt kooskäiva asumiseltside ümarlaua, et läbi arutada asumite ruumimuutused ja planeeritavad tööd. Asumiseltside esindajaid on soovi korral oodatud volikogu komisjonide koosolekutele.

Tartu on hea sünergia linn — linnaruum ja linna poolt algatatud koostöövormid soodustavad kontakte teadlaste, alustavate tarkettevõtjate, globaalsete platvormide ja Tartu traditsiooniliste ettevõtjate vahel.

Koostöös kõrgkoolide ja ettevõtetega pakume üliõpilastele ja haridustee lõpetanutele töö- ja praktikakohti ning ettevõtluse stardiplatvorme. Välisüliõpilastel aitab Tartu tööturule ja võrgustikesse siseneda Tartu Välismaalaste Teenuskeskus.

Loome atraktiivse kasvukeskkonna startup– ja loomesektorile. Soodustame riskiinvestorite huvi Tartu alustavate ettevõtete vastu ja toetame teadusmahukaid inkubatsioonikeskusi.

Arendame ja avame uusi tööstus- ja logistikaparke, et roheline ning jätkusuutlik teadmismahukas tööstus saaks Tartus kanda kinnitada.

Algatame koostöös Tartu Ülikooliga visioonikonkursi tänapäevase TÜ Maarjamõisa Tehnoloogialinnaku loomiseks koos õpi-, spordi- ja puhkealadega kohalikele elanikele, töötajatele ja tudengitele.

Seisame selle eest, et linnal oleks head lennu- ja raudteeühendused. Toetame sellega Tartu avatust ja Tartu kõrgkoolide ning ettevõtete rahvusvahelistumist.

Jätkame konverentsitoetuste pakkumist, võimaldame seda ka väiksematele rahvusvahelistele üritustele. Toetame Tartu konverentsitaristu kohanemist tänapäevase hübriidsuhtluse nõuetega.

Turundame Tartu ettevõtluse innovaatilisust, pannes õla alla nii tunnustuse, tugiasutuste, vajalike kontaktide ja töötajate leidmise kui ka reaalse rahalise innustamisega.

Koostöös Töötukassa ja koolitusvaldkonna asutustega teeme Tartu õpi-end-rikkaks-linnaks. Tagame parima individuaalse õpi- ja arenguteekonna Tartus.

Lepime tööturu osapooltega kokku Tartu väärika palga piiri ja standardi. Muudame Tartu kõrgeima palga ja kõige tervislikuma tööeluga piirkonnaks Eestis.

Loome uutele ettevõtetele võrgustiku, mis pakub värskeid teadmisi ja arenguks vajalikke kontakte — erilist tähelepanu pöörame kaasaegsele juhtimisteadusele, töökeskkonnale, turundusele, tootearendusele.

Algatame Tartusse tööle asuvate spetsialistide pereliikmete kaasamise programmi.

Toetame Euroopa Kultuuripealinn 2024 meeldejääva programmi loomist ja kõrgetasemelist korraldust, toetudes üliõpilasorganisatsioonide, kultuuriasutuste ja Lõuna-Eesti omavalitsuste tihedale koostööle.

Toetame Südalinna kultuurikeskuse ehitamist, mis toob Tartu kunstimuuseumi rikkaliku varamu linlasteni, koos kaasaegse linnaraamatukogu ning vaba lavaga rahvakultuuri ja üliõpilaste ühistegevuste esitlemiseks. Kunst ja kirjandus põimuvad kesklinnas hea avaliku linnaruumiga.

Käivitame Kuperjanovi kultuurimaja sisustamise, millega lisame hädavajalikku tegevusruumi rahvakultuurile.

Tõstame Linna kultuuritöötajate palgad samale tasemele riigi sama valdkonna töötajatega.

Hoiame laulu- ja tantsupidude traditsiooni, tagades täiendavad võimalused Tartu koori- ja tantsujuhtide tasustamisel.

Korraldame iga-aastase kultuuri ning humanitaarharidust väärtustava aasta teo konkursi.

Jäädvustame linnaruumis Tartu väljapaistvate naiste mälestust, avalikel üritustel esitleme naisliidreid eeskujudena, linna tseremooniaüritustel tunnustame teadlikult naiste panust.

Kaasajastame Tartu Linnamuuseumi ruumid ja ekspositsioonid ning muudame selle külastuse populaarseks ja meeldejäävaks igale elanikule ja Tartu külalisele.

Lisame linna viidasüsteemi nutikoodid, mille abil saaks igaüks mugavalt ja kiirelt teavet Tartu vaatamisväärsuste, kultuuriasutuste ja -sündmuste kohta nii eesti kui võõrkeeltes.

Peame vajalikuks laiendada pühakodade toetamise programmi ka teistele Tartu kultuuriväärtusega hoonetele.