"Kirjanik Sergei Dovlatovi monument püstitatakse Tallinna Kanutiaia parki, otsustas linnavalitsuses loodud ajutine komisjon. "Algul kaalusime mitut varianti, kuhu Sergei Dovlatovi mälestusmärk püstitada, kuid lõpuks tehti valik Vene kultuurikeskuse kõrval asuva Kanutiaia pargi kasuks. Täpse asukoha paneb paika linnaplaneerimise amet," ütles komisjoni esimees, Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ERR-i venekeelsele portaalile. ... Monumendi ideekonkursi kavatseb Tallinn välja kuulutada tuleva aasta veebruaris. Praeguste plaanide kohaselt avatakse Dovlatovi monument 3. septembril 2021, mil on kirjaniku 80. sünniaastapäev."
"Ma kardan, et see ei ole praegu isegi teoreetiliselt võimalik, tegelikult kõik aspektid ei ole veel analüüsitud, ja täna me ei saa rääkida sellest, et me suudame ette valmistada vajalikke tingimusi arhitektuurikonkursi läbiviimiseks, ja mulle tundub jätkuvalt, et ka põhimõtteline küsimus ei ole veel lahendatud - kas on võimalik ja kas siia sobib juurdeehitus," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.
Eile saadeti volikogu poole otsuse eelnõu pealkirjaga «Osalemine EIT Urban Mobility programmi välisprojektis «Bicification – jalgrattakasutuse suurendamine linnaliikluses»». Vastav rida on kirjutatud ka linna 2022. aasta projekti, mida volikogu praegu menetleb. Kogu rahvusvaheline projekt läheb maksma 660 625 eurot, Tallinna osa sellest on 118 751 eurot, millest välistoetus moodustab 74 813 eurot ja omafinantseering 43 938 eurot. Projekti sisu on lühidalt järgmine: Tallinna linnale antakse 500 seadet, mis kinnitatakse 500 projektis osaleva linlase jalgratastele. Seade jälgib jalgratturi liikumisi ning selle eest makstakse talle 30 eurot kuus niinimetatud «rohepreemiat». Täpsemad reeglid võib linn ise määrata, kuid eesmärk on soodustada rattaga tööl või koolis käimist, mitte uurida rattasportlaste treeningmarsruute. Abilinnapea Vladimir Sveti (KE) sõnul algab järgmise aasta 1. jaanuarist projekti ettevalmistav faas, mille käigus töötab välisprojektide kompetentsikeskus koos teiste linna asutustega välja süsteemi, kuidas leida inimesed, kes on valmis vastava seadme oma jalgratta külge kinnitama ja sellega sõitma.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Põhja-Tallinna linnaosa enim hääli saanud idee Põhja-Tallinn40 „Jaapanipärane minimets Põhja-Tallinnasse", 525 häält. Ettepanek rajada aadressile Vabriku 11 jaapanipärane jätkusuutliku liigikooslusega minimets. Mitmekesine tihe minimets meelitaks ligi putukaid ja linde, suurendaks bioloogilist mitmekesisust, vähendaks õhu saastatust ja mürataset. Isereguleeruva ja kiiresti kasvava minimetsa idee on alguse saanud Jaapani botaaniku ja taimeökoloogi Akira Miyawaki töödest. Sellised ökosüsteemid on kliimaeesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega. Linnaosas andis 1631 inimest kokku 2710 häält, mis jagunesid 11 hääletusele pandud idee vahel.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Pirita linnaosa enim hääli saanud idee Pirita18 „Pirita Majandusgümnaasiumi õuealale mitmekesise koolipargi rajamine", 268 häält. Ettepanek rajada Pirita Majandusgümnaasiumi õuealale mitmekesine õuesõpet soodustav koolipark, kus oleks muu hulgas ronimisatraktsioonid, istumisalad ja ratastele osavusrajad. Õueala annaks võimalusi suhelda ka pärast koolitunde ja soodustada värskes õhus viibimist, samal ajal kinnistades koolis õpitut, nagu maha joonistatud maakaart või korrutustabel.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Nõmme linnaosa enim hääli saanud idee Nõmme10 „Nõmme suusahüppetorni K50 hüppemäe visioon", 352 häält. Realiseerimisele läheb ka teiseks jäänud idee Nõmme 23 "Rattamajad ja -parklad Nõmme ühissõidukipeatustesse", 248 häält. Hääletuse võitnud ettepanek lisaks hüppetorni (Vana-Mustamäe 16) kõrgemale korrusele laiendatud platvormi, kust saaksid silmapiiri vaadelda lisaks sportlastele ka piirkonna elanikud ja teised huvilised. Kuna võiduidee eeldab ainult projekti dokumentatsiooni koostamist, siis teostatakse kaasava eelarve vahenditest ka hääletusel teiseks jäänud projekt rajada Nõmme rongi- ja bussipeatustesse rattaparklaid ja rattamaju.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Nõmme linnaosa enim hääli saanud idee Nõmme10 „Nõmme suusahüppetorni K50 hüppemäe visioon", 352 häält. Realiseerimisele läheb ka teiseks jäänud idee Nõmme 23 "Rattamajad ja -parklad Nõmme ühissõidukipeatustesse", 248 häält. Hääletuse võitnud ettepanek lisaks hüppetorni (Vana-Mustamäe 16) kõrgemale korrusele laiendatud platvormi, kust saaksid silmapiiri vaadelda lisaks sportlastele ka piirkonna elanikud ja teised huvilised. Kuna võiduidee eeldab ainult projekti dokumentatsiooni koostamist, siis teostatakse kaasava eelarve vahenditest ka hääletusel teiseks jäänud projekt rajada Nõmme rongi- ja bussipeatustesse rattaparklaid ja rattamaju.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Mustamäe linnaosa enim hääli saanud idee Mustamäe8 „Välijõusaal Sütiste metsa", 488 häält. Ettepanek rajada Sütiste metsa Tervise 21 spordihoone juurde välijõusaal, mis oleks sama kvaliteetne ja mugav kui hea sisejõusaal.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Lasnamäe linnaosa enim hääli saanud idee Lasnamäe76 „Avalikud tualetid parkides", 389 häält. Ettepanek rajada parkides asuvate suuremate mänguväljakute lähedale avalikud tualetid. Kavas on rajada statsionaarsed tualetid Pae ja Kivila parki.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Kristiine linnaosa enim hääli saanud idee Kristiine8 „Kolm tipptasemel välijõulinnakut Kristiinesse", 208 häält. Ettepanek rajada linnaossa kolm muudetavate raskustega välijõusaali, mis annavad võimaluse teha vabas õhus aasta ringi sama kvaliteetset jõutreeningut kui sisejõusaalides. Ettepaneku järgi hakkaksid välijõusaalid paiknema aadressidel Tedre 58, Sõstra 1a ja Kännu 86.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Haabersti linnaosa enim hääli saanud idee Haabersti2 „Rannatualetid ja välidušid Kakumäe randa - nägus, mugav ja keskkonnasõbralik lahendus", 356 häält. Ettepanek rajada nägusad ja keskkonnasõbralikud rannatualetid ja välidušid Kakumäe randa. Idee kohaselt rajataks Kakumäe randa kõigile tasuta kasutamiseks ilus paviljon, kus on vee ja äravooluga tualetid, välidušid, joogikraan, ema-lapse tuba ja lukustatavad kapid, mis parandaks ranna kui ajaveetmiskoha väärtust erinevate vajadustega inimestele.
"Kui vaadata keskerakonna ja sotside koalitsioonilepingut, siis seal on välja toodud punkt, kuidas on oluline vähendada toidu raiskamist ja toitu abivajajatele lihtsamini kättesaadavaks teha," ütles Tallinna abilinnapea nõunik Natalie Mets. Tallinnasse Kalamajja paigaldatud kogukonna külmik eemaldati, kuna sotside leping koostööpartneriga lõppes, kuid sotsid lubavad peagi püsti panna taoliseid külmikuid mitmetesse erinevatesse linnaosadesse. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis peagi on linnas paljudes kohtades kogukonnakülmkapid olemas," ütles Mets.
"Kava kohaselt alustatakse projekteerimistöid novembrist 2021 ning eel- ja põhiprojekt on valmis 2024. aasta alguses. Tulenevalt pingelisest ajagraafikust on kogu haigla arendusprojekt jagatud osaliselt paralleelselt teostatavatesse etappidesse. Praegu on planeeritud läbi viia kolm ehitushanget: eeltöödeks 2023. aastal ja seejärel, kui on süvendi ja betoonihange tehtud, põhitöödeks 2024. aasta kevadel. Eesmärgiks on seatud jõuda 2026. aasta suveks haigla ehitusega nii kaugele, et haigla tervikosale on võimalik alustada kasutusloa menetlust, lõplik sissekolimine on planeeritud 2027. aastal."
See lubadus lisati Tallinna koalitsioonilepingusse 2021-2025 ja selle pealkiri on muutunud: Koostame ja kooskõlastame vanalinna elanikega vanalinna arengukava, mille eesmärk on hoida ära see, et vanalinnast kujuneb vaid massturismi piirkond -> Töötame välja Tallinna vanalinna tuleviku kontseptsiooni
See lubadus lisati Tallinna koalitsioonilepingusse 2021-2025 ja selle pealkiri on muutunud: "Loome jalakäijatele turvalisemat linnaruumi künniste, tõstetud ristmike, teekitsenduste ja muude liiklust rahustavate meetmete abil" -> "Loome jalakäijatele turvalisemat linnaruumi künniste, tõstetud ristmike, teekitsenduste ja muude liiklust rahustavate meetmete abil. Jätkame kõnniteede ehitamist."
Muudetud 09.11.2021 See lubadus lisati Tallinna koalitsioonilepingusse 2021-2025 ja selle pealkiri on muutunud: "Linnaruumi kujundades arvestame kõigi jalakäijate vajadustega, eriti eakatega, erivajadustega elanike ning väikelapse vanematega" -> "Arvestame linnaruumi kujundades jalakäijate, eriti eakate, erivajadustega elanike ning väikelapse vanemate, vajadustega."
Märkus. See lubadus on samuti lisatud Tallinna koalitsioonileppe, sellega pealkiri on muudetud: "Jätkame mereäärsete promenaadide väljaehitamist" -> "Jätkame mereäärsete promenaadide väljaehitamist ja rekonstrueerimist, avame Tallinna merele."
See lubadus on samuti mainitud Tallinna linna koalitsioonilepingus: https://www.err.ee/1608396806/taismahus-keskerakonna-ja-sotsiaaldemokraatide-voimulepe
„Tallinna ühistranspordisüsteemi on seni arendatud tallinlaste huvides, kui praegune süsteem vajab kaasajastamist“ ütles linnade ja valdade päeval Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kelle sõnul on õige aeg teha koostööd ühise ühistranspordisüsteemi loomiseks kogu piirkonnas. „Vajame ühtset süsteemi, kus on üks operaator, ühtne piletisüsteem ja roheline veerem,“ lausus linnapea. „Seda saab saavutada riigi osalusel. Tallinn saaks kokku hoida 17 miljonit eurot, kui luuakse ühtne süsteem.“ Kõlvarti sõnul ei ole seni toiminud kokkulepe omavalitsuste vahel, et kõik hakkavad rohkem panustama. “Samas 30 protsenti pealinna liikluskoormusest tuleb väljastpoolt Tallinna,“ lausus ta. Harku vallavanem Erik Sandla ütles, et vald teeb Tallinnaga koostööd bussiliinide osas. „Põhiprobleemiks piletisüsteem, sest Harjumaal on pilet tasuline täiskasvanutele, aga Tallinnas on see tasuta,“ lausus ta. Viimsi vallavanem Ilar Lemetti ütles, et ühistranspordiühenduste küsimus on üleval riigi tasandil. „Arutatakse alates trammist kuni paremate teedeni. Omavalitsustel on mõtlemist, kuidas edasi koos teha,“ sõnas ta.
Linnavalitsus otsustas neljapäeval esitada linnavolikogule määruse eelnõu, mille vastuvõtmisel hakatakse suve lõpus maksma “Rattaga kooli” toetust. Ühekordset kuni 100-eurost toetust oleks õigus saada 10–15-aastasele lapsele, kes on käimasoleva aasta jooksul teinud jalgratturi juhiloa, elab rahvastikuregistri järgi Tallinnas ja kellele on jalgratas ostetud taotlemisega samal aastal. Toetuse maksmine kasvataks jalgratast igapäevaselt kasutavate õpilaste arvu ja suurendaks ratturite osakaalu Tallinna liikluses. Toetuse eesmärk on ka suurendada nende laste hulka, kes teevad jalgratturi juhiloa eksami, mis kasvataks nende teadlikkust liiklemisreeglitest ja turvalisust liikluses. Liiklusseaduse järgi peab iseseisvalt sõiduteel jalgrattaga sõita soovival 10–15-aastasel lapsel olema jalgratturi juhiluba. Projekti “Rattaga kooli” kogumahuks on 2022. aastal kavandatud 100 000 eurot, mis eraldatakse linna käesoleva aasta teise lisaeelarvega. Kooliümbruste turvalisemaks muutmiseks on Tallinna tänavuses eelarves määratud 1,5 miljonit eurot ning linn tegeleb ka uute rattaparklate rajamisega.
Tallinna II kaasava eelarve tulemused avaldati 15. detsembril 2021. Kesklinna linnaosa enim hääli saanud idee Kesklinn1 „Rohkem puid kesklinna", 706 häält. Ettepanek istutada rohkem puid kesklinna parginurkadesse, tänavaäärtesse ja ristmike vahelisi muruplatse, mis on linna omanduses. Kõrghaljastus aitab leevendada suvist kuuma ning elanikel olla ja liikuda puude varjus, aitab neutraliseerida linnaelanike ökoloogilist jalajälge, summutab müra ning teeb linna ilusamaks ja hubasemaks.
Kinnitame 2022. aasta esimesel poolel investeeringute kava, seades vastavalt rattastrateegiale prioriteediks kesklinna põhivõrgu välja ehitamise ja kooliteede turvalise ühendamise rattateede põhivõrguga.
See lubadus lisati Tallinna koalitsioonilepingusse 2021-2025 ja selle pealkiri on muutunud: Renoveerime koostöös riigiga Tallinna Linnahalli, muutes selle kaasaegseks kontserdi- ja konverentsikeskuseks -> Renoveerime Tallinna Linnahalli.
Tallinna linnavalitsuse istungil võeti vastu otsus olümpiaujula rajamisest. Ujula ehitatakse Tondiraba jäähalli kõrvale ning valmib koostöös erasektoriga. Olemas on ehitise detailplaneering. Ujula sisaldab nii 50 kui ka 25 meetri basseini. Linnavalitsuses vastu võetud eelnõu peab läbima ka volikogu. Uus bassein peaks leevendama veeaja puudust ja võimaldama rahvusvaheliste võistluste korraldamist. Praegu pole Tallinnas ühtegi tippvõistlusteks sobilikku täismõõtmetes ujulat. Ehitus võiks praeguste plaanide järgi alata 2021. aastal, mis tähendaks, et see valmib aastal 2025. "Sellest vajadusest oli juttu juba päris ammu. Sellest oli räägitud nii riigi tasandil kui ka ujumisliit on teinud päris palju ettepanekuid," lausus Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Vikerraadiole.
Nüüdisajastame Euroopa Liidu rahastuse toel tervishoiutaristut üle kogu Eesti. Jätkame Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks.
See lubadus lisati Tallinna koalitsioonilepingusse 2021-2025 ja selle pealkiri on muutunud: Asume arendama Tallinna ööelu ja paneme tööle öölinnapea -> Töötame välja tervikliku lähenemise Tallinna ööelule, mis arvestab kõigi tallinlaste huvidega.