Kuna haigused ei ole siiski kadunud, peame oluliseks toimiva ja tõhusa kaasaegse tervishoiu- ja arstiabisüsteemi arendamist. Selle tõhus korraldamine ja piisava rahastuse tagamine on riigi suur hool ja ülesanne.
Arenguseire Keskuse raporti kohaselt jõuab Eesti tervishoiusüsteem lähiaastatel rahastuskriisi, kui riik ei suurenda selle tulusid ega reformi selle toimimist.
Tallinna uue haigla projekti eelarveridadel jätkub määramatus, kuna hinnatõusud põhjustavad ulatuslikku rahastamisvajadust ja arutelud jätkuvad.
Eestis tegutses 2022. aasta lõpus kokku 1531 tervishoiuteenuse osutajat, neist 48 haiglat, 411 perearstiabi asutust ja ülejäänud muud eriarstid ja õendusteenuse pakkujad.
Eesti tervisesüsteemi ülevaade toob esile, et enim tervena elatud eluaastaid kaotatakse ebavõrdsusele ning lahendamist vajab tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus.
Tallinnas toimus tervisekogukonna Kärajad, kus arutleti tervisetehnoloogiate arendamise võimaluste üle Eestis.
Tervishoiuteenuse osutajate tulud kasvasid 2023. aastal ligi 2,4 miljardi euroni, tõustes aastaga 15%.
Eesti tervishoiukulud ulatusid 2023. aastal ametlikult 2,853 miljardi euroni, kasvades aastaga 13%. Enim panustas kasvu haiglaravi ja ravimid.
Uue koalitsiooni ees seisab tervishoiu rahastamise probleemide lahendamine, kuna aastaks 2025 on haigekassa eelarve miinuses hinnanguliselt 100 miljoni euroga.
Teema periood on lõppenud ning puuduvad usaldusväärsed tõendid, et toimiv ja tõhus kaasaegne tervishoiu- ja arstiabisüsteem oleks arendatud või lubadus täidetud. Tervishoiu rahastamise probleemid püsivad ning süsteemi jätkusuutlikkus on endiselt lahendamata.
